Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Kohtuistungi toimumise aeg
13.11.2011, avalik kohtuistung
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.12.2011, Tallinn
Tsiviilasi
Õie Janseni, Kalju Janseni, Ellen Sinimetsa, Helmi Janseni, Ester Janseni ja Anti Tesloni (Tanel Tesloni õigusjärglase) hagi Silvi Kiisa vastu 175 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.09.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Õie Janseni, Kalju Janseni, Ellen Sinimetsa, Helmi Janseni, Ester Janseni ja Tanel Telsoni apellatsioonkaebus Hagejad: Õie Jansen (isikukood xxxxxxxxxxxxx), Kalju Jansen (isikukood xxxxxxxxxxxx), Ellen Sinimets (isikukood xxxxxxxxxxxx), Helmi Jansen (isikukood xxxxxxxxxxxxx), Ester Jansen (isikukood xxxxxxxxxxxx) ja Tanel Tesloni õigusjärglane Aadi Teslon (isikukood xxxxxxxxxxxxxx), kõigi hagejate esindajad Õie Jansen ja adv Eve Jundas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Silvi Kiisa (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Tiina Pill Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7988,96 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 02.09.2009 otsus osas, milles maakohus jättis hagejate nõude 125 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:
2.1 Välja mõista Silvi Kiisalt hagejate kasuks solidaarselt põhivõlana 3195,58 eurot (50 000 krooni) ja viivistena kuni 02.09.2009 sissenõutavaks muutunud viivis 1146,34 eurot (17 936, 27 krooni) ning alates 03.09.2009 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 2.2 Välja mõista Silvi Kiisalt Õie Janseni kasuks põhivõlana 2995,86 eurot ning kuni 29.12.2011 sissenõutavaks muutunud viivis 1635,15 eurot ning alates 30.12.2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 2.3 Välja mõista Silvi Kiisalt Kalju Janseni kasuks põhivõlana 998,62 eurot ning kuni 29.12.2011 sissenõutavaks muutunud viivis 545,05 eurot ning alates 30.12.2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 2.4 Välja mõista Silvi Kiisalt Ellen Sinimetsa kasuks põhivõlana 998,62 eurot ning kuni 29.12.2011 sissenõutavaks muutunud viivis545,05 eurot ning alates 30.12.2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 2.5 Välja mõista Silvi Kiisalt Helmi Janseni kasuks põhivõlana 998,62 eurot ning kuni 29.12.2011 sissenõutavaks muutunud viivis 545,05 eurot ning alates 30.12.2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 2.6 Välja mõista Silvi Kiisalt Ester Janseni kasuks põhivõlana 998,62 eurot ning kuni 29.12.2011 sissenõutavaks muutunud viivis 545,05 eurot ning alates 30.12.2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 2.7 Välja mõista Silvi Kiisalt Anti Tesloni kasuks põhivõlana 998,62 eurot ning kuni 29.12.2011 sissenõutavaks muutunud viivis 545,05 eurot ning alates 30.12.2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Silvi Kiisa kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagejad esitasid 31.07.2006 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palusid kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista 175 000 krooni, s.o pool hageja Harju maakonnas Kernu vallas Kirikla külas asuval Metsatuka kinnistul (registriosa nr 10223402) teostatud
metsraide eest saadud 350 000 kroonist. Hagejad esitasid 11.08.2008 taotluse kostjalt viivise väljamõistmiseks ajavahemiku eest 01.04.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni.
2.Hagiavalduse järgi kuulus hagejatele 8/16 ja kostjale samuti 8/16 mõttelist osa Harju Maakonnas Kernu vallas Kirikla külas asuvast Metsatuka kinnisasjast (kinnisasi). Kostja raius 2006. a alguses kinnisasjal hagejate nõusolekuta 9,72 ha metsa, kuid raie eest saadud 350 000 krooni jättis endale. Hagejad paluvad kostjalt hüvitisena välja mõista pool metsamaterjali müügist saadud rahast, s.o 175 000 krooni. Nõude õigusliku alusena tuginesid hagejad asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 72 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lgle 1 ja § 1037 lg-le 1. Kostja vastus
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei ole poolte kaasomandis olevat kinnistut ega sellel asuvat metsa rikkunud. 2005.a. jaanuaris oli Märjamaal suur torm, mis kahjustas olulisel määral Metsatuka kinnistut. Kostja teatas sellest koheselt Kernu valla metsatehnikule ja tegi avalduse metsapatoloogile olukorra hindamiseks. Metsapatoloog jõudis järeldusele, et vajaliku kaitseabinõuna on vaja teostada lageraiet, mida kostja metsa säilitamise eesmärgil ka tegi. Lageraie teostamine jäi aga hagejate sekkumise tõttu pooleli.
