lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-5226/12

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 04.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-5226/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1590
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuasi

Hagihind Menetlusosalised ja esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04. jaanuaril 2012 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas 2-11-5226 TBOÜ hagi Swedbank AS-i vastu arvelduskontolt debiteeritud makse eelse olukorra taastamiseks, alternatiivselt uue konto avamiseks ja sellele 8717,38 € kandmiseks ning viivitusintressi ja kulude hüvitamise nõudes 8 717,38 eurot Hageja: TBOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; juhatuse liige JKK), lepinguline esindaja SV Kostja: Swedbank AS (registrikood: 10060701, asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Diana F 02.11.2011 Lõpetada menetlus TBOÜ nõudes AS-i Swedbank vastu arvelduskontolt debiteeritud makse eelse olukorra taastamiseks või alternatiivselt uue konto avamiseks ja sellele 8717,38 € kandmiseks TBOÜ hagi AS-i Swedbank vastu viivitusintressi nõudes rahuldada osaliselt ja mõista AS-ilt Swedbank välja 943,38 (üheksasada nelikümmend kolm eurot ja 38 senti) TBOÜ kasuks TBOÜ hagi AS-i Swedbank vastu kulude hüvitamise nõudes jätta rahuldamata Jätta menetluskulud TBOÜ nõudes AS-i Swedbank vastu arvelduskontolt debiteeritud makse eelse olukorra taastamiseks, alternatiivselt uue konto avamiseks ja sellele 8717,38 € kandmiseks AS-i Swedbank kanda Jätta menetluskulud TBOÜ nõudes AS-i Swedbank vastu viivitusintressi ja kulude hüvitamise nõudes 39% ulatuses AS-i Swedbank ja 61% ulatuses TBOÜ kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt maksis kostja hageja arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX 23. oktoobril 2008.a ebaõigele isikule sularahas välja 136 397,43 krooni / 8717,38 eurot ja sulges

