21.detsembril 2011.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas 2-10-8795
Tsiviilasi
OÜ SI hagi EM vastu võlgnevuse nõudes.
Hagihind
3 947,98 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ SI(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Heikki Ojamaa (Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, Tallinn, e- post: [email protected]); Kostja: EM(isikukood XXX, elukoht XXX). 29.11.2011.a.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Heikki Ojamaa Kostja EM
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista EM’lt OÜ SI kasuks kokku 4 981,64 eurot, millest põhivõlgnevus 3 947,98 eurot ja viivis 1 033,66 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja EMkanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi
taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas 16.06.2010.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista summa 79 798,93 krooni. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 26.05.2010.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohtule 21.07.2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti 09.05.2008.a. OÜ SI ja EM vahel eluruumi üürileping nr 86021, millega hageja andis kostja kasutusse korteri aadressil XXX. Vastavalt Lepingu punkt 3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale üüri 11 000,00 krooni kuus igakuiselt hiljemalt kalendrikuu 20. kuupäevaks järgneva kuu eest ettemaksena. Lepingu punkt 3.8. kohaselt kohustus kostja üüri, kõrvalkulude tasumise ja muu rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel maksma hagejale viiviseid 0,1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 10.05.2008.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel üürilepingu nr 86021 täiendus ja muudatus, millega lepiti kokku, et kostja kohustub tasuma hagejale üüri 8 000 krooni kuus alates 10.05.2008.a. 15.12.2008.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel üürilepingu nr 86021 täiendus ja muudatus, millega lepiti kokku, et kostja kohustub tasuma hagejale üüri 6 500 krooni kuus alates 09.01.2009.a. Kostja ei ole üüri ja kõrvalkulude eest õigeaegselt tasunud, mistõttu saatis hageja 18.12.2009.a. kostjale võla tasumise nõude, milles hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hageja sunnitud lõpetama kostjaga lepingu vastavalt lepingu punktidele 6.3. ja 6.3.4. Hageja ütles 22.01.2010.a. lepingu üles vastavalt lepingu punktidele 6.3. ja
6.3.4.ning palus kostjat vabastada korteri 25-ks jaanuariks 2010.a. Kostja andis 27.01.2010.a. üle ja hageja võttis vastu korteri, mille kohta on koostatud eluruumi üleandmisakt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et isegi, kui ta tunnistaks antud hagi, siis pole ta nõus maksma rohkem, kui maksid teised üürnikud samal ajal samaväärse korteri eest samas majas. See on 6500 EEK/kuus koos köögimööbliga (väärtus 500 EEK/kuu) aastal 2008 ja 5500 EEK/kuus koos köögimööbliga (väärtus 500 EEK/kuu) aastal 2009. Seega nõuab kostja ümberarvestust kogu perioodi eest arvestusega 6000 EEK/kuu 2008 aasta eest ja 5000 EEK/kuu 2009 aasta eest. Kostja nõuab tema poolt tehtud tagatisraha lahutamist saadud summast, nõuab viiviste annulleerimist kuna ta üritas korduvalt leida lahendust tekkinud olukorrale aga tema kõnesid ja kirju lihtsalt ignoreeriti. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hageja nõuab kostjalt üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise tasumist. Kostja on esitanud vastuväitena üüritasu liigse suuruse. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et alates üürilepingu sõlmimisest kuni eluruumi tagastamiseni oli eluruum kostja kasutuses.
