2-06-20253/10 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagejate nõue ja põhjendused Hagejatele ja kostjale kuulub omandiõiguse alusel kinnistu asukohaga XXX. Hagejatele kuulub kinnistust 8/16 mõtteline osa ja kostjale ülejäänud 8/16 mõttelist osa kinnistust. Hagejaid informeerimata teostas kostja 2006 aasta alguses omavoliliselt kinnistu maatükil I raiet 9,72 ha ulatuses. Hagejad ei ole Kernu Vallavalitsusele andnud nõusolekut raieloa väljastamiseks kostjale nimetatud metsaraieks. Lisaks omavolilisele ja kooskõlastamata metsaraiele, omastas kostja ka kõik rahalised vahendid, mis ta metsaraie tulemusena ning metsamaterjali müügist sai. Kinnistu koosneb neljast katastriüksusest, milliseid hagejad ja kostja ei jaganud. On olnud kokkulepe, et kõik kulutused ja tulud jaotatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. –hagejatele teadaolevalt teostas kostja tellimisel ebaseadusliku metsaraie Kohtla-Järvel asuv äriühing, milline tasus kostjale realiseeritud metsamaterjali eest 350 000 krooni. Hagejad paluvad kostjalt neile solidaarselt välja mõista hüvitist 175 000 krooni metsaraide tulemusena tekitatud kahju katteks. 11.08.2008 esitatud taotluses on hagejad palunud kostjalt välja mõista viivis 01.04.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et kostja ei ole mingil viisil rikkunud poolte kaasomandis olevat kinnistut ega seal asuvat metsa. 2005.aasta jaanuaris oli Märjamaal suur torm, mis kahjustas olulisel määral poolte kaasomandis olevat kinnistut. Kostja teatas sellest koheselt Kernu Valla metsatehnikule ning tegi avalduse metsapatoloogile olukorra hindamiseks, kelle järelduste kohaselt vajaliku kaitseabinõuna on vajalik puistud raiuda lage raie korras. Nimetatud toiming jäi kostjal pooleli, kuivõrd antud toimingutesse sekkusid hagejad ning tööde teostajad loobusid sellest tulenevalt edasisi töid tegemast. Kostja märgib, et ei ole saanud, ega pidanudki saama metsamaterjali müügist 350 000 krooni. Hagejate sellekohased väited on alusetud. Juhul kui isegi kohus peaks tuvastama omandi rikkumise kostja poolt, siis ei ole hagejate rahalise nõude suurus põhjendatud ega tõendatud. Hagejate poolt esitatud hindamisakt ei ole asjakohane, kuna see on tehtud lähtudes eeldusest nagu tegemist oleks raieküpse terve metsaga, mitte aga tuulemurruga, milles on haigused. Kostja möönab, et ta oli sõlminud kasvava metsa raielepingu, mille hinnaks oli 100 000,00 kr, millest kuuluks hagejatele vastavalt kaasomandi osade suurusele 50 000,00 kr. Vaatamata sellele, et hagejate alusetu sekkumise tõttu jäi ka eelmainitud leping täitmata, on kostja valmis tasuma hagejatele nende osa st 50 000,00 kr. Kohtuotsuse põhjendused 2(6)

Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud toimikumaterjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja leiab, et täitemenetlus alustati alusetult, kuna kostjatel puudub vastav nõue hageja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled on kinnistu Metsatuka kaasomanikud ning et vaidlusalune raie on toimunud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Pooltevaheline vaidlus seisneb sisuliselt selles, mis seisus oli mets enne langetamist ning mis oli langetatud metsa hind. Metsa seisund Tõendamaks raiutud metsa seisundit on hagejad esitanud vaidlusaluse kinnistu metsamajanduskavast aastateks 2005-2014. Vastavalt sellele on metsas välitööd tehtud 2005.a. Metsa tagavara vaidlusalusel kinnistul (XXX) on 978 tm (metsamajanduskava lk 22, 23). Vastavalt hagejate selgitustele ei ole antud kavas midagi öeldud ei tuulemurru ega sellega kaasnenud haiguste või kahjurite kohta, olgugi et välitööd ning sellega siis ka metsa vaatlus on toimunud 2005.a. Kostja on metsa seisundi kohta esitanud 19.04.2005.a. metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse poolt koostatud ekspertarvamuse puistute tervisliku seisundi kohta. Vastavalt sellele on vajalik vaidlusaluste eraldiste 7,8,9 osas lageraie, kuna kahjustatud puude väljaraiumisel jääks puistute täiused alla 0,3. Kahjustavateks teguriteks on arvamuses märgitud (lisa 1) juurepäss, kooreüraskid, tuuleheide, tuulemurd ning põdrad. Vajaliku raide mahuks on ekspertiis andnud 1250 tm. Hinnates metsa seisundit tõendavaid tõendeid, kohus leiab, et metsa seisundi osas tuleb arvesse võtta esmalt 19.04.2005.a. koostatud ekspertarvamust, kuna selle koostamine on ajaliselt selgesti määratletud st ta on koostatud osundatud ajal ning seega metsa ülevaatus on toimunud vahetult enne seda. Metsamajanduskava välitööde tegemise aega ei ole võimalik esitatud andmete põhjal täpsemalt määratleda kui et välitööd on tehtud kuskil 2005.a. seega on võimalik, et välitööd metsamajanduskava jaoks tehti enne väidetavat tormi ja eksperdi arvamust. Kahes arvamuses esitatud raiemahtude vastuolu (1250 tm vs 978 tm) on kohtu arvamust mööda seletatav sellega, et eksperdi arvamuse jaoks andmed on vastavalt arvamuses toodule saadud „väljavõttest endisele metsahaldajale tehtud metsamajandamise kavast“ 3(6)

