Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel
Kohus Kohtunik
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Epp Haabsaar
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
21.12.2011. a , kohtukantselei kaudu
Tsiviilasi
ND (ik xxx, xxx) hagi KÜXXX(rk XXX) vastu 09.07.2011. a toimunud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Hageja isiklikult, kostja seaduslik esindaja JR
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
2-11-39980
16.11.2011. a avalikul kohtuistungil
Resolutsioon Hagiavaldus rahuldada osaliselt. Tunnistada 09.07.2011. a toimunud KÜXXX üldkoosoleku otsus, millega 2010. a majandusaasta aruanne kinnitati, kehtetuks. Muus osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt antud tähtaegade kulgemist.
Hageja seisukohad Hagiavalduse ning kohtuistungil esitatud seisukohtade järgi on 09.07.2011. a toimunud üldkoosoleku protokoll puudulik, hageja vastuväiteid ei ole protokollitud. Protokolli eestikeelne tõlge ei ole venekeelse algdokumendiga adekvaatne. Juhatuse esimehe valimine ei kuulu üldkoosoleku pädevusse. Juhatuse liikmete kandidaate eelnevalt läbi ei arutatud. 2010.a majandusaasta aruannet ei olnud tutvumiseks esitatud ning audiitoril puudus kutsetunnistus. Üldkoosolek viidi läbi organiseerimatult, esines registreerimatut liikumist (mõned tulid ja mõned läksid) ning segavaid intsidente. Seoses eeltooduga palus hageja nimetatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada. Kohtuistungil hageja täpsustas, et soovib kehtetuks tunnistada üldkoosoleku otsust, millega
2010.a majandusaasta aruanne kinnitati, juhatus ning juhatuse esimees valiti (päevakorra punktid 2, 6 ja 7). Kostja seisukohad Kostja hinnangul on hageja väited alusetud ning ei vasta tegelikkusele. Kostja arvates tuleks hagi jätta läbi vaatamata, sest hageja ei ole nõutavat eriarvamust vaidlusaluste otsuste kohta üldkoosolekul esitanud. Hagiavalduses viidatud nn vastuväideteks olid vahetult enne üldkoosoleku algust juhatusele üle antud avaldused ja järelepärimised, millised ei puuduta kogu päevakorda. Kostja andmetel ei peagi majandusaasta aruannet üldkoosolekule esitama, see tuleb eelnevalt teatavaks teha. Audiitori teenust majandusaasta aruande kinnitamisel ei kasutatud. Juhatuse esimehe valimine on põhikirja järgi üldkoosoleku pädevuses. Liikumist võis üldkoosolekul küll ette tulla, kuid vastuvõetud otsuste kehtivust see ei mõjuta. Seega palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda. Kohtuistungil võttis kostja üldkoosoleku otsuse kehtetuse, millega 2010.a majandusaasta aruanne kinnitati, õigeks. Muus osas jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused Asjaolu tuvastamine, kas hageja vaidlusaluste otsuste suhtes eriarvamuse esitas, eeldab tõendite uurimist. Järelikult menetlustoimingut, mis on hagi sisulise läbivaatamise osis. Hagiavalduse läbivaatamata jätmine ei ole võimalik ning kostja vastav taotlus jääb rahuldamata. Üldkoosoleku otsuse kehtetuse, millega 2010.a majandusaasta aruanne kinnitati, võttis kostja omaks. Seega analüüsib kohus järgnevaga valimistega seotud otsuste kehtetust. Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ühistu põhikirja ja seadusega. Järelikult lähtub kohus vaidluse lahendamisel eelkõige korteriühistu seadusest. Küsimustes, mida korteriühistu seadus ei reguleeri, rakendab kohus KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole pöörduda kolme kuu jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast. Oma sisult vastab mõiste „tühistamine “ MTÜS § 24 lg 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamisele. MTÜS § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Viidatud sätte lg 3 alusel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle
esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Lähtuvalt MTÜS § 21 lg 6 ei ole protokoll üldkoosolekul räägitu üleskirjutus, nagu hageja ekslikult arvab. Piisab, kui protokolli märgitakse üldkoosoleku toimumise aeg, koht, hääletamistulemused ja vastuvõetud otsused, samuti muud tähtsust omavad asjaolud. Igal juhul tuleb protokollida eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu ning see allkirjastada. Hageja väide, et eriarvamust vaatamata tema poolt esitatud taotlusele nõuetekohaselt ei protokollitud, mõjub usutavalt. Protokollis puudub üleüldse märge, millega seoses ning millises üldkoosoleku toimumise faasis hageja protokolli lisas viidatud arvamuse esitas. Tunnistaja ZL ütluste kohaselt esitas hageja eriarvamuse juhatuse valimise osas. Tunnistaja ütlused olid kohtu hinnangul veenvad, erapooletus ilmne, kusjuures tunnistaja osales üldkoosolekul protokollijana. Koosolekul toimunu mäletamine on usutav vaatamata asjaolule, et üldkoosolek toimus mitu kuud tagasi. Eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et eriarvamus oli analüüsitavate otsuste osas esitatud. Siiski kohus märgib, et hageja pidanuks tal lasuvat tõendamiskoormust kohasemalt täitma ning kirjalikult esitatud eriarvamuse ärakirja, mis tema kätte jäi, kohtule esitama. Väide, nagu olnuks kord üldkoosolekul sedavõrd käest ära, et otsuste vastuvõtmist takistas, tõendamist ei leidnud, jäädes paljasõnaliseks. Faktiliselt on vaidlusalused otsused vastu võetud. Järelduvalt hääletajate arvust pidas enamik osalejatest üldkoosoleku läbiviimisese tingimusi talutavaks ning otsuste vastuvõtmist võimalikuks. Asjaolu, et juhatuse liikmete kandidatuure enne valimist läbi ei arutatud, on fakti küsimus. Korteriühistu on mittetulundusühing, kus liikmete igapäevane kontakt on tihe. Liikmed tunnevad üksteist ning arutelu ei pruugi vajalik olla. Mis puutub koosolekult ärakäimsesse, siis eeltoodu võttis kostja omaks. Kohus nendib, et koosolek kestis neli tundi ning mõningane ärakäimine on mõistetav. Kostja väide, nagu oleks hääli ebaõigesti loetud, jäi väite tasemele ning paljasõnaliseks. MTÜS § 19 lg 1 kohasaelt kuulub üldkoosoleku pädevusse järgmine: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti; 8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. MTüS § 19 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.
Juhatuse esimehe valimist analüüsitav säte ei piira, jättes küsimuse otsustamise mittetulundusühingu pädevusse. Kostja põhikirja p 6.1 järgi (toim lk 17) valib juhatuse esimehe üldkoosolek. Valimine oli õiguspärane. Vaidlusaluse üldkoosoleku venekeelne protokoll on algdokumendina kohtule esitatud ning on tõendina usaldusväärne. Mis puutub vene- ning eestikeelse protokolli mittevastavusele, siis eeltoodu vaidlusaluste otsuste kehtivust ei mõjuta. Ebakõla on protokolli allkirjastanud isikute vastutuse küsimus. Tulenevalt eeltoodust jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et piisav alus otsuste kehtetuks tunnistamiseks, millega juhatus või selle esimees valiti, puudub. Johtuvalt õigeksvõtust, mis hõlmas majandusaasta aruande kinnitamist, kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagiavaldus leidis osalist rahuldamist. Tegemist mittevaralise nõudega ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks eeltoodule kohus märgib, et kostja lihtsustas õigeksvõtu kaudu menetlust oluliselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Epp Haabsaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.