Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

mapid korteruühist Eha 8 dokumentidega. Kohus selgitas hagejale tema hagiavalduses esinevad puudusi: kohustust tõendada oma esindusõigust, sest korter nr xx, mille omanik ta on, on kaasomandis; kohustust täpsustada oma nõudeid ja esitada tõendid; kohustust tasuda nõuetelt riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kohus selgitas hagejale ka korteriühistu juhatuse liikme tagasikutsumise protseduuri; võimalusi, kuidas vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse otsuseid; mille alusel ja kelle vastu saab esitada alusetult saadu tagastamise nõude; riiglõivu suuruse määramise aluseid. Kohus viitas ka sellele, et hageja poolt esilagsel kujul esitatud nõudeid ei saaks kohus valdavalt menetlusse võtta. Samuti selgitas kohus nii Kxxxxx Oxxxxxx kui Rxxx Lxxxxxxxxx korteriühistu liikme õigust dokumentidega tutvumiseks kui juhatuse kohustust seda võimaldada. Kohus jättis istungil esitatud hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas kohtule määratud tähtaja jooksul dokumendi pealkirjaga: hageja poolt täpsustatud nõuded ja seisukohad kostja poolt esitatud dokumentidele. Nimetatud dokumendi lisana esitas hageja korteriühistu dokumentatsiooni. Hageja ei tasunud riigilõivu, kuid põhjendas mittetasumist asjaoluga, et tekitatud kahjusumma ei ole veel selgunud. Hageja märkis, et läbi viiakse korteriühistu revisjoni. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, täpsustuste ja selle lisadega, leiab, et hagiavaldust ei saa menetlusse võtta. Kohus märgib esiteks, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tema on korteriühist liige. Nimelt kuulub korter nr xx ühisomandina hagejale ja Exxxx Oxxxxxx. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 5 kohaselt juhul, kui korter kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Hageja ei ole kohtule esitanud nimetatud kirjalikku kokkulepet või selle koopiat. Kohus märgib, et ei piisa sellest, kui hageja nimele on esitatud arveid (ta on üks ühisomanikest ja seega vastutav ka omandiga seotud kulude tasumise eest) ning ka koosolekutel osalemine ei tee hagejat automaatselt korteriühistu liikmeks, kuna vastavalt KÜS § 101 võib üldkoosolekul osaleda nii korteriühistu liige kui ka tema esindaja, kellel on selleks lihtkirjalik volikiri. Kohtule ei ole andmeid, kas Kxxxxxx Oxxx osales koosolekutel kui KÜ Eha 8 liige või esindas ta liiget. Seega ei saa kohus eeldada, et korterist nr xx kuulus KÜ-sse Eha 8 liikmena just Kxxxxxx Oxxx. Teiseks on hageja nõuded endiselt ebaselged: kohtule 14.12.2011.a esitatud avalduses ei täpsustanud hageja oma nõudeid, kuigi kohus korraldaval istungil selle vajadusele tähelepanu juhtis. Hageja täpsustas vaid kostjat ja palus kostjaks lugeda korteriühistu, mitte juhatuse liikme. Seega on hagejal endiselt esitatud kolm nõuet: 1) juhatuse liikme tagasi kutsumiseks ja töölepingu lõpetamiseks raamatupidajaga; 2) alusetult saadu tagasi nõudmiseks – täpsustatud siis korteriühistult Eha 8; 3) dokumentide välja nõudmiseks. - Kohus leiab, et esimest nõuet ei saa kohus menetleda ja see tuleb jätta menetlusse võtmata selle perspektiivituse tõttu: TsMS § 371 lg 2 p 2 viimane alternatiiv. Nimelt on vastavalt mittetulundusühingute seaduse, mis kehtib ka korteriühistute suhtes, § 19 lg 1 p 2 juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine üldkoosoleku pädevuses. Kuidas kutsuda kokku

