Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Kohtuistungi toimumise aeg
13.12.2011, avalik kohtuistung
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.12.2011, Tallinn
Tsiviilasi
AS DnB NORD Liising hagi Kätlin Meokase vastu 2644,99 euro põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.06.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kätlin Meokase apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS DnB NORD Liising, registrikood 11315936, lepinguline esindaja Triin Toonela Kostja: Kätlin Meokas, isikukood xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Tiia Raudmägi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2644,99 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.06.2011 otsus vara omandamise kulu hüvitamata osa summas 1836,76 eurot ja viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi 1836,76 euro väljamõistmiseks rahuldamata ja vähendada väljamõistetavat viivist.
2.Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: Välja mõista Kätlin Meokaselt AS DnB NORD Liising kasuks põhivõlg 808,22 eurot, intress 115,21 eurot ja viivis 808,22 eurot, kokku 1731,65 eurot.
Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 60% ulatuses hageja ja 40% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4.AS DnB NORD Liising esitas 03.11.2010 Kätlin Meokase vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõlgnevuse 41 385,07 krooni saamiseks, kõrvalnõudena 1942,81 krooni saamiseks ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu 15.12.2010 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning asi anti üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 31.01.2011 hagiavalduse kostjalt 2760,19 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
5.Hageja ja liisinguvõtja OÜ AKS Sisustus vahel sõlmiti 22.04.2008 liisinguleping nr xxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto Mazda 5 2,0 Limited Plus. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja käendusleping nr xxxxxxxxx, millega kostja kohustus tagama kõik liisingulepingust tulenevad kohustused solidaarselt liisinguvõtjaga.
6.Liisinguvõtja rikkus liisingulepingut ja jättis liisingumaksed tasumata. Maakohtu 01.07.2010 määrusega lõpetati OÜ AKS Sisustus pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ja algatati ettevõtte likvideerimine. Seetõttu saatis hageja 20.07.2010 kostjale liisingulepingu ülesütlemise avalduse ja ütles liisingulepingu erakorraliselt ennetähtaegselt üles.
7.Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud liisingumaksed summas 573,05 eurot, s.o tähtajaks tasumata osamaksed summas 448,88 eurot, tähtajaks tasumata intressimaksed summas 115,21 eurot, tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viivis summas 8,96 eurot (periood 15.06.2010 – 01.07.2010). Vara võõrandamisest saadud 9 213,93 eurot (käibemaksuta) ei katnud hageja vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust (11 050,69 eurot), mistõttu on kostjal kohustus hagejale tasuda 1 836,76 eurot. Hageja kandis müügiprotsessis täiendavaid kulutusi summas 359,34 eurot. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 2 769,15 eurot.
8.Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja mõista viivise hagi esitamise seisuga 2 644,99 euro suuruselt võlasummalt sissenõutavaks muutunud summas 793,20 krooni ja 0,25 % päevas alates 29.01.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni.
9.Sõiduki taastamisjärgse vara väärtuse hindamisel võeti aluseks eseme individuaalsed tunnused ja tehnilised näitajad. Sõiduki müügi akti kohaselt ei tuvastatud sõidukil olulisi puudusi, mistõttu suunati vara 22.07.2010 müüki pakkumishinnaga 11 663,87 eurot (ilma käibemaksuta). Seega esialgne pakkumishind oli oluliselt kõrgem vara 11 050,69 euro suurusest jääkväärtusest. Kuna selle hinnaga ei olnud võimalik ostjat leida, tehti ümberhindlus, mille tulemusena 19.08.2010 alandati hinda 10 066,08 euroni (käibemaksuta). Ka selle hinna juures puudusid huvitatud ostjad ning 06.09.2010 viidi läbi teine ümberhindamine – vara pakkumishinnaks määrati 9 533,48 eurot (käibemaksuta). 07.09.20101 kujunes lõplikuks müügihinnaks 9 213,93 eurot (käibemaksuta). Tegelikult
toimunud müügi hind võib olla tõendiks, mille abil tõendada eseme harilikku väärtust. Seda juhul, kui tõendatakse, et kõrgema hinnaga ei õnnestunud eset müüa ning selleks tehti mõistlikke pingutusi. Sõiduk oli avalikul turul pakkumisel alates 23.07.2010 kuni 13.09.2010. Hageja on veendunud, et tegelikult toimunud müügi hind on liisingueseme väärtuseks hagejale tagastamise hetkel.
