Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik Hageja nõue põhines poolte vahel 11.08.2005 sõlmitud lepingul nr 50003183 (M50153), mille kohaselt kohustus hageja tarnima ja paigaldama PVC-aknad ning kostja kohustus tasuma nende eest 19 999 krooni, millest kostja tasus ettemaksuna 9000 krooni. Pärast tööde üleandmist esitas hageja kostjale arve TLM-00126 summas 10 999 krooni, mille kostja jättis tasumata. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 10 999 krooni, s.o 702, 96 eurot, ja viivise 0,5% päevas põhivõlalt alates 06.09.2005. Kostja väitel ei täitnud hageja oma kohustusi tähtaegselt, 08.09.2005 ei andnud kostja allkirja tööde vastuvõtmise aktile, kuna lõpetamata oli aknapalede viimistlus ja akendel esinesid puudused. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, esitas kostja 15.12.2005 hagejale lepingust taganemise avalduse seoses töövõtulepingu olulise rikkumisega. 18.01.2006 vastas hageja, et kostjal puudub taganemiseks õigus. Kostja väitel ei saa hageja nõue olla suurem kui 2335, 97 krooni, kuna hageja ise alandas 18.01.2006 kirjas märgitu kohaselt hinda 8663, 03 krooni võrra, viivise nõuet ei ole hageja esitanud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes. Harju Maakohtu 31.10.2011 otsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjalt välja võlgnevus 149, 30 eurot ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Maakohus lahendas vaidluse lihtmenetluses. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada osas, millega hagi osaliselt rahuldati ning jaotati menetluskulud. Kostja palub teha uue otsuse, jättes hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellandi väitel on kohus rajanud otsuse vastuolulistele seisukohtadele. Kohtuotsusest jääb ebaselgeks, miks pidas kohus kostjale tarnitud tooteid lepingule vastavaks (kuigi ka hageja ise tunnistas nende mittevastavust). Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 116 lg-t 1 kui leidis, et lepingust taganemiseks peab olema „nii oluline“ lepingu rikkumine. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Kostja antud täiendava tähtaja jooksul hageja puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu edastas kostja 14.09.2005 hagejale kirja, mis on käsitletav lepingu lõpetamise tahteavaldusena (kostja 15.12.2005 avaldus on seega korduv, õigusliku tähenduseta avaldus). Lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda lepingujärgset tasu. Kuna hageja ei ole teatanud kostjale pakutavast heastamise ajast (VÕS § 107), võib kostja, sõltumata lepingu lõpetamisest, keelduda kohustuse täitmisest. Ka menetluskulude jaotuse osas on otsus ebaõige: hoolimata hagi rahuldamisest 21% ulatuses, on menetluskulud jäetud täielikult kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, s.h esitatud apellatsioonkaebusega, leidis, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale.

Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles 702, 96 euro väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole vaidlusaluse otsuse puhul edasikaebamiseks TsMS § 637 lg 21 tähenduses luba andnud (edasikaebamise korda selgitatakse seadusest tulenevalt ka neis otsustes, mille puhul edasikaebamiseks luba ei anta). Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui esinevad asjaolud, millest võib järeldada esimese astme kohtu poolt ülalnimetatud rikkumisi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Tsiviilkolleegium on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, praegusel juhul ei esine. Antud vaidluses on maakohus õigesti hinnanud nii poolte väiteid kui nende tõendamiseks esitatud tõendeid. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja poolt oli tellimus (töö) olulises osas teostatud, mistõttu ei olnud kostjal õigus mitmeid kuid hiljem lepingust taganeda (kaebuses sisalduvat väidet lepingust taganemise kohta 14.09.2005 tehtud tahteavaldusest ei ole kostja varem esitanud). Kohus märkis õigesti, et kostja ei andnud hagejale võimalust mõistliku aja jooksul puudusi kõrvaldada. Samas, kuigi kohus viitas VÕS § 648 lg-le 2, millest tulenevalt ei või kostja vähendada kokkulepitud tasu, kuna ta ise keeldus õigustamatult vastu võtmast hageja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks, rahuldas ta hagi osaliselt, lähtudes hageja 18.01.2006 kirjast (tl 45-46, I köide), milles hageja pakkus kostjale kompromissina hinna alandamist 8663, 03 krooni, s.o 553, 66 euro võrra, võttes lepingujärgsest hinnast maha kahe rõduukse, ühe aknalaua ja siseviimistluse maksumuse. Selle seisukoha vastuolulisus ei oma kostja kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tähtsust, hageja ei ole aga kohtuotsust vaidlustanud. Ka menetluskulude jaotuse osas ei ole maakohus seaduse kohaldamisel eksinud. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Toimiku materjalist nähtuvalt pakkus hageja kostjale kompromissi samas ulatuses, milles kohus hagi rahuldas (18.05.2011 ärakuulamise protokoll - tl 245, I köide).

Ü. Jänes

R. Allikvere

T. Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.