4.Hagejate seisukoht, et kostja sai müüdud metsamaterjali eest 350 000 krooni, on väär ega põhine tõenditel. Kostja sõlmis metsaraie teostamiseks 28.02.2006 OÜ-ga Economic raieõiguse müügilepingu, mille p. 7 kohaselt oli raie müügihinnaks 100 000 krooni. Kuna hagejad metsaraiet takistasid, jättis OÜ Economic töö pooleli, mistõttu ei kuulunud kokkulepitud tasu 100% ulatuses tasumisele. Kostja on nõus hagejatele tasuma õigusrahu huvides 50 000 krooni. Esimese astme kohtu lahend
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja solidaarselt põhivõlana 50 000 krooni ja viivistena kuni 02.09.2009 17 936, 27 krooni. Kohus tunnistas hagejate õigust nõuda kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 määratud suuruses tasumata põhinõudelt kuni põhivõla kohase täitmiseni.
6.Poolte vahel on vaidlus selles, mis seisus oli mets enne langetamist ning mis oli langetatud metsa hind.
7.Hinnates metsa seisundit tõendavaid tõendeid, tuleb metsa seisundi osas arvesse võtta esmalt 19.04.2005 koostatud ekspertarvamust, sest selle koostamine on ajaliselt selgesti määratletud, st ta on koostatud osundatud ajal ning seega metsa ülevaatus on toimunud vahetult enne seda. Metsamajanduskava välitööde tegemise aega ei ole võimalik esitatud andmete põhjal täpsemalt määratleda, sest välitööd on tehtud millalgi 2005.a. Seega on võimalik, et välitööd metsamajanduskava jaoks tehti enne väidetavat tormi ja eksperdi arvamust.
8.Kahes arvamuses esitatud raiemahtude vastuolu (1250 tm vs 978 tm) on seletatav sellega, et eksperdi arvamuse jaoks on andmed saadud väljavõttest endisele metsahaldajale tehtud metsamajandamise kavast, mille andmed on väga ligikaudsed. Pooled on asja arutamise käigus möönnud, et vaidlusalusel kinnistul on enne 2006.a raiet teostatud varasematel aastatel ka raideid, mille eest kostja on hagejatele ka tasunud. Seega on selles osas võimalik, et eelnevas metsamajanduskavas toodud andmed olid muutunud, arvestades vahepealseid metsaraideid, ja reaalsed kogused on fikseeritud metsamajandamise kavas 2005-2014.
9.Hagejad on esitanud metsa hinna tõendamiseks väidetavalt kostja poolt kirjutatud lehe, kus kostja olevat ära näidanud võimaliku hinna ning sellega kaasnevad kulud. Sellele on kostja vastu vaielnud, väites, et ta ei ole seda kirjutanud. Tõendis olev informatsioon on ebaselge
ning ebapiisav, et järeldada sellest hagejate väidetut. Sellel puuduvad igasugused kostja poolt koostamise viited, kuna tekst on allkirjastamata. Samuti ei ole selge, mille kohta lehel antud hind 350 000.- pakutud on. Muud lehel loetletud kulutused võivad küll viidata seosele metsa majandamisega, kuid ei anna alust oletada, et see puudutaks poolte omandis olevat metsa.
10.Hagejad esitasid kohtule Arvo Tomsoni 24.01.2008 koostatud arvamuse vaidlusalusel kinnistul teostatud raie kohta. Vastavalt selleks teostatud mõõtmistele, sai asjatundja raie mahuks 946 tm. Arvestades 2007. a hindu ning kändude põhjal tuvastatud sortimenti, oleks saadud puidu hinnaks (pärast kulude kandmist) 396 368 krooni.
11.Vastavalt 28.02.2006 sõlmitud raieõiguse müügilepingule, müüs kostja vaidlusalusel kinnistul 1250 tm raieõiguse OÜ-le Economic 100 000 krooni eest.