Kostja vastuväited
10.Kostja palub jätta jääkmaksumuse ja võõrandamishinna vahe 1836,76 eurot välja mõistmata ja mitte rahuldada viivise nõuet.
11.Kostja tunnistab hageja nõuet tasumata osamaksete, intressi ja viivise ulatuses summas 573,05 eurot, mis oli tasumata jäänud 20.07.2010 esitatud ülesütlemisavalduse seisuga. Samuti nõustub kostja hagejale hüvitama tagastatud liisingueseme müügiprotsessiga seonduvad kulud 359,34 eurot. Kokku nõustub kostja hagiga summas 932,39 eurot.
12.Kostja ei tunnista 1836,76 euro suurust nõuet. Hageja ei teinud liisingueseme müügiprotsessis vajalikke pingutusi, et saavutada parim võimalik tulemus, mistõttu vastutab hageja tekkinud kahju eest ise. Eseme väärtuseks on selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind. Auto tagastamise hetkel oli sõiduki turuhind vahemikus 17 263 – 13 427 eurot käibemaksuga, mis oleks katnud liisingueseme jääkmaksumuse suuruses 13 260,83 eurot käibemaksuga. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki hind selle võõrandamise hetkel oli madalam kui jääkväärtus. Liisinguese müüdi oluliselt alla turuhinna ajavahemiku jooksul, mis üldist turukäitumist arvesse võttes ei ole põhjendatud ega mõistlik. VÕS § 139 lg 1 alusel vastutab 1836,76 euro suuruse kahju tekkimise eest hageja ise.
13.Kostja vaidleb vastu viivisenõudele summas 793,20 eurot. Viivise määr 0,25 % päevas ehk 91,25 % aastas on võrreldes seadusjärgse viivisemääraga ebamõistlikult suur ning teist poolt kahjustav. Viivisemäär lepingu tüüptingimusena on eraisikust käendaja suhtes ebamõistlikult kahjustav ning VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Esimese astme kohtu lahend
14.Maakohus rahuldas hagi, mõistis Kätlin Meokaselt AS DnB NORD Liising kasuks välja võlgnevuse ja viivise kokku 4388,91 eurot ja viivise 0,25 % päevas põhivõla summalt alates 04.06.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni ning jättis menetluskulud Kätlin Meokase kanda.
15.Asjas ei ole vaidlust liisingulepingu ülesütlemise seisuga liisinguvõtjal olnud täitmata kohustuste suuruse üle, kokku summas 573,05 eurot. Kostja on nõustunud tasuma liisingueseme müügiprotsessiga seotud kulud 359,34 eurot. Kokku tunnistab kostja hagi summas 932,39 eurot. Poolte vahel on vaidlus vara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude osas.