(lähteandmed). Ka on eksperdi arvamuses osundatud p 5 „Märkused“ all, et „puidutagavarad on väga ligikaudsed“. Pooled on asja arutamise käigus möönnud, et vaidlusalusel kinnistul on enne vaidlusalust 2006.a. raiet teostatud varematel aastatel ka raideid, mille eest kostja on hagejatele ka tasunud. Seega on selles osas võimalik, et eelnevas metsamajanduskavas toodud andmed olid muutunud arvestades vahepealseid metsaraieid ja reaalsed kogused on fikseeritud metsamajandamise kavas 2005-2014. Samuti arvestab antud kahe dokumendi kõrvutamisel, et ekspertarvamus on koostatud keskkonnateenistuse tellimusel, kellel puudub huvi mõjutatud arvamuse andmise kohta. Metsa hind Hagejad on esitanud hinna tõendamiseks väidetavalt kostja poolt kirjutatud lehe, kus väidetavalt olevat kostja ära näidanud võimaliku hinna ning sellega kaasnevad kulud (tl 79). Sellele on kostja vastu vaielnud väites, et ta ei ole seda kirjutanud. Hinnates seda tõendit, kohus leiab selles oleva informatsiooni ebaselge ning mitte piisava, et järeldada sellest hageja poolt väidetut. Sellel puuduvad igasugused kostja poolt koostamise viited, kuna tekst on allkirjastamata. Kostja ise eitab sellist seost. Samuti ei ole selge, mille kohta lehel antud (eeldatavasti) hind „350 000,- pakutud on. Muud lehel loetletud kulutused nagu „patoloog 2000,- , „kava 3255,-„ jt, kokku summas 8528,00 kr, võivad küll viidata seosele metsa majandamisega, kuid ei anna alust oletada, et see puudutaks poolte omandis olevat metsa. Samuti esitasid hagejad kohtule Arvo T poolt 24.01.2008.a. koostatud arvamuse vaidlusalusel kinnistul teostatud raide kohta. Vastavalt selleks teostatud mõõtmistele sai asjatundja raide mahuks 946 tm (tl 110). Ning arvestades 2007.a. hindu ning kändude põhjal tuvastatud sortimenti, oleks saadud puidu hinnaks (peale kulude kandmist) 396 368,00 kr. Antud arvamuse osas kohus vormilisi puudusi ei leia ning seetõttu arvestab seda tõendina kui asjatundja arvamust. Poolte vahel ei olnud vaidlust A.T kvalifikatsiooni osas. Kostja on esitanud metsa eest saadu tõendamiseks 28.02.2006.a. sõlmitud kasvava metsa raieõiguse müügilepingu nr 1 (tl 88). Vastavalt sellele müüs kostja vaidlusalusel kinnistul 1250 tm raieõiguse OÜ-le E 100 000,00 kr eest. Tulenevalt eelnevast kohtu seisukohast, kus metsa seisundi hindamise aluseks tuleb võtta ekspertarvamus, siis hagejate poolt esitatud A.T arvamus, tuleb jätta kõrvale kui asjakohatu. Asjatundja arvamus põhineb 2008.a. teostatud kändude kontrollmõõtmise alusel antud hinnangul, mis ei saanud arvesse võtta metsa seisundit enne raiet. A.T hinnangus ei ole arvestatud metsa reaalset seisundit, mis on aga kajastatud ekspertarvamuses. Seega ei ole alust pidada asjatundja poolt välja pakutud hinda põhjendatuks. Kuna muid asjaolusid ei ole esitatud, siis kohus loeb tõendatuks, et metsa hinnaks oli 100 000,00 kr, mis kostja leppis kokku OÜ-ga E vaidlusaluse kinnistu raieõiguse eest. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 1037 lg 1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 2 kohaselt kui õigustatud isiku omandi või muu õiguse rikkumine seisneb selle käsutamises rikkuja poolt, võib õigustatud isik käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist juhul, kui ta kiidab käsutustehingu vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 114 lõikes 2 sätestatule heaks. VÕS § 1037 lg 3 alusel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole saanud hagejatelt nõusolekut vaidlusalusel kinnistul kasvanud metsa võõrandamiseks, mis tõttu oli kostja poolt kasvava metsa käsutamine hagejatele kuulunud osas teostatud ilma nende nõusolekuta. Seega on kostjal kohustus VÕS § 1037 lg 2 alusel hüvitada saadud metsa harilik väärtus. VÕS 1037 lg 3 alusel on selleks harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, milleks oli vastavalt kasvava metsa müügilepingule 100 000,00 kr, millest hagejatel on õigus vastavalt nende osadele saada 50 000,00 kr. Hagejad on taotlenud raiutud metsa hinnaks lugeda 350 000,00 kr, kuid kohus on seda eelnevas hinnanud ning leidnud selle olevat asjakohatu. Samuti ei ole kohaldatav hagejate poolt esitatud hindamine VÕS § 1037 lg 3 alusel, kuna metsa võõrandamine toimus 2006.a., kuid hagejate poolt esitatud A.T hinnang on antud 2007.a. hindades. Seega tuleb hagi põhinõude osas rahuldada osaliselt ning kostjalt välja mõista 50 000,00 kr solidaarselt hagejate kasuks. Viiviste nõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt 28.02.2006.a. lepingule oli ostja poolt lepingu hind tasutud kostjale lepingu allkirjastamise eelselt (Lepingu p 10) ning raieõigus tekkis ostjal alates 28.02.2006.a. (lepingu p 8). Seega tekkis hagejatel nõudeõigus kostja poolt omandatule alates 28.02.2006.a.