12.Tulenevalt eelnevast kohtu seisukohast, kus metsa seisundi hindamise aluseks tuleb võtta ekspertarvamus, siis hagejate poolt esitatud A.Tomsoni arvamus tuleb jätta kõrvale kui asjakohatu. Asjatundja arvamus põhineb 2008.a teostatud kändude kontrollmõõtmise alusel antud hinnangul, mis ei saanud arvesse võtta metsa seisundit enne raiet. A.Tomsoni hinnangus ei ole arvestatud metsa reaalset seisundit, mis on aga kajastatud ekspertarvamuses. Ei ole alust pidada asjatundja poolt väljapakutud hinda põhjendatuks. Seega oli metsa hinnaks 100 000 krooni, mis kostja leppis kokku OÜ-ga Economic vaidlusaluse kinnistu raieõiguse eest.
13.Antud asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole saanud hagejatelt nõusolekut vaidlusalusel kinnistul kasvanud metsa võõrandamiseks, mistõttu oli kostja poolt kasvava metsa käsutamine hagejatele kuulunud osas teostatud ilma nende nõusolekuta. Seega on kostjal kohustus VÕS § 1037 lg 2 alusel hüvitada saadud metsa harilik väärtus. VÕS 1037 lg 3 alusel on selleks harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, milleks oli vastavalt kasvava metsa müügilepingule 100 000 krooni, millest hagejatel on õigus vastavalt nende osadele saada 50 000 krooni. Hagejad on taotlenud raiutud metsa hinnaks lugeda 350 000 krooni, kuid see on asjakohatu. Samuti ei ole kohaldatav hagejate esitatud hindamine VÕS § 1037 lg 3 alusel, kuna metsa võõrandamine toimus 2006, kuid hagejate poolt esitatud A.Tomsoni hinnang on antud 2007.a hindades. Seega tuleb hagi põhinõude osas rahuldada osaliselt ning kostjalt välja mõista 50 000 krooni solidaarselt hagejate kasuks.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt 28.02.2006.a lepingule oli ostja poolt lepingu hind tasutud kostjale lepingu allkirjastamise eelselt ning raieõigus tekkis ostjal alates 28.02.2006.a. Seega tekkis hagejatel nõudeõigus kostja poolt omandatule alates 28.02.2006. Kokku tuleb kostjal tasuda hagejatele solidaarselt viivist kuni kohtuotsuse tegemise päevani 17 936 krooni 27 senti. Apellatsioonkaebus
15.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hagejate kasuks põhivõlana välja solidaarselt 175 000 krooni ja kuni 30.09.2009 viivisena 63 850,98 krooni. Hagejad paluvad tunnistada nende solidaarset õigust nõuda kostjalt viiviseid tasumata põhinõudelt kuni põhivõla tasumiseni. Kohtukulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
16.Maakohus rikkus otsuse tegemisel õigusnormi ning hindas kogutud tõendeid üldsõnaliselt, valikuliselt, vastuoluliselt ja osaliselt valesti. Otsus on ebaõige osas, kus hagi rahuldati ainult osaliselt 50 000 krooni ulatuses ja viiviseid arvestati 50 000 kroonilt.
17.Maakohus tegi otsuse sisuliselt ainult Keskkonnaministeeriumi 19.04.2005 ekspertarvamuse ning OÜ Economic ja kostja vahel 28.02.2006.a sõlmitud raieõiguse müügilepingu põhjal. Ülejäänud tõenditega, sealhulgas Arvo Tomsoni 24.01.2008 arvamusega Metsatuka kinnistul teostatud raide kohta, ning Metsamajandamiskavaga aastateks 2005- 2014, ei ole maakohus arvestanud. Maakohus jättis tähelepanuta ka kostja omakäeliselt kirjutatud lehe, kus kostja näitas ära realiseeritud puidu hinna, tasumisele kuuluva summa koos käibemaksuga ja kõik kaasnenud muud kulutused, jagades järelejäänud summa kahega. Kostja arvestus kui tõend on kooskõlas A.Tomsoni arvamuse ja metsamajandamiskava andmetega, millega maakohus võinuks arvestada. Maakohus ei arvestanud ka sellega, et kostja andis 08.04.2008 kohtuistungil ebaõigeid ütlusi. Kostja väitis, et kui 2006.a metsa müügiks läks, oli seal samuti uus tuulemurd, millega seoses talle ka ekspertarvamus väljastati. Maakohus jättis tähelepanuta, et eksperdiarvamus 2005.a aprillikuul ei saanud kajastada 2006.a tuulemurdu vaidlusaluses metsas.