16.Liisingueseme tagastamisaegse väärtuse arvesse võtmise kohustus tuleneb seadusest. Hageja ei ole seda kohustust rikkunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt on eseme väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja on veenvalt põhistanud ja esitatud dokumentidega tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki tegelik müügihind vastas sõiduki liisinguandjale tagastamisaegsele väärtusele. Hageja esitatud sõiduki müüki suunamise aktist ja müügilepingust nähtub, et hageja püüdis sõidukit müüa liisingulepingu järgsest jääkväärtusest kõrgema hinnaga, kuid reaalselt õnnestus sõiduk müüa 173 000 krooniga (11 056,72 eurot, koos käibemaksuga). Võttes arvesse müügiperioodi suhteliselt lühikest kestust – sõiduk tagastati 22.07.2010 ja müüdi
07.09.2010, on põhjendatud hageja seisukoht, et tegelik müügihind vastas sõiduki väärtusele selle tagastamise ajal. Kostja on sõiduki teistsuguse turuhinna tõendamiseks esitanud portaali www.auto24.ee väljatrükid. Kohus juhtis 27.04.2011 määruses kostja tähelepanu sellele, et selles näidatud sõidukite Mazda 5 mark on erinev vaidlusaluse sõiduki margist ning palus kostjal täiendavalt selgitada, kuidas erineva mudeli sõidukite pakkumishind tõendab vaidlusaluse sõiduki väärtust. Kostja täiendavaid tõendeid ega selgitusi kohtu määratud tähtpäevaks ei esitanud. Automüügi portaali väljatrükk ei tõenda ka müügikuulutustes näidatud sõidukite tegelikku müügihinda, vaid üksnes pakkumishinda. Eelnevast tulenevalt on kostja väited vaidlusaluse sõiduki tegeliku müügihinna mittevastavusest tegelikule tagastamisaegsele väärtusele paljasõnalised ja tõendamata.
17.Liisingulepingu järgi oli sõiduki jääkmaksumuseks 11 050,69 eurot (käibemaksuta). Sõiduk müüdi hinnaga 9213,93 eurot (käibemaksuta). Seega müügihind erines jääkmaksumusest vähem kui 17 %. Võttes arvesse turuolukorda – ülemaailmse majanduslanguse tagajärjel oli hulgaliselt liisingulepinguid üles öeldud ning turg oli kasutatud sõidukitest üleküllastunud, on selline hinnaerinevus mõistlik. Hagejat ei ole alust kahtlustada sõiduki müümises alla selle tegeliku turuväärtuse. Hageja nõue kostjalt sõiduki jääkmaksumuse ja müügihinna vahe väljamõistmiseks on põhjendatud.
18.Ekslik on kostja väide, et intressimäär on kokku lepitud tüüptingimusena. Viivisemäära kokkulepe sisaldub liisingulepingu eritingimustes. Lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 kohaselt tühine ei saa olla tüüptingimus, mis sätestab, et viivist tuleb tasuda eritingimustes kokkulepitud määras. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille põhjal võiks eritingimustes sisalduvat viivisemäära lugeda tüüptingimuseks. Kostjale olid käenduslepingu sõlmimisel liisingulepingu tingimused teada. Olukorras, kus kostja ise äriühingu esindajana sõlmis liisingulepingu ja käendas liisingulepingust tulenevaid kohustusi eraisikuna, liisingulepingu täitmine oli kostja kui juhatuse liikme kontrolli all, on vastuolus hea usu põhimõttega kostja vastuväide, et lepingu rikkumise korral kokkulepitud viivisemäär tuleb tunnistada kostja suhtes tühiseks, sest see kahjustab kostjat ebamõistlikult. Kostja on menetluses õigeks võtnud hageja nõude summas 932,39 eurot, millest 808,22 eurolt arvestatakse ka viivist. Eeltoodu alusel on liisinguandja ja liisinguvõtja viivisemääras kokku leppinud ja tegemist ei ole tühise tüüptingimusega. Viiviste vähendamise taotlust ei ole kostja esitanud, mistõttu tuleb hagi ka viivise nõude osas rahuldada. Kohus mõistis vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS §-st 367 viivised välja otsuse tegemise seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavalduse 28.01.2011 vormistamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 793,20 krooni. Perioodil 29.01.2011 kuni otsuse tegemiseni 03.06.2011 muutus täiendavalt sissenõutavaks viivis 125 päeva eest summas 826,56 eurot (2644,99 eurot x 0,25% x 125 päeva). Seega tuleb kostjalt sissenõutavaks muutunud viivised välja nõuda summas 1619,76 eurot. Viivisesumma on arvestatud võlgnevuse summalt 2644,99 eurot, sh tasumata osamaksete võlgnevus 448,88 eurot, hüvitamata vara omandamise kulud 1836,76 eurot ja müügiprotsessi kulud 359,34 eurot.
Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse jääkmaksumuse ja võõrandamishinna vahe 1836,76 euro väljamõistmise osas, tühistada väljamõistetud viivis või vähendada viivist määrani 8% aastas, vajadusel saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks
läbivaatamiseks ning jätta kohtukulud hageja kanda. Kostja taotleb auto turuhinna määramiseks ekspertiisi.
20.Maakohus ei ole otsuse tegemisel võrdselt lähtunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232-st tulenevast kohustusest hinnata kõiki poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus leidis, et sõiduki müüki suunamise akti esitamise kaudu on hageja veenvalt põhistanud, et lõplik müügihind vastas sõiduki liisinguandjale tagastamisaegsele väärtusele. Kostja leiab, et sellisel juhul tuleks lugeda auto turuväärtuseks esialgne müüki suunamise hind 219 000 krooni.
21.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt kajastab antud juhul lõplik müügihind sõiduki turuväärtust selle tagastamise hetkel. Turuväärtuse tõendamise koormus lasub hagejal. Tõendamiseks ei saa lugeda hageja enda äranägemisel tehtud sõiduki hinna allahindamise akte. Hageja esitatud müügileping üksi ei tõenda, et antud liisingueseme harilikuks keskmiseks müügihinnaks oli 173 000 krooni. Sõiduki tagastamisaegne väärtus ei ole hageja esitatud tõendite põhjal tuvastatav. Kuna kohus peab tuvastama, milline oli liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel, siis on põhjendatud eksperdi arvamuse küsimine.
22.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et müügiperioodi lühikene kestus on piisav tõend määramaks sõiduki turuväärtust. Ainult alla keskmise turuhinna olevaid sõidukeid on võimalik pakkumistest üleküllastunud turul müüa nii lühikese ajaga. Võõrandamisprotsessis parima võimaliku tulemuse saavutamiseks tulnuks paralleelselt hinna alandamisega pikendada ka müügiperioodi. Müügiperioodi mõnekuune pikendamine ei oleks omanud olulist mõju sõiduki väärtuse vähenemisele, kuid oleks suurendanud võimalust saavutada tunduvalt parem müügihind. Seetõttu ei ole hageja, erinevalt kohtu seisukohast, teinud sõiduki müümisel vajalikke ja mõistlikke pingutusi ning hageja vastutab jääkmaksumuse ja võõrandamishinna vahest tuleneva 1836,76 euro suuruse kahju eest VÕS § 139 lg 1 alusel.
23.Maakohus väitis, et kostja esitatud portaali auto24 väljatrükke ei saa tõendina arvestada, kuna auto mark oli erinev. Kostja auto mudel on tõepoolest dokumentides Mazda5 2,0 Limited Plus, kuid sisuliselt on tegu autoga Elegance Plus.
24.Kostja jääb endiselt viivise kui ebamõistlikult kahjustava määraga lepingutingimuse tühisuse nõude juurde. 0,25% päevas teeb 91,25 % aastas. Seadusjärgne viivise määr on VÕS-st tulenevalt 8% aastas - seega üle kümne korra väiksem. Tegemist on tüüptingimusega, sest käendajal puudusid võimalused viivise määra osas teise poolega läbi rääkida. Liising teeb pakkumisi „võta või jäta“ põhimõttel ja lepinguvabadus läbirääkimistel liisinguga on väga piiratud. Kui 0,25 % viivise tingimus ei ole tühine, palub kostja ebamõistlikult suurt viivise summat vähendada VÕS § 162 alusel mõistliku suuruseni. Samuti palub kostja sellisel juhul põhivõlalt kuni 03.06.2011 sissenõutavaks muutunud ning alates 04.06.2011 arvestatavat viivise määra vähendada. Kostja on töötu ja töötasu hetkel ei saa. Eeltoodust tulenevalt palub kostja vähendada viivise määra seadusjärgse määrani VÕS § 113 lg-s 1 toodud tingimustel ning mõista välja viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni vastava määra alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja leiab, et apellatsioonkaebuse väited on põhjendamatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
26.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõigusnormi
ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata.