seejärel konto. Hageja seaduslik esindaja, kes ei elanud ega tegutsenud 2008.a oktoobris alaliselt Eestis, sai kostja toimingutest teada 27. novembril 2008.a ja esitas samal päeval Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonnale avalduse, mille alusel alustati kriminaalmenetlus. Hageja esitas kostja vastu nõude taastada arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX ja sellel 23.10.2008 maksele eelnenud konto jääk 8717,38 € või alternatiivselt avada hagejale uus konto ja kanda sellele 8717,38 €. Hageja palus kostjalt välja mõista VÕS §-des 94, 113 ja 717 sätestatud intress 869,36 eurot ajavahemiku 23.10.2008 – 31.12.2010 eest. Hageja intressi arvutusest nähtuvalt on tegemist viivitusintressiga ehk viivisega. 09.11.2011 hagiavalduse täienduse kohaselt taastas kostja 10.10.2011.a hageja arvelduskonto ja selle jäägi samas summas 8717,38 €. Seega täitis kostja põhinõude ja selles osas on menetluse jätkamiseks alus ära langenud, mistõttu palus hageja selle nõude osas menetluse lõpetada. Hageja täiendas nõuet kostja vastu viivitusintressi nõudega summas 2088,91 € ajavahemiku eest 23.10.2008.a kuni 10.10.2011.a. Hageja leiab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. Hageja viivitusintressi arvestus põhineb Eesti Panga intressiteadetel Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud intressimäärade kohta alates 01.07.2008.a, millele on lisatud 7% aastas. Hageja palub hagiavalduse täienduses välja mõista kostjalt ka õigusabikulud nõude kohtuväliseks rahuldamiseks vastavalt 01.03.2010.a arvele, summas 319,56 €. Hageja nõude kohtuväliseks rahuldamiseks tasus hageja seaduslik esindaja (alates 15.06.2010.a) 01.03.2010.a, s.o ajal kui ta ei olnud hageja seaduslik esindaja, õigusabikulu 5000 krooni/319,56 €. Samal päeval antud volikirja alusel esitas hageja lepinguline esindaja kostjale 02.03.2010.a avalduse kahju hüvitamiseks ning jätkas muude ülesannete täitmisega kuni hagi koostamiseni 2011.a veebruaris. Nimetatud kulutusega püüdis hageja saavutada oma nõude rahuldamist ilma kohtu abita, kuid edutult, mistõttu taotleb hageja nimetatud summa hüvitamist. Hageja esindaja töö 5000 krooni/ 319,56 € alates 01.03.2010.a hõlmab kohtueelset kirjavahetust kostjaga, telefonikõnesid kostjale ja hageja seaduslikule esindajale, pöördumisi kostja poole pangakontoris Liivalaia 8 Tallinnas ning hageja nõudega seotud asjaolude analüüsi. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses nõustus kostja taastama hageja ebaõigesti suletud arvelduskonto, kuid vaidles vastu intresside nõudele. Vastuväidete kohaselt ei olnud JKK, keda esindas SV, 25.02.2009 äriregistrist nähtuvalt hageja juhatuse liige, seega ei saanud ta esindada hagejat kostjale 25.02.2009 ja 02.03.2010 kahju hüvitamise avalduste esitamisel, mida selgitas kostja JKK saadetud vastustes. Alles 08.06.2010 esitas hageja kostjale avalduse koos vormikohaste esindusõigust tõendavate dokumentidega. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud intressinõudega, kuna 08.juunini 2010 puudus kostjal võimalus raha hagejale tagasi maksta, sest puudus hageja õiguslikult kehtiv avaldus arvelduskonto taastamiseks ja rahasumma arvelduskontole kandmiseks või mõnel teisel viisil hüvitamiseks. Seega oli hageja vähemalt kuni 08.06.2010 vastuvõtuviivituses ja võttes aluseks VÕS § 113 lõikes 4 sätestatut, ei ole kostja kohustatud hagejale hüvitama intressi perioodil kuni 08.06.2010. Kostja vaidles vastu ka hageja poolt nõutud intressisummale ja intressimäärale. Vastavalt hageja ja kostja vahel 15.06.2001 sõlmitud arvelduskonto lepingu punktile 4.2 maksab pank kliendi kontole intresse hinnakirja alusel. Arvestades Swedbanki hinnakirjas toodud intressimäärasid, oli intressimäär ajavahemikul 23.10.2008 kuni 08.01.2010 0.2% aastas (s.o 8717,38 eurolt 21.11 eurot) ja ajavahemikul 08.01.2010 kuni 31.12.2010 0.1 % aastas (s.o 8,53 eurot). Kostja palus VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 140 alusel vähendada hageja nõutavat intressi või viivist ajaperioodi eest kuni 15.06.2010 seetõttu, et kostja ei ole keeldunud õigele isikule rahasummat hüvitama. Kostja palus jätta rahuldamata 5000 krooni õigusabikulu hüvitamise nõude, kuna hageja esitatud arvel nr 03 on osutatud teenusena märgitud esindus kohtus Swedbank vastu kahju hüvituse nõudes, siis on arve esitatud kohtumenetluses esindamise eest ja tehtud kulutus on käsitletav võimaliku menetluskuluna. Hageja küsib hüvitist JKK väidetavate õigusabikulutuste eest perioodil, mil JKK ei olnud hageja seaduslik ega volitatud esindaja, üksnes seetõttu on nõue põhjendamatu. Hageja poolt esitatu alusel on tõendamata, et justnimelt TBOÜ tekkis nimetatud kulude

