Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.12.2011.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-37792
Tsiviilasi
L M hagi V R vastu 367,71 euro ja viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA L M, isikukood xxxx, elukoht xxxx; Seaduslik esindaja R M, isikukood xxxx, elukoht xxxx Lepinguline esindaja Margit Halop, Margit Halop’i Õigusbüroo, e-post: [email protected] KOSTJA V R, isikukood xxxx, elukoht xxxx Lepinguline esindaja Monica Meristo, Meristo Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected] Suuline menetlus – istung 02.12.2011 Hagi hind-367,71 eurot
Rahuldada L M’a hagi V R vastu osaliselt. Välja mõista V R’ilt hageja L M kasuks 338,94 /kolmsada kolmkümmend kaheksa 94/ eurot. Välja mõista V R’ilt hageja L M kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 23.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Hageja menetluskulud jäävad 77,9 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 22,1% ulatuses hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõuded
4.2Täiendavalt selgitab kostja 12.10.2011, et hagejat ei viibinud notari juures lepingu sõlmimisel, poolte kokkulepe oli, et kostja ei pea makse, mis on jäänud maksmata, tasuma ja seda juttu ei saanudki hageja kuulda. Mis puutub sellesse, et kostja tasus 100 krooni, siis see on tingitud sellest, et hageja käis pidevalt raha nõudmas ja kostjat mõjutamas. Maksmine ei tähenda, et see olnuks kostja kohustus. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. 7.2.Riigikohus on oma 15.06.2011 otsuse nr. 3-2-1-48-11 p.-s 12 märkinud, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kõnealuse sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. 7.3.Korteriomandi omanik on ühistu liikmena KÜS § 5 lg 1 järgi kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi ühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Nii on korteriomandi võõrandaja ja korteriomandi omandaja võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete osas KÜS § 7 lg 3 järgi ühistu ees solidaarvõlgnikud. Seega saab ühistu nõuda endise korteriomandi omaniku võlga uuelt korteriomandi omandajalt. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarkohustuse täitmist täielikult või osaliselt kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist saab võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, s.t. kui üks solidaarvõlgnik on kohustuse ära täitnud, ei saa võlasusaldaja enam nõuda teiselt solidaarvõlgnikult samas osas kohustuse täitmist. 7.4.VÕS § 69 lõike 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Seega on määrav solidaarvõlgnike-vaheline kokkulepe omavahelise vastutuse jagunemise kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 reguleerib solidaarvõlgnike omavahelist suhet ehk nn sisesuhet. Solidaarvõlgnike sisesuhte regulatsiooni eesmärk on välja selgitada, kuidas jaguneb vastutus solidaarkohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel. 7.5.Käesoleval juhul oli poolte vahel 21.10.2008 lepingus kokku lepitud majandamiskulude kandmise kord. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli kuni notariaalse lepingu sõlmimiseni korteri omanik, kõigi sellega kaasnevate kohustustega, sealhulgas oli siis ka seotud notariaalse lepingu p.-s 4.2 antud kinnitusega kõigi maksete tasumise kohta. Ekslik on ka kostja käsitlus lepingu punkti 10.3 väidetava mitterikkumise kohta kostja poolt. Lepingu p. 10.3. kohustab kostjat, lepingus nimetatud Omanik 3 –ks, tasuma hiljemalt ühe kuu jooksul otsese valduse üleandmisest kõik võõrandatava lepingu esemega seotud kulud. Kuna vaidlust ei ole selles, et valdus anti üle 21.11.2008, siis pidid kõik korteriomandiga seotud maksed, seisuga 21.11.2008, olema kostja poolt tasutud ja seda hiljemalt 1 kuu jooksul ehk 21.12.2008. 7.6.A Š’i ja kostja vahel sõlmitud kokkulepetest tekkisid VÕS § 8 lg 1 mõtte kohaselt õigused ja kohustused lepingu osalistele. Kui lepinguosaline on rikkunud nende vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, on tal vastavad lepingust tulenevad kohustused teise lepingu partneri suhtes. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on avaldanud ja kinnitanud notariaalses lepingus, et 21.10.2008 seisuga on kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed teostatud, siis esitas ta tegelikkuses selgunud asjaolude kohaselt valekinnituse ja seega on rikkunud pooltevahelist kokkulepet. Otsese valduse üleandmisele järgnevalt ei ole kostja nimetatud kohustust täitnud. Kostja on tasunud tema omanikuks oleku perioodil tekkinud korteri majandamiskuludest vaid 2009 aastal 100 krooni. 8.Nagu igasuguse võlasuhtest tuleneva kohustuse puhul, kaasneb kohustuse rikkumisega VÕS § 101 lõikes 1 nimetatud õiguskaitsevahendite kohaldamise võimalus. Enne omapoolset täitmist võlausaldajale saab solidaarvõlgnik esitada teise solidaarvõlgniku vastu kohustuse täitmise nõude vastavalt VÕS § 108. Käesoleval juhul on hageja A Š’i pärijana nimetatud nõude 14.03.2011 kostjale esitanud.
8.1.Hageja on kulude suuruse tõendamiseks esitanud xxxx õiendi (tl. 17), mille kohaselt augusti kulud olid 1460.45 krooni, septembri kulud 1455.75 krooni, oktoobri kulud 14336. 55 krooni ja novembri kulud 1500.65 krooni. Nimetatust tuleb 100% kostja poolt tasumisele kuuluvaks nimetada kolm esimest kuud ning novembrikuu summast tuleb arvestada esimese 21 päeva kulu ehk 1500.65 krooni : 30 päeva= 50,02 krooni x 21 päeva =1050.45 krooni ehk 67.14 eurot. Kogusummas tuleb lahutada ka tasutud 100 krooni ehk 6,39 eurot. Seega kokku xxxx tõendit võlgnevuse suuruse tõendina arvestades on haginõude summa 338,94 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 9.VÕS § 101 lg 1 võimaldab õiguskaitsevahendina arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise aja eest viivist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 sätestatud määras. Samas ei nõustu kohus hageja käsitlusega, et viivist tuleks arvestada alates 23.12.2008, millise kuupäevani tekkinud võõrandatava lepingu esemega seotud kulude tasumise kohustus oli kostjal. Hageja on tasunud korteriühistule kostja poolt tasumata jäänud võlgnevuse 22.04.2011, mistõttu on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine alates 23.04.2011, mil hagejal tekkis kostja kui teise solidaarvõlgniku suhtes tagasinõue.
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus jõustus 27. jaanuaril 2012. a. Nooremreferent
Marika Leimann
Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.