27.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust tähtajaks tasumata osamaksete summas 448,88 eurot, intressimaksete summas 115,21 eurot ja vara realiseerimisega seonduvate kulude summas 359,34 eurot väljamõistmise osas ning selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust läbi ei vaata.
28.Kostja vaidlustab vara omandamise kulu hüvitamata osa, summas 1836,76 eurot, ja viivise väljamõistmise.
29.Vaidlus puudub maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle liisingulepingu sõlmise, ennetähtaegse ülesütlemise ja kostja kui käendaja vastutuse osas liisinguandjale tekitatud kahjude hüvitamiseks. Vaidlus taandub sisuliselt auto väärtuse kindlakstegemisele selle tagastamise ajal ning liisingulepingus kokkulepitud viivisemäära kehtivusele.
30.Maakohus on lähtunud müügihinnast ja leidnud, et see vastab auto tagastamisaegsele väärtusele. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga. Üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Nii on see selgelt sätestatud ka VÕS § 367 lg-s 3, mille kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
31.Maakohus leidis otsuses, et hageja on veenvalt põhistanud ja esitatud dokumentidega tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki tegelik müügihind vastas sõiduki liisinguandjale tagastamisaegsele väärtusele ning kostja väited vaidlusaluse sõiduki müügihinna mittevastavusest tagastamisaegsele väärtusele on paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu.
32.Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja esitas auto tagastamisaegse väärtuse kindlakstegemiseks kaks tõendit: sõiduki müüki suunamise akti, mis on ka sõiduki hindamise akt (tl 92) ja müügilepingu (tl 40). 22.07.2010 koostatud sõiduki müüki suunamise aktist nähtub, et auto suunati müüki hinnaga 219 000 krooni (13 996,65 eurot), sealhulgas käibemaks. Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et auto väärtust hinnati müüki panemisel ja müüki suunamise aktil näidatud alghind ongi liisingfirma hinnang auto väärtuse kohta auto tagastamise hetkel. Hageja ei ole väitnud, et sõiduauto tegelik väärtus oli selle talle tagastamise ajal madalam eelnimetatud summast. Ka kostja arvates kajastub auto müüki suunamise aktil tegelik turuhind auto tagastamise ajal. Müügilepingust nähtub, et auto müüdi 07.09.2010 hinnaga 173 000 krooni (11 056,72 eurot). Tõendeid selle kohta, miks auto nii lühikese perioodi jooksul nii palju alla hinnati, hageja esitanud ei ole. Hageja selgitused teostatud allahindluste kohta on vastuolulised. Hagiavalduse kohaselt toimusid ümberhindlused järgmiselt: 19.08.2010 alandati hinda 10 066,08 euroni (käibemaksuta) ja 06.09.2010 viidi läbi teine ümberhindamine – vara pakkumishinnaks määrati 9 533,48 eurot (käibemaksuta) ning 07.09.2010 kujunes lõplikuks müügihinnaks 9 213,93 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja esindaja, et hinna alandamise üle otsustab vastav komisjon ning seda tehakse üks kord kuus. Seega, kui lähtuda isegi hageja ühepoolselt määratud müügiprotsessist, mis ei ole iseenesest vara turuväärtuse kindlakstegemisel määrav, ei mahu alla kahekuulisse müügiperioodi kuidagi kolme allahindlust, nagu hagiavaldusest nähtub. Määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat (ja käendajat), et need teaksid määratud
hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda. Käesoleval juhul kostjat hinna alandamisest ei teavitatud. Kostja selgituse kohaselt avastas ta septembris, et autole on tehtud suur allahindlus ja juba järgmisel päeval oli auto ka müüdud.