18.Ekspertarvamuse koostamise ajal 2005 ei saanud vaidlusalusel kinnistul ekspertarvamuses näidatud kahjustusi esineda. Maakohus oleks pidanud aluseks võtma metsamajandamiskava, mille kohaselt eelnäidatud kahjustusi ei esinenud. Metsamajandamiskava kohaselt pidid Metsatuka kinnistu välitööd metsamajandamiskava koostamiseks olema tehtud hiljemalt 2005.a lõpuks. Kostja teostas lageraie tunduvalt hiljem - müügilepingu kohaselt pärast 28.02.2006. Eeltooduga on tõendatud, et eksperdiarvamuse koostamise ajal 2005 aprillil pidi kostja raiutud vaidlusalune mets pärast 28.02.2006 kasvama ja eksperdiarvamuses näidatud hulgalised kahjustused ei oleks saanud välitööde teostajatele jääda märkamata ning metsamajandamiskavas kajastamata. Ebaõige on maakohtu seisukoht, kus peeti võimalikuks välitööde teostamist enne eksperdiarvamuse koostamist 19.04.2005. Tavalise normaalse inimese hinnangut arvestades ei ole võimalik eksperdiarvamuses näidatud hulgaliste kahjustuste tekkimine mõne kuuga.
19.Kohus on valesti tuvastanud metsa harilikuks väärtuseks 100 000 krooni. Hüvitamisele kuuluva metsa harilikuks väärtuseks on A. Tomsoni arvamuses näidatud sortimente ja koguseid arvesse võttes 437 764, 50 krooni. Hagejad hindasid metsa väärtust väiksemana, s.o 350 000 krooni, mis põhineb kostjalt saadud andmetel. Kostja ei lükanud A. Tomsoni arvamust ümber, kuna ei tõendanud ega esitanud dokumente, kui palju ta tegelikult metsa raius ja realiseeris. Asjaolu, et A. Tomson arvamuses oli aluseks võtnud 2007.a hinnad, ei saanud olla aluseks tema arvamusega mittearvestamisele, kuna maakohtul olnuks võimalus lähtuda metsamajandamiskavas näidatud täpsetest hindadest.
20.Metsamajandamiskavas on kostja 2003. a raie vaidlusalusel kinnistul kajastatud numeratsiooni 2 all. Samas on kajastatud ka teised varasemad raied, mis ei kuulu arvestamisele kostja poolt 2006.a märtsis-aprillis teostatud raide hulgas.
21.Viiviste arvestamise aluseks tuleb võtta põhivõla summa 175 000 krooni.
22.Uue tõendina palusid hagejad võtta asja juurde Metsakaitse ja metsa uuenduskeskuse õiendi 07.09.2005. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Menetluse edasine käik
24.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.01.2011 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 15.06.2011 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2011 otsuse ja
saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis oma otsuses, et kaasomanike vahelised hüvitisnõuded kuuluvad kaasomanikele eraldi, st tegemist ei ole solidaarvõlausaldajatega. Kuna tegemist on aga esmajoones hagejate nõude eksliku kvalifitseerimisega ja maakohtu otsust ei ole 50 000 krooni solidaarselt hagejate kasuks väljamõistmise osas vaidlustatud, ei tühistanud kolleegium maakohtu otsust selles osas.
25.27.10.2010 suri apellant T T, kelle pärijaks on 01.02.2011 välja antud pärimisõigustunnistuse kohaselt tema isa A T, kes astus üldõigusjärglasena menetlusse T T asemel.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
26.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, samuti põhjenduste ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb täielikult rahuldada.
27.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kuna maakohtu otsust ei ole 50 000 krooni solidaarselt hagejate kasuks väljamõistmise osas vaidlustatud, siis ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust läbi ei vaata. Vaidluse alla jääb seega 125 000 krooni (7988,96 euro) suuruse kahju hüvitamise nõue.
28.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - vaidlusalune kinnisasi oli poolte kaasomandis; - kostja sõlmis 28. 02.2006 hagejate nõusolekuta OÜ-ga Economic raieõiguse müügilepingu, mille alusel raiuti kinnisasjal 2006. a alguses metsa; - raiutud metsa müügist saadud rahast ei ole kostja hagejatele midagi maksnud.