korteriühistu üldkoosolekut, sätestab MTÜS § 20. Kuna korteriühistu juhatuse liikme tagasikutsumine ei ole kohtu pädevuses, tuleb nimetatud nõue jätta menetlusse võtmata. Esitatud dokumentidest nähtub, et raamatupidajaga on töölepingud sõlminud korteriühistu, keda on esindanud juhatuse liige (lisad 27-28). Kohus selgitab, et korteriühistut esindab juhatuse liige ja seega saab lepingu tühistada või selle kehtivust hageda lepingu pooleks olev korteriühistu, keda esindab seejuures samuti juhatuse liige. Kuna Kxxxxxx Oxxx ei ole KÜ Eha 8 juhatuse liige, tal sellise nõude esitamise õiguste ei ole. Seega on ka nimetatud nõue töölepingute vaidlustamiseks perspektiivitu- s.t hageja taotletavat eesmärki (tühistada tööleping) ei ole võimalik saavutada, sest hagejal puudub sellise nõude õigus. - Kohus selgitas hagejale korralisel istungil võimalusi alusetult saadu tagastamiseks avalduse esitamiseks ja rõhutas, et eelkõige tuleb selleks vaidlustada otsused, millega on korteriühistu liikmetelt alusetult mingeid summasi kogutud. Kohus märkis, et on ka võimalik, et nimetatud otsuseid ei ole või need ei ole jõustunud. Hageja ei ole kohtu selgutustele vaatamata esitanud nõuet mõne (või kõigi) korteriühistu juhatuse või üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Kohus selgitab, et nõude esitamine ei ole see, kui hageja toob välja erinevates korteriühistu dokumentides lõigud või alused, mis talle ei meeldi või siis omapoolseid tähelepanekuid ja täpsustusi. Asjasse puutumatud on näiteks veel toimumata koosolekute kokku kutsumise teated, . Kohus selgitab ka, et juhatuse liige vabastatakse ülesannetest üldkoosoleku otsusega mitte aga tema avaldusega (lisa 15) Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamise menetlus s.h tähtajad on sätestatud seadustes: otsuse tühisus MTÜS § 241 ja kehtetus MTÜS § 24 ning KÜS § 13 lg 3. Kohus selgitab, et tühisele tehingule saab tugineda muu (s.h alusetult saadu tagasinõudmise) nõude esitamisel, kuid sellisel juhul tuleb seda nõudes konkreetselt väljendada märkides ka, milline konkreetne otsus ja millisel alusel tühine on. Üldkoosoleku otsuse saab aga vaidlustada vaid kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Hagist ja selle täiendusest ei nähtu, milliseid üldkoosoleku otsuseid on hageja lugenud tühiseks ja miks ega ka nõudeid üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Hageja on küll viidanud 15.11.2011.a üldkoosolekule, kuid selgusetu on, kas hageja vaidlustab nimetatud koosoleku otsused ja kui, siis millises ulatuses. Varem (kolm kuude enne hagi esitamist, s.o enne 03.08.2011) toimunud üldkoosolekute otsustele saab nõuet esitades viidata vaid kui tühistele (mitte neid vaidlustada), kuid seda ei ole hageja selgelt teinud. Korteriühistu juhatuse otsused võivad samuti olla tühised või kehtetud ja alused selleks annab kas korteriühistu põhikiri, MTÜS (nt § 32) või tsiviilseadustiku üldosa seadus (tehingu üldised tühisuse või kehtetuse alused). Ka juhatuse otsuste tühistuse või vaidlustamise kohta ei ole hageja oma nõuet täpsustanud. 21.11 ja 25.09.2011.a toimunud juhatuse koosolekute suhtes selget nõuet ei ole esitatud. Ka ei ole hageja nimetatud summat, millises temale kui väidetavale korteriühistu liikmele (mis ei ole seni tõendamist leidnud) on kahju tekkinud- s.t millises summas ta nõuab korteriühistult alusetult saadud summade tagastamist. Kohus selgitab, et lisaks võimalikele üldkoosoleku ja juhatuse otsuste tühisusele või kehtetusele nõuetele, tuleb ka summa konkreetselt esitada ning arvestades seejuures ka seda, et alusetult on tasunud korteriühistule summasid ka kõik teised korteriomanikud, mitte ainult hageja üksinda- seega tuleb arvestada korterite proportsiooniga. Lisaks kordab kohus juba korraldaval istungil selgitatut: korteriühistult alusetult saadu välja mõistmise korral (juhul kui hageja esitab korrektse hagi ja selle menetlus osutub edukaks) ei tasu seda summat mitte need isikud, kes väidetavalt ebaseaduslike töötasudena need summad saanud on (nt raamatupidaja või katla-operaator) või juhatuse liikmed, vaid korteriühistu ise, s. t korterite omanikud peavad korteriühistusse need

rahad panustama (sisse maksma) kui muidugi korteriühistul just pangaarvel suuri rahalisi tagavarasid ei ole. Lisaks märgib kohus, et hageja ei saa esitada oma nõuet küsimuste vormis- a ́la Kuidas arvestab raamatupidaja? Mida kontrollib ühistu juhatus? (kommentaarid lisa 24 lk 6); Kuidas ja miks on erinevus? (kommentaar lisa 26/b p 7); Miks saab katlaoperaator palka igakuiselt, kuigi katel juunis, juulis ja augustis ei tööta? (kommentaar lisa 30) jne või siis analoogsete kommentaaride vormis -a ́la Samas KÜ Eha 6 ei saa otsustada palga suurendamist (kommentaar lisa 28) jne. Kohus leiab, et selliste küsimuste esitamine kohtule on asjakohatu. Nimetatud küsimused tuleb lahendada korteriühistus- kas üldkoosolekul, revisjoni komisjonis või muul arutelul. Kuna hageja nõuded on esitatud nii ebatäpselt ja ka täiendava tähtaja jooksul ei ole hageja oma nõuet ja selle aluseid täpsustanud, leiab kohus, et esitatu alusel ei ole hageja taotletud eesmärki- alusetult saadu tagasinõudmine- võimalik saavutada ning kohus keeldub ka nimetatud nõude menetlusse võtmisest. - Hageja nõudis korteriühistu dokumentide endale väljastamist. Nimetatud nõude täitis korteriühistu juhatuse liige korraldaval istungil ja esitas hagejale kaustad korteriühistu dokumentidega. Kui hageja soovib veel mingite dokumentide väljastamist, peab ta tulenevalt MTÜS § 21 lg 7 ja põhikirja p 3.1.4 ja 3.1.5 esitama vastava nõude eelkõige juhatusele. Kolmandaks jätab kohus jätab hagi menetlusse võtmata ka tulenevalt TsMs § 3401 lg 2 ja 371 lg 1 p 10. Nimelt ei ole hageja nimetanud hagi hinda ega tasunud sellelt vajalikus ulatuses riigilõivu. Kohus andis hagejale selleks korraldavas istungil tähtaja. Hageja on hagiavalduse algsel esitamisel tasunud riigilõivu 15.79 eurot. Kohus selgitas, et minimaalne riigilõivu summa on väikseima rahalise nõude puhul vähemalt 63.91 eurot. Kohus leiab, et hageja väited revisjoni läbi viimisest ja asjaolust, et alles siis selgub nõude summa, ei anna alust algatada menetlust ilma täiendavat riigilõivu tasumata. Kohus juba eelpool märkis, et hageja pole esitanud nõude summat, mistõttu kohus ei saa määrata kindlaks tasumisele kuuluva riigilõivu summat nagu palus hageja. Kohus leiab, et hageja saabki soovi korral esitada oma nõude pärast revisjoni tulemuste selgumist ja siis kõiki eelpool kirjeldatud puudusi vältides. Menetluskulud Hageja on tasunud 02.11.2011.a riigilõivu 15.97 eurot rahandusministeeriumi kontole 221023778606, viitenumber 2900072699. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldust ei võeta menetluse. Kuna kohus hagiavaldust menetlusse ei võta, tuleb pärast käesoleva määruse jõustumist nimetatud riigilõiv tagastada Kxxxxxx Oxxxxxarveldusarvele.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.