33.Hagiavalduses on hageja välja toonud, et sõiduki taastamisjärgse väärtuse hindamisel võeti aluseks eseme individuaalsed tunnused ja tehnilised näitajad. Need ei ole müügiperioodil muutunud. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et müügiperioodi lühike kestus näitab, et tegelik müügihind vastas sõiduki väärtusele selle tagastamise ajal. Ringkonnakohus nõustub pigem kostja seisukohaga, et ainult alla keskmise turuhinna olevaid sõidukeid on võimalik pakkumistest üleküllastunud turul müüa nii lühikese ajaga.
34.Tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 leidis Riigikohus, et kui liisinguandja väidab, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal madalam tema enda initsiatiivil koostatud hindamisaktis märgitust, peab ta seda tõendama. See kehtib ka praegusel juhul. Hageja on pelgalt väitnud, et sõidukit ei õnnestunud hindamisaktis märgitud hinnaga müüa. Maakohus leidis ekslikult, et kostja pidanuks tõendama auto tegelikku turuhinda.
35.Kuna hageja ei ole tõendanud madalamat väärtust, tuleb liisingueseme väärtuseks selle liisinguandjale tagastamise hetkel lugeda esialgses hindamisaktis märgitud hind 13 996,65 eurot, sealhulgas käibemaks, mis katab liisingueseme jääkmaksumuse suuruses 13 260,83 eurot. Seega ei ole kostjal vaja hüvitada täiendavalt vara omandamiseks tehtud kulutusi ja kohtuotsus tuleb tühistada kostjalt hageja kasuks 1 836,76 euro väljamõistmise ja sellelt arvutatud viivise osas.
36.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus viivise nõuet osas, milles see kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et viivisemäära kokkulepet ei saa käsitleda tüüptingimusena, kuna see sisaldub liisingulepingu eritingimustes. Tüüptingimuse mõiste annab VÕS § 35 lg 1, mille kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg-s 3 on otsesõnu märgitud, et tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Seega ei mõjuta tüüptingimuseks olemist see, millises lepingu osas see tingimus asub. Ringkonnakohus ei nõustu aga kostja seisukohaga, et tüüptingimusena tuleb viivise kokkulepe lugeda tühiseks, ainuüksi viivise määra suurus 0,25 % päevas selleks alust ei anna. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille põhjal tuleks viivisemäär lugeda tühiseks. Kostjale olid käenduslepingu sõlmimisel liisingulepingu tingimused teada. Kostja sõlmis ise äriühingu esindajana liisingulepingu ja käendas liisingulepingust tulenevaid kohustusi eraisikuna. Liisingulepingu täitmine oli kostja kui juhatuse liikme kontrolli all. Niisuguses olukorras pole põhjust tunnistada viivisemäära kostja suhtes tühiseks.
37.Kostja on menetluses õigeks võtnud hageja nõude summas 932,39 eurot, millest 808,22 eurolt arvestatakse ka viivist. Maakohus on arvutanud viivise 2644,99 euro suuruse võla pealt 03.06.2011 seisuga summas 1619,76 eurot. Sama arvestuse kohaselt tuleb 808,22 euro suuruse võla pealt tasuda viivist 03.06.2011 seisuga 491,27 eurot. Perioodil 04.06.2011 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 29.12.2011 muutus täiendavalt sissenõutavaks viivis 208 päeva eest summas 420,27 eurot (808,22 x 0,25% x 208 päeva). Seega tuleks kostjalt välja mõista viivis kokku 911,54 eurot. Kuna tegemist on põhinõuet, millelt viivist arvestatakse, ületava summaga rahuldab ringkonnakohus kostja viivise vähendamise taotluse osaliselt ja vähendab viivist põhivõla suuruseni 808,22 eurot.
Menetluskulude jaotus ja selgitus
38.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt jaotab ringkonnakohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskuludest 60% hageja ja 40% kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.