lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-4765/14

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-4765/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
973
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2020. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4765

Kohtuasi

XX hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. aprilli 2020. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja (määruskaebuse esitaja) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 6. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4765 ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada Y OÜ määruskaebus. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Y OÜ (kostja) esitas 27. märtsil 2020 Harju Maakohtule taotluse XX (hageja) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras osas, milles töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldas, s.o. mõistis välja hüvitise 270 eurot ning töötasu 306 eurot.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Taotluse kohaselt rahuldas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 10. veebruari 2020. a otsusega asjas nr 4-1/21/20 osaliselt XX (hageja) avalduse kostja vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja maksmata töötasu 306 eurot (bruto) ning hüvitise 270 eurot. Töövaidluskomisjoni otsus tehti teatavaks 25. veebruaril 2020. a. Otsuses esitatud edasikaebe korra kohaselt võisid pooled otsusega mittenõustumisel pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul alates otsuse saamise päevale järgnevast päevast.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Harju Maakohus keeldus 6. aprilli 2020. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest põhjendusega, et see on esitatud hilinenult. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oleks avalduse pidanud esitama hiljemalt 26. märtsil 2020, kuna avalduse esitamise tähtaeg hakkas kulgema järgmisel päeval pärast seda, kui kostja töövaidluskomisjoni otsuse kätte sai. Kostja esindaja sai otsuse kätte 25. veebruaril 2020. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kostja esitas avalduse hilinenult 27. märtsil 2020. Seega tuleb avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

3.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 6. aprilli 2020 a. määruse (vaidlustatud määrus) tühistada ning saata asja maakohtusse tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ühtlasi palub kostja menetlustähtaja ennistada põhjusel, et ta lähtus edasikaebamise tähtaja puhul töövaidluskomisjoni otsuses toodud edasikaebe korrast. Töövaidluskomisjoni otsuses on selgitatud, et pooled võivad pöörduda kohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks 30 päeva jooksul töövaidluskomisjoni otsuse saamise päevale järgnevast päevast. Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 25. veebruaril 2020. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt on edasikaebamise tähtaja kulgemise alguspäevaks otsuse kättesaamise päevale järgnev päev ehk 26. veebruar 2020. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 kohaselt algas tähtaja kulgemine tähtaja algusena kindlaks määratud kuupäevast järgmisel päeval, s.o 27. veebruaril 2020. Seega oli kostjal võimalik kohtusse pöörduda kuni 27. märtsini 2020.

Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 6. aprilli 2020. aasta määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
7.TvLS § 58 lg 1 järgi võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Enne TvLS jõustumist 01.01.2018 sätestas sama

individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg (vt nt Riigikohtu 23. mai 2002. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, p 7). Kohtupraktikas on selgitatud, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik (Riigikohtu 11.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07, p 8). Kolleegium leiab, et Riigikohtu seisukoht hagi esitamise tähtaja olemuse kohta kehtib samal kujul ka TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaja osas.

8.Viimati viidatud lahendis selgitas Riigikohus (p 9), et TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel ning kuna sellise taotluse saab pool esitada alles pärast hagi menetlusse võtmist, siis ei saa võtta enne hagi menetlusse võtmist seisukohta küsimuses, kas töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi. Kolleegium selgitab, et maakohus ei saa töövaidluskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi seetõttu, et kohtu arvates on nõue aegunud või teisel poolel oleks avalduse menetlusse võtmisel õigus tugineda aegumisele. Selline menetlusse võtmisest keeldumine oleks sisuliselt hagi aegumise kohaldamine, mida TsÜS § 143 järgi saab teha üksnes kohustatud isiku taotlusel.
9.Kui maakohus asja uuesti läbi vaadates võtab hagi menetlusse, siis juhul, kui hageja taotleb aegumise kohaldamist kostja taotluse suhtes, peab maakohus võtma selle kohta seisukoha. Taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse lõpetamise TsMS § 371 lg 1 p-ga 4 sõnastuse poolest sarnase sätte – TsMS § 428 lg 1 p 2 – alusel (vt Riigikohtu 11.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07, p 10).
10.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kaebaja on tuginenud asjaolule, et töövaidluskomisjoni otsuses esitatud edasikaebamise kord erines TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud edasikaebamise korrast. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et menetlustähtaja ennistamise aluseks saab muu hulgas olla kaebeõiguse kohta eksitava info andmise kohtuotsuse resolutsioonis (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-11, p 11). Eelnevalt osundas kolleegium, et ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Seetõttu ei saa kohus läbi vaadata kaebaja menetlustähtaja ennistamise avaldust ega kohaldada kohtupraktikat seoses kaebeõiguse kohta eksitava info andmisega. Menetluskulud
11.Käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, seetõttu ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja