Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23. detsembril 2011 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-10-54711
Kohtuasi
GIOÜ hagi UP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
4321.81 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: GIOÜ (registrikood: XXX, lepinguline esindaja adv. Tiina Pukk
Kohtuistungi aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
elukoht: XXX)
Kostja: UP(isikukood: XXX elukoht: XXX) 14. november 2011
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 12.04.2010 laenuleping, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 150 000 krooni, intressiga 20% aastas tasumise tähtajaga 12.05.2010. 16.06.2010 tasus kostja laenust 20 000 krooni, 08.10.2010 tasus kostja veel osa laenust 50 000 krooni ning 22.10.2010 25 000 krooni. Hagi esitamise ajaks ei ole kostja tasunud põhivõlast 55 000 krooni ega intressi 2465,75 krooni. Sellest tulenevalt on hagejal sissenõutav nõue kostja vastu 57 465,75 krooni. Kuivõrd laenu tagastamise tähtaeg oli 12.05.2010 ning kostja ei ole võlga tasunud, on hagejal õigus nõuda laenulepingu punkti 4 alusel tasumata summalt viivist 0,1% päevas kuni laenujäägi ja intressi tasumiseni. Laenusumma ja intressi tähtajaks tagastamata jätmisega on kostja rikkunud endale laenulepinguga võetud kohustust ning hagejal on õigus nõuda kostjalt laenujäägi ja intressi tasumist. Lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 ja vastavalt laenulepingu punktile 4 on hagejal õigus nõuda kostjalt
kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist 0,1% päevas. Käesoleva hagi esitamise kuupäevaks on kostja olnud laenujäägi ja intressi tasumisega viivituses 173 päeva ja viivise arvestus on järgmine: perioodil 13.05.2010 - 16.06.2010 oli põhivõlg ja intress kokku 152 465,75 krooni, millelt viivis 34 päeva eest on kokku 5183,84 krooni; perioodil 17.06.2010 - 08.10.2010 on põhivõlg ja intress kokku 132 465,75 krooni, millelt arvestatav viivis 34 päeva eest on kokku 15 101,10 krooni; perioodil 09.10.2010 - 22.10.2010 on põhivõlg ja intress kokku 82 465,75 krooni, millelt arvestatav viivis 14 päeva eest on kokku 1154,52 krooni; alates 23.10.2010 on põhivõlg ja intress kokku 57 465,75 krooni, millelt arvestatav viivis kuni 02.11.2010 on 632,15 krooni (viivis ühe päeva kohta: 57,47 krooni). Kokku on hageja viivise nõue kostja vastu hagi esitamise kuupäeva seisuga 21 726,80 krooni. 01.07.2011 vähendas hageja kirjalikus avalduses kohtule nõuet 1308,83 euroni, mis koosneb põhisumma ja intressi tasumisega viivitamise eest viivisest summas 502.16 € ning kahjuhüvitisest summas 806,67 € (12 621,60 EEK), põhjusel, et kostja tasus hagejale kogu laenulepingujärgse põhisumma 150 000 krooni. Viimase laekumisega - 10.06.2011 1118 €, kustutas hageja kostja võlgnevuse intressi osas ning viivise nõude 960,40 € ulatuses. Hageja eitab suuliseid kokkuleppeid kostjaga, mis erineksid hagiavalduses kirjeldatud nõuetest. 14.11.2011 kohtuistungil loobus hageja viivise nõudest intressilt, mille tõttu vähendas viivist 437.03 euroni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikust vastusest nähtuvalt ta põhivõlga ja intressivõlga ei vaidlustanud ja tasus selle. Viivise ja kahju hüvitamise nõuet ei tunnistanud, kuna väidetavalt erinesid poolte suulised kokkulepped advokaadibüroo poolt esitatud nõuetest. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §-dest 101 lg 1 p 1 ja 6 ja 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist. Lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 ja vastavalt laenulepingu punktile 4 on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist 0,1% päevas. Hagi esitamise kuupäevaks oli kostja laenujäägi tasumisega viivituses 173 päeva ja viivise vähendatud arvestus on järgmine: perioodil 13.05.2010 - 16.06.2010 oli põhivõlg 150 000 krooni, millelt viivis 34 päeva eest on kokku 5100 krooni; perioodil 17.06.2010 - 07.10.2010 on põhivõlg 130 000 krooni, millelt arvestatav viivis 113 päeva eest on kokku 14 690 krooni; perioodil 08.10.2010 - 22.10.2010 on põhivõlg 80 000 krooni, millelt arvestatav viivis 15 päeva eest on 1200 krooni; perioodil 23.10.2010 – 06.11.2010 on põhivõlg 55 000 krooni, millelt arvestatav viivis 15 päeva eest on 825 krooni, perioodil 07.11.2010 – 08.11.2010 on põhivõlg 25 000 krooni, millelt viivis 2 päeva eest on 50 krooni. Kokku on hageja viivise nõue kostja vastu 21 865 krooni ehk 1397,43 €. 10.06.2011 laekumisega kustutati viivisest 960,40 €, mille tulemusena on hageja viivise nõue 437,03 €. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 g 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamsega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
Hageja esitatud tõenditega – Advokaadibüroo Lextal poolt õigusabi osutamise spetsifikatsioon ja arve nr. 2010/10/011 - on tõendatud, et tal tekkisid täiendavad kulud seoses võla sissenõudmisega enne käesoleva hagiavalduse koostamist, sh õigusabikulud summas 12 621,60 krooni, mille hulka kuulub punktis 1.6 nimetatud nõude avalduste koostamine ja suhtlus kostjaga võla tasumise küsimuses. Need kulud on käsitletavad hagejale laenulepingu rikkumisega tekitatud kahjuna ning kooskõlas võlaõigusseaduse § 128 3.-nda lõikega. Kostja ei ole tõendanud tema ja hageja vahel nõudest erinevate kokkulepete olemasolu. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on vähendatud nõuetes põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised ja kahjuhüvitis. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.