29.Hagejad on väitnud, et kostja sai metsa müügist 350 000 krooni, millest väiksem ei saa ka raitud metsa väärtus olla. Sellest poole peab kostja hagejatele välja andma. Hagejad ei ole raieõiguse müügilepingut heaks kiitnud. Hagejad nõuavad ebaseadusliku metsaraidega neile tekitatud kahju hüvitamist.
30.Kostja väitel oli metsa müügihind 100 000 krooni ning ta on nõus hagejatele maksma 50 000 krooni.
31.Maakohus leidis, et hagi tuleb osaliselt rahuldada VÕS § 1037 lg 2 alusel, mille kohaselt, kui õigustatud isiku omandi või muu õiguse rikkumine seisneb selle käsutamises rikkuja poolt, võib õigustatud isik käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist juhul, kui ta kiidab käsutustehingu vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 114 lg-s 2 sätestatule heaks. Maakohus luges metsa müügihinnaks 100 000 krooni.
32.Ringkonnakohtu arvates ei ole nimetatud säte kohaldatav, sest hagejad ei ole käsutustehingut heaks kiitnud. Ringkonnakohtu arvates võivad hagejad nõuda kostjalt, kes nende nõusolekuta ühist asja käsutas, VÕS § 1037 lg 1 järgi rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist. VÕS § 1037 lg-tes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse VÕS § 1037 lg 3 esimese lause järgi rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse VÕS § 1037 lg 3 teise lause järgi harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem, või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem.
33.Kaasomanike omavahelises suhtes esitatavad hüvitisnõuded kuuluvad kaasomandi kui õiguste ühisuse eripärast tulenevalt igale kaasomanikule hüvitise maksmiseks kohustatud
kaasomaniku vastu eraldi. Kaasomanike näol ei ole nendevahelises suhtes tegemist solidaarvõlausaldajatega VÕS § 73 mõttes, kuna kaasomanike omavahelisest suhtest ei järeldu, et kohustatud kaasomanik peaks vabanema teiste kaasomanike nõuetest täitmisega üksnes ühele kaasomanikule ja et üks kaasomanik võiks maksma panna ka teistele kaasomanikele esitatud nõuded.
34.Tulenevalt Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohast täpsustasid hagejad ringkonnakohtu menetluses oma nõudeid ning esitasid igaüks eraldi kahju hüvitamise nõude vastavalt neile kuulunud osa suurusele kinnisasjast. Õie Jansen palub välja mõista 2995,86 eurot ja teised hagejad igaüks 998,62 eurot pluss seadusest tulenev viivis kuni kohustuse täitmiseni.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejad ei ole tõendanud, et raieõigus võõrandati kostja poolt 350 000 krooni eest. Seda ei tõenda hagejate poolt kohtule esitatud paberileht arvestusega, millest ei nähtu, kes selle koostas ning mille kohta see käib.
36.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et hagejad ei ole tõendanud, et maharaiutud metsa väärtus oli müügilepingus näidatud hinnast oluliselt suurem. Maakohus on hagejate poolt esitatud tõendid alusetult kõrvale lükanud ning lähtunud üksnes 19.04.2005 metsapatoloog K. Aruste poolt koostatud ekspertarvamusest, mida tuleb käsitleda dokumentaalse tõendina, puistu tervisliku seisundi kohta. Nimetatud arvamuses on jõutud järeldusele lageraie vajalikkuse kohta seoses puude ulatuslike kahjustustega, arvamus ei sisalda mingit hinnangut raieõiguse väärtusele. K. Aruste poolt koostatud arvamus on ka vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, eelkõige 18.08.2005 koostatud metsamajandamiskavaga, samuti kostja enda ütlustega kohtuistungil. Kostja väitis, et kui 2006.aastal metsa müügiks läks, oli seal samuti uus tuulemurd, millega seoses talle ka ekspertarvamus väljastati. 2005.aasta aprillis koostatud arvamus ei saanud kajastada 2006.aasta tuulemurdu vaidlusaluses metsas. Augustis
koostatud metsamajandamiskavas ei ole samuti ulatuslikke kahjustusi mainitud. Kostja teostas lageraide pärast 28.02.2006. Eeltooduga on tõendatud, et K . Aruste arvamuse koostamise ajal 2005 aprillis pidi kostja raiutud mets alles kasvama ning selles näidatud hulgalised kahjustused ei oleks saanud välitööde teostajatele jääda märkamata ning metsamajandamiskavas kajastamata. Ebaõige on maakohtu seisukoht, kus peeti võimalikuks välitööde teostamist enne K. Aruste arvamuse koostamist 19.04.2005. Maakohus märkis, et metsamajanduskava välitööde tegemise aega ei ole võimalik esitatud andmete põhjal täpsemalt määratleda. Hagejate poolt täiendavalt esitatud tõendist (tl 189) nähtub üheselt metsamajanduskava koostamise aeg – 18.08.2005.