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kandmise tõttu kahju. Kuna hagejale kahju tekkimine on tõendamata, ei kuulu nõutud rahasumma hüvitamisele. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei ole, et kostja taastas 10.10.2011 hageja arvelduskontol jäägi 8717,38 €, mistõttu hageja avaldas, et ta taotleb põhinõude osas menetlus lõpetamist TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud ja kohus peab võimalikuks põhinõude osas menetluse lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja 428 lg 1 p 3 alusel ilma otsust tegemata, kuna kostja on hageja põhinõude täitnud. Hageja nõudis kostjalt kõrvalnõuetena 2088,91 € viivitusintressi ja kohtuväliste õigusabikulude 319,56 € väljamõistmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlausaldajalt viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuigi hageja ei ole esmases hagiavalduses selgelt märkinud, et ta nõuab viivitusintressi, siis intressi arvutusest ja viitest VÕS §-le 113 nähtub, et hageja nõuab nii hagiavalduses kui ka avalduse täiendamise ja muutmise avalduses 8717,38 € suuruselt põhivõlalt viivitusintressi ehk viivist alates 23.10.2008 kuni 10.10.2011. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel: Kohtule esitatud hageja äriregistri väljavõttega on tõendatud, et kostjale 25.02.2009 ja 02.03.2010 kahju hüvitamise avaldused esitanud JKK, keda esindas SV, ei olnud hageja juhatuse liige, mistõttu ta ei olnud õigustatud hagejat esindama ega hageja nimel nõudeavaldusi esitama. Kostja kirjadega on tõendatud, et ta selgitas JKK 13.03.2009 ja 01.04.2010 vastustes põhjuseid, miks nõutud summat 8717,38 € ei kompenseerita. Kostja võttis 13.07.2011 kirjalikus vastuses omaks asjaolu, et JKK esitas kostjale 8717,38 € hüvitamise nõude juhatuse liikmena 08.06.2010 koos vormikohaste esindusõigust tõendavate dokumentidega. Seega saab hagejat pidada vastavalt VÕS § 119 lõikele 1 vastuvõtuviivituses olevaks, kuna kostja ei saanud täita oma kohustust hagejast tuleneva asjaolu tõttu, st hageja ei esitanud nõudeavaldust oma seadusliku või lepingulise esindaja kaudu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab võlgnik võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mida kohus ei ole tuvastanud. Eelnevast tulenevalt ja võttes aluseks VÕS § 113 lõikes 4 sätestatut, ei ole kostja kohustatud hagejale hüvitama intressi 23.10.2008 kuni 08.06.2010. Kuna kostja võtab omaks asjaolu, et JKK esitas kostjale 8717,38 € hüvitamise nõude juhatuse liikmena 08.06.2010, siis asub kohus seisukohale, et hageja vastuvõtuviivitus sellega lõppes ja kostja pidi kohustuse täitma. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista alates 09.06.2010, kuna JKK kohta kande tegemine äriregistris 15.06.2010 on deklaratiivse iseloomuga. Järelikult tuleb hagejale perioodi 09.06.2010 – 31.12.2010 eest välja mõista viivis 8717,38 x 8% : 365 x 205 = 391,68 eurot ja perioodi 01.01.2011 – 10.10.2011 viivis 8717,38 x 8,25% :365 x 280 = 551,70 eurot, kokku 943,38 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kohtuvälise õigusabikulu 5000 krooni/ 319,56 euro hüvitamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja esitatud arvel nr 03 on osutatud teenusena märgitud „esindus kohtus Swedbank vastu kahju hüvituse nõudes". Hageja on 09.11.2011 hagi täpsustuses märkinud, et 5000 Eesti krooni hõlmas ka hagi koostamist. Seega on arve esitatud kohtumenetluses esindamise eest ja tehtud kulutus on käsitletav menetluskuluna. TsMS § 174 lg 7 sätestab, et menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju

hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Hageja väited, et arve hõlmab kohtueelseid toiminguid on paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus arvel märgituga. Õiged on ka kostja vastuväited, mille kohaselt hageja küsib hüvitist JKK väidetavate õigusabikulutuste eest perioodil, mil JKK ei olnud hageja seaduslik ega volitatud esindaja. Seega on hüvitisnõue ka seetõttu põhjendamatu. Esitatu alusel ei ole tõendatud, et hagejale tekkis nimetatud kulude kandmise tõttu kahju. Eeltoodust tulenevalt tuleb kulude hüvitamise nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna kohus lõpetas menetluse TBOÜ nõudes AS-i Swedbank vastu arvelduskontolt debiteeritud makse eelse olukorra taastamiseks või alternatiivselt uue konto avamiseks ja sellele 8717,38 € kandmiseks põhjusel, et kostja rahuldas nõude eelmenetluse ajal, siis tuleb nõudega seotud menetluskulud jätta vastavalt TsMS § 168 lg 4 kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi ligikaudu 39% ulatuses, siis tuleb selles osas jätta menetluskulud kostja kanda ja hageja enda kanda tuleb jätta menetluskulud 61% ulatuses. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja