Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2011. a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-10-23078
Tsiviilasja hind
2215,08 eurot (34 658,45 krooni)
Tsiviilasi
CKE
OÜ hagi MS vastu võlgnevuse ja viivise
väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
hageja CKE OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, UusTatari 25/Veerenni 13, 10134 Tallin, e-post [email protected]) kostja MS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalikus menetluses
Jätta kõik menetluskulud MS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduse ning selle täpsustuste kohaselt on kostja Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanik. KÜXXX on esitanud kostjale kommunaalteenuste eest arveid ajavahemiku eest 20.04.2008 – 21.03.2010 põhisummas 2215,08 eurot (34 658,45 krooni). Kostja ei ole KÜXXX poolt esitatud arveid tasunud. 01.02.2010.a loovutas KÜXXXnõude kostja vastu hagejale. 09.02.2010.a saatis hageja kostjale võlateatise võlgnevuse tasumise kohta. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale kokku 2788,82 eurot (43 635,59 krooni), millest põhivõlg on 2215,08 eurot (34 658,45 krooni) ja viivis 573,74 eurot (8977,14 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 2215,08 eurot (34 658,45 krooni), viivise 573,74 eurot (8977,14 krooni) ja viivise 0,07% põhivõlalt päevas alates 15.05.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja peatas aprillis 2008.a KÜXXX poolt esitatud arvete tasumise, kuna KÜXXX esitas kostjale süstemaatiliselt veemõõtja näitudest kordades suuremaid veearveid. Sellist tegevust põhjendas korteriühistu esimees veekadudega majas ja väitis, et kostja veemõõtjad on rikkis ning kostja on kohustatud oma veemõõtjad uutega asendama. Kostja vahetaski veemõõtjad ning viis ka demonteeritud veemõõtjad taatlusele. Taatluse läbinud veemõõtjad vastavad kehtivatele standartidele. Koopiad paigaldatud veemõõtjate dokumentatsiooniga ja demonteeritud veemõõtjate taatlusprotokollid pani kostja KÜXXX postkasti koos sooviga teha tasaarveldus põhjendamatult rohkem tasutud vee arvete eest. Korteriühistu kostjaga ühendust ei võtnud ning jätkas kostjale põhjendamatute arvete esitamist. Mõned kuud hiljem lõpetas kostja veenäitude teatamise korteriühistule, leides, et see on mõttetu, kuna arveid koostati kostja jaoks arusaamatult. Lisaks tungis KÜXXX ehitustööliste kaasabil kostja rõdule, lammutades eelmise omaniku poolt turvalisuse ja ehitise paremaks säilimiseks paigaldatud rõduklaasid ja siseviimistluse. Samuti viidi rõdult minema kostjale kuuluvad esemed. Sellega tekitati kostjale kahju ligikaudu 1597,79 eurot (25 000 krooni). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et MS on Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanik. Nõude loovutamise lepingust ja selle lisast 1 nähtub, et KÜXXX on loovutanud CKE OÜ-e nõude põhisummas 34 997,15 krooni (2236,73 eurot) MS vastu. Nõude loovutamise lepingu lisast 1 nähtub veel, et kõnealune nõue on CKE OÜ-le loovutatud täies ulatuses koos kõrvalnõuetega (sh õigusega nõuda viivist ning kahju hüvitamist). Nõue põhineb ajavahemikul 20.04.2008 – 21.03.2010 esitatud arvetel. Kostja on 15.11.2011 toimunud kohtuistungil möönnud, et hagi aluseks olevad arved on tal tasumata. Seega puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostjal on hooldus- ja kommunaalteenuste võlg ajavahemiku 20.04.2008 – 21.03.2010 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 2215,08 eurot (34 658,45 krooni), viivise 573,74 eurot (8977,14 krooni)
ja viivise 0,07% põhivõlalt päevas alates 15.05.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja võlgnevuse ega viivise summat vaidlustanud ei ole. Kostja leiab, et kuna KÜXXX esitas talle põhjendamatult suuri veearveid ega vastanud kostja pretensioonidele, siis pole tal kohustust korteriühistu poolt esitatud hooldus- ja kommunaalteenuste arveid tasuda. Vastavalt korteriomandiseaduse § 13 lg 1 korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 esimese lause alusel korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Vastavalt korteriühistuseaduse § 15 1 lg 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistuseaduse § 15 1 lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜXXX poolt MS ajavahemikul 20.04.2008 – 21.03.2010 esitatud arvetest (tl 57-80) nähtub, et MS on esitatud hooldus- ja kommunaalteenuste arveid kokku 34 658,45 krooni ulatuses. Kõnealustest arvetest nähtub, et arved koosnevad üldelektri, remondi, prügiveo, maamaksu, EKÜL liikmemaksu, majakarbi kindlustuse, maagaasi, üldvee, kütte, vee soojendmise ning vee ja kanalisatsiooni tasudest ning hooldus- ja haldustasudest. Kostja on vastu vaielnud temale esitatud veearvete summale, väites, et talle esitatud arved ei vasta tema poolt tarbitud veehulgale. Milline oli kostja arvates tema poolt tarbitud veehulgale vastav veearve, kostja oma vastuväidetes ega kohtuistungil öelnud ei ole. Samas on kostja möönnud, et ta ei ole 2008. aastast alates korteriühistule veenäitusid teatanud. Mis kuus täpselt kostja veenäitude teatamise lõpetas, kostja öelnud ei ole. KÜXXX juhatuse koosoleku protokollist nr 2/03 