5.Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt sõlmiti 09.05.2008.a. OÜ SI ja EM vahel eluruumi üürileping nr 86021 (t/l 28-31), millega hageja andis kostja kasutusse korteri aadressil XXX. Vastavalt Lepingu punkt 3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale üüri 11 000,00 krooni kuus igakuiselt hiljemalt kalendrikuu 20ndaks kuupäevaks järgneva kuu eest ettemaksena. Lepingu punkt 3.8. kohaselt kohustus kostja üüri, kõrvalkulude tasumise ja muu rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel maksma hagejale viiviseid 0,1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 10.05.2008.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel üürilepingu nr 86021 täiendus ja muudatus (t/l 33), millega lepiti kokku, et kostja kohustub tasuma hagejale üüri 8 000 krooni kuus alates 10.05.2008.a. 15.12.2008.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel üürilepingu nr 86021 täiendus ja muudatus (t/l 34), millega lepiti kokku, et kostja kohustub tasuma hagejale üüri 6 500 krooni kuus alates 09.01.2009.a. Kostja ei ole üüri ja kõrvalkulude eest õigeaegselt tasunud, siis saatis hageja 18.12.2009.a. kostjale võla tasumise nõude (t/l 35), milles hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hageja sunnitud lõpetama kostjaga lepingu vastavalt lepingu punktidele 6.3. ja 6.3.4. Teates andis hageja kostjale 14 päevase tähtaja (11.08.2009.a.) tekkinud võlgnevuse kustutamiseks, vastasel korral loeb hageja lepingud ennetähtaegselt lõppenuks ja nõuab võla koos kõrvalnõuetega ennetähtaegselt sisse. Hageja ütles 22.01.2010.a. avaldusega (t/l 36) lepingu üles vastavalt lepingu punktidele 6.3. ja 6.3.4. ning palus kostjat vabastada korteri 25-ks jaanuariks 2010.a. Kostja andis 27.01.2010.a. üle ja hageja võttis vastu korteri, mille kohta on koostatud eluruumi üleandmisakt (t/l 32). Kostja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 alusel kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt on üürnik lisaks üüri maksmisele kohustatud kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 291 lg 2 kohaselt peab üürileandja üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Poolte vahel sõlmitud üürileping vastab seaduse nõuetele. Lepinguga on määratud ka tasumisele kuuluva üüri (Lepingu punkt 3.1) ja kõrvalkulude (Lepingu punkt 3.3) koosseis ja suurus. Pooled on lepingu perioodil kahel korral 10.05.2008.a. ja 15.12.2008.a. sõlminud kokkuleppe, mille sisuks on kostja poolt makstava üüritasu vähendamine. Kostja esitas 06.09.2010.a. vastuse, milles osundab asjaolule, et teised samas majas eluruume üürinud isikud tasusid samal perioodil üüri vähem ja leiab, et on õigustatud nõudma üüri vähendamist tagasiulatuvalt. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Poolte üürisuhtest tuleneva kohustuse täitmisel tuleb juhinduda
poolte vahel sõlmitud lepingust ja selle muutmise kokkulepetest. Eeltoodud dokumentidest ei tulene kostjale õigust lepingulise kohustuse tõlgendamiseks viisil nagu kostja seda soovib. 29.11.2011.a. toimunud kohtuistungil avaldas kostja (t/l 69-70), et ei ole nõus midagi maksma, kuna temal puudub raha. Kõrvalkulude (s.o. kommunaalmaksete) tasumise kohustusele kostja vastu ei vaielnud.
7.Hageja taotleb põhivõla 3 947,98 euro väljamõistmist, millest üürivõlgnevus moodustab summas 3 034,29 eurot ja kõrvalkulude võlgnevus 913,69 eurot. Üüriarvestusele (sh kõrvalkulud) ja võla suurusele kostja vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja üürilepingust tulenev võlgnevus üüri ja kõrvalkulude nõudes on tõendamist leidnud ja nõue kuulub rahuldamisele.
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja taotleb viivise summas 1 033,66 eurot väljamõistmist. Kostja on esitanud vastuväite viivise ebamõistlikus suuruses. Kohus asub seisukohale, et lepinguga ettenähtud viivise määr 0,1 % päevast viivitatud makse summalt ei ole ebamõistlikult suur ja hageja nõue viiviste summas 1 033,66 eurot tuleb rahuldada.
9.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
10.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 3 947,98 eurot. Menetluskulude jaotamine
11.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.