Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Piret Mõistlik Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 31. oktoobril 2011 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-5803 OÜE(endine ärinimi OÜE, pankrotis) hagi EK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
702.96 eurot (10 999.00 Eesti krooni) Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜE(endine ärinimi OÜE; pankrotis, registrikood: 10506551) esindajad Hageja seaduslik esindaja: pankrotihaldur HO (XXX) Kostja: EK (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja: Tiina Pill (e-post: [email protected])
Menetluse liik
kirjalik lihtmenetlus
Resolutsioon
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 11.08.2005 lepingu nr XXX, milles hageja kohustus kostjale tootma PVC-aknad aadressile XXXTallinnas. Leping sõlmiti üldtingimustel. Hageja teatab, et tööd teostati puudustega, mistõttu hageja soovis heastada võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 107 lg 1 alusel. Kostja ei ole hageja kirjadele reageerinud (esimene kiri 15.09.2005), on kokkuleppest keeldunud, ei ole hagejat korterisse puudusi kõrvaldama lasknud. Kostja on tööd vastu võtnud, kuid jätnud tasumata arve TLM-00126 alusel 10 999 Eesti krooni. Hageja leiab, et kostja ei ole lepingust taganenud. Kostja ei ole aknaid tagastanud. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse 10 999 Eesti krooni, s.o 702.96 eurot, ja viivise 0,5% päevas põhivõlalt alates 06.09.2005 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja selgitab, et lepingu kogumaksumus oli 19 999.01 Eesti krooni, millest kostja tasus ettemaksuna 9000.00 Eesti krooni, ülejäänud summa kohustus kostja tasuma 06.09.2005, .so ajaks, mil hagejal tuli teostada akende paigaldustööd. Hageja oma kohustusi tähtaegselt ei täinud. 08.09.2005 ai andnud kostja allkirja tööde vastuvõtmise aktile, kuna lõpetamata oli aknapalede viimistlus, valmistatud akendel esinesid puudused. 09.09.2005 käisid hageja esindajad korteris töid üle vaatamas, töid ei parandanud. 15.12.2005 esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse seoses töövõtulepingu olulise rikkumisega. 18.01.2006 vastas hageja sellele, selgitades, et kostjal puudub taganemiseks õigus. Kostja leiab, et hagejal ei saa olla nõue suurem kui 2335.97 Eesti krooni, kuna hageja ise alandas hinda 24.08.2055 kirjas märgitu kohaselt. Lisaks ei ole hageja esitanud viivise nõuet mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad sõlmisid 11.08.2005 töövõtuleping nr XXX (tl 35-37, 66-67). Selle kohaselt kohustus hageja lepingus kirjeldatud aknad tarnima ja paigaldama kostja elukohas XXX Tallinnas 34. nädalal 2005. aasta, s.o 22.08-28.08.2005, ning kostja kohustus tasuma 19 999.01 Eesti krooni. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja tasus tellimuse eest 9000.00 Eesti krooni ja jättis tasumata 24.08.2005 arve nr TLM-00126 summas 10 999.00 Eesti krooni, mille tasumise tähtaeg oli 06.09.2005 (tl 38), aknad on kostja valduses. VÕS § 635 lg 1 alusel tuleb lugeda sõlmitud lepingut töövõtulepinguks, mis on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Vaidlus puudub selles, et hageja jättis kosjale töö õigeaegselt ja puudusteta üle andmata. Vaidlus puudub, et hageja töötaja käis 13.09.2005 kostja eluruumis puudustega paigaldatud aknaid üle vaatamas. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt soovis hageja mittekohast täitmist heastada seitsme päeva jooksul alates kostja vastusest hageja 15.09.2005 kirjale (tl 39-43). Kostja vastas hageja kirjale 15.12.2005 avaldusega (tl 44). Tunnistajate RS (tl 185-187) ja JP (R , tl 206-207) ütlused ei tõenda vastupidist. Seega ei ole kostja käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna jättes vastamata mõistliku aja jooksul hageja 15.09.2005 kirjale, millega ta ei andnud hagejale võimalust heastada tekitatut mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 186 p 5 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tahteavaldus peab olema selge ja väljendama tahet leping lõpetada. Vaidlus puudub selles, et hageja on kostja 15.12.2005 avalduse kätte saanud. VÕS § 116 lg 1 ja § 647 kohaselt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on kohustust oluliselt rikkunud. Vaidlus puudub selles, et rõduuksed (2 tk) olid vales mõõdus, siseviimistlus puudulik, kuid hageja paigaldas lepingus
kokku lepitud tooted kostja eluruumi, ja need täitsid oma ülesannet, s.o tagasid vaate ruumidest välja ja samas hoidsid ilmastikumõjud (sademed, tuul) ruumidest eemal (tl 122). Kohus leiab, et ainuüksi viimistluse puudumist ja sellega ruumi kesisemat väljanägemist (tl 123-150) ei saa lugeda nii oluliseks lepingu rikkumiseks, mis annaks võimaluse lepingust taganemisest. Eelnenut kinnitab kostja väide, et aknad on siiani kasutuses. Seega puudus kostjal õigus lepingust taganeda. VÕS § 648 p 2 alusel ei või kostja vähendada kokkulepitud tasu, kuna ta ise keeldus õigustamatult vastu võtmast hageja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks. 18.01.2006 kirjaga on hageja nõuet kostja vastu tulenevalt tasumata arvest nr TLM 000126 vähendanud 2335.97 Eesti kroonini, s.o 10 999.00 Eesti krooni – 8663.03 Eesti krooni (tl 46). Hageja on põhjendanud seda enda ebakvaliteetse tööga. Seega on hageja ise nõuet vähendanud ning põhjendanud seda lepingu mittekohase täitmisega. Tulenevalt eelnenule asub kohus seisukohale, et hagejal, kes ise tunnistab puudusi tehtud töös, ei ole õigust kostjalt nõuda tasu korrektse (puudusteta töö) määras. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale 2335.97 Eesti krooni. Kohus jätab rahuldamata viivise nõude 0,5% päevas alates 06.09.2005 kuni kohtuotsuse tegemiseni, kuna pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et OÜE(endine ärinimi OÜE, pankrotis) hagi EK vastu võla ja viivise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja osaliselt tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 149.30 eurot (2335.97 Eesti krooni). Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 2 jätab kohus menetluskulu kostja kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.