37.Eeltooduga on ümber lükatud maakohtu otsusest tulenev seisukoht, et kuna mets oli niivõrd kahjustunud, ei saanudki selle väärtus olla suurem kui 100 000 krooni. Maakohus on põhjendamatult lugenud asjakohatuks spetsialist A. Tomsoni arvamuse, kuna see põhineb 2008.aastal teostatud kändude kontrollmõõtmise alusel antud hinnangul, mis ei saanud arvesse võtta metsa seisundit enne raiet. Asjaolu, et A. Tomsoni arvamuses on aluseks võetud 2007.aasta hinnad, ei saa samuti olla aluseks tema arvamusega mittearvestamisele, kuna kohtul on võimalik lähtuda metsamajandamiskavas näidatud hindadest 2006. aasta aprillis. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuses ka sellest tuleneva arvestuse, kus maharaiutud puude kogus on võetud A. Tomsoni akti järgi, kus on eraldi arvestatud just 2006. aasta märtsis-aprillis toimunud raiet. Varasemad raided on eraldi välja toodud, mida pole käesoleva kahju hindamisel arvesse võetud. Arvestades metsaarenduskavas toodud hindasid, on maharaiutud metsa väärtuseks 437 764,50 krooni. Kostja ei ole hagejate arvestusi vaidlustanud ega omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Hagejad on kostja vastu nõude esitanud oluliselt väiksemas summas. Seega tuleb hagejate nõue kahju hüvitise saamiseks kokku 175 000 krooni ulatuses täielikult rahuldada.
38.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud viivise väljamõistmise osas VÕS § 113 lg 1 alusel VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub seitse protsenti aastas alates 28.02.2006 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 02.09.2009 kokku summas 17 936 krooni 27 senti ja sealt edasi samas määras kuni põhivõla tasumiseni. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi suuremas ulatuses, tuleb samal alusel vastavalt välja mõista ka täiendav viivis.
39.Täiendava viivise arvestus: 1) 01.03.2006 – 30.06.2006 viivis põhivõlalt 998,62 eurot aastaintressiga 9,25% oli 30,86 eurot (998,62/365x122x0,0925) 2) 01.07.2006 - 31.12.2006 viivis põhivõlalt 998,62 eurot aastaintressiga 9,75% oli 49,08 eurot (998,62/365x184x0,0975) 3) 01.07.2007 – 30.06.2007 viivis põhivõlalt 998,62 eurot aastaintressiga 10,5% oli 52 eurot (998,62/365x181x0,105) 4) 01.07.2007 – 31.12.2008 viivis põhivõlalt 998,62 eurot aastaintressiga 11% oli 165,22 eurot (998,62/365x549x0,11) 5) 01.01.2009 – 30.06.2009 viivis põhivõlalt 998,62 eurot aastaintressiga 9,5% oli 47,04 eurot (998,62/365x181x0,095) 6) 01.07.2009 – 31.12.2009 viivis põhivõlalt 998,62 eurot aastaintressiga 8% oli 40,27 eurot (998,62/365x184x0,08) 7) 01.01.2010 - 30.06.2011 viivis põhivõlalt 998,62 eurot aastaintressiga 8% oli 119,50 eurot (998,62/365x546x0,08) 8) 01.07,2011 – 29.12.2011 viivis põhivõlalt 998,62 eurot aastaintressiga 8,25% oli 41,08 eurot (998,62/365x182x0,0825) Seega täiendav viivis 998,62 euro suuruse võla pealt ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on 545,05 eurot ja 2995,86 euro suuruse võla pealt 1635,15 eurot (3x545,05). Menetluskulude jaotus ja selgitus
40.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi tervikuna tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
41.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.