nähtub, et korteriühistu juhatus on otsustanud vee kulu (nii külma kui sooja vee puhul), mis ületab korterites olevate veemõõtjate kulude summa, jaotada veemõõtjaid mitteomavate korterite vahel vastavalt nende üldpinnale. KÜXXX üldkoosoleku, mis toimus 12.08.2003.a, protokollist nähtub, et üldkoosolek on otsustanud korteriomanikele, kes on jätnud korteri veenäidud esitamata (ja pole ka esitanud juhatusele eelnevalt avaldust vee mittetarbimise kohta) arvestatakse korteri vee kulu samadel alustel kui ilma veemõõtjateta koteritele. KÜXXX kodukorra kohaselt peab korteriomanik iga kuu viimase päeva õhtuks panema KÜ veenäitude postkasti oma korteri veenäidud. Kui korteris pikema kui kuu aja jooksul ei elata ja vett ei tarbita, tuleb eelnevalt esitada KÜ juhatusele vastav avaldus. Kui veenäitu ja avaldust pole esitatud, arvestatakse vee tarbimist nagu ilma veemõõtjateta korteritele. Sama kodukorra kohaselt peab korteriomanik iga 5 aasta tagant taatlema oma korteri veemõõtjad litsentseeritud taatlusfirmas. Selleks tuleb pöörduda KÜ tegevjuhi poole, kes fikseerib näidud, kontrollib plommide korrasolekut, võtab need maha. Siis võib lasta mõõtja maha monteerida, taatlemisele viia ja tagasi monteerida (kui
mõõtja tunnistatakse taatlemisel kasutuskõlbulikuks, siis plommib ühistu veemõõtjad uuesti). KÜXXXpõhikirja punkti 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ja ettekirjutusi. Sama põhikirja p 3.2.5 alusel ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte, vee-, kanalisatsiooni- ja eletriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelised maksed juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast elamu korterite kogupinnas, kui üldkoosolek pole otsustanud teisiti. Kuivõrd kostja on KÜXXX liige, siis on korteriühistu juhatuse otsused temale täitmiseks kohustuslikud. Kuna kostja lõpetas korteriühistule veenäitude teatamise, siis oli korteriühistul õigus arvestada kostja vee tarbimist nagu ilma veemõõtjata korterile ning kostjal oli kohustus temale sellise arvestuse alusel koostatud arved tasuda. Asjaolu, kas kostja veemõõtjad olid korras või mitte, ei omanud arvete koostamisel tähtsust, sest korteriühistu koostas kostja veearved lähtudes korteriühistu üldkoosoleku otsusest arvestada korteriomanikele, kes on jätnud korteri veenäidud esitamata, korteri vee kulu samadel alustel kui ilma veemõõtjateta korteritele. Asjaolu, kas kostja korteriühistu üldkoosolekutel, kus vastavaid otsuseid vastu võeti, osales või mitte, ei vabasta kostjat üldkoosoleku otsuste täitmise kohustusest. Ühistu üldkoosolekutel osalemine on KÜXXX põhikirja p 3.1.2 kohaselt ühistu liikme õigus, mitte kohustus ning seega oli üldkoosolekul osalemine kostja enda vaba valik. 15.11.2011 toimunud kohtuistungil on kostja märkinud, et ta ei nõustu ka gaasiarve ning maamaksu tasumisega, kuna gaasi kostja ei tarbinud ja maamaksu tasus Maksuameti poolt temale esitatud arve alusel otse. Mis ajast alates kostja sellisel viisil maamaksu tasunud on, kostja kohtule teatanud ei ole. Seega ei ole kostja tõendanud, et vaidlusaluse perioodi jooksul (s.o ajavahemikul 20.04.2008 – 21.03.2010) on kostja maamaksu tasunud. Samuti on paljasõnaline kostja väide, et ta pole eespool märgitud ajavahemiku jooksul kordagi gaasi tarbinud. Vastava väite põhistamiseks pole kostja kohtule esitanud ühtki tõendit (näiteks gaasiarvesti näitu vms). Kuna kostja ei ole vastuhagi esitanud, jätab kohus tähelepanuta kostja väited korteriühistu poolt temale 25 000 krooni suuruse kahju tekitamise osas ega hakka neid kostja väiteid hindama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Jättes temale esitatud arved õigeaegselt tasumata, rikkus kostja seadusest tulenevat kohustust tasuda korteri majandamiskulude eest. Asjaolu, et kostja ei nõustu temale esitatud veearve summaga, ei ole aluseks kõigi korteri majandamiskulude eest tasumata jätmisel. Samuti pole kostja üheski tema poolt esitatud vastuses märkinud, milline oli tema arvestuste kohaselt tegelikult tarbitud vee eest tasumisele kuuluv summa. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlg summas 2215,08 eurot (34 658,45 krooni). Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda
korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandmiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜXXX poolt MS ajavahemikul 20.04.2008 – 21.03.2010 esitatud viivisarvetest (tl 16 – 56) nähtub, et KÜXXX on arvestanud viivist kokku 5553,95 krooni ulatuses. Nõude loovutamise lepingu lisast 1 nähtub, et KÜXXX on loovutanud CKE OÜ-e nõude MS vastu täies ulatuses koos kõrvalnõuetega (sh õigusega nõuda viivist ning kahju hüvitamist). Hageja poolt kohtule esitatud viivisearvestuse (tl 90) kohaselt on kostja viivisevõlgnevus hagi esitamise seisuga, s.o seisuga 14.05.2010.a, hageja ees 8977,14 krooni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367, mõistes kostjalt välja viivise 0,07% põhivõlalt päevas alates 15.05.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 573,74 eurot (8977,14 krooni) ning viivis 0,07% põhivõlalt (s.o 2215,08 eurolt) päevas alates 15.05.2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.