Hageja BA, hageja esindaja Irina Bušujeva ja kostja NA
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Vähendada Harju Maakohtu 23.04.2008 kohtuotsusega BA väljamõistetud elatise suurust ning mõista BA poja IA kasuks igakuise elatusrahana 145 eurot alates 20.dertsembrist 2011 kuni IA 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Vabastada BA osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest ning lugeda seisuga 01.07.2010 BA elatusvõlaks 5 473,60 eurot.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hageja nõue
1.23.04.2008 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-07-22643 mõisteti BA NA kasuks poja IA ülalpidamiseks elatusraha tagasiulatuvalt summas 2 262,47 eurot ja igakuiselt 223,69 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 31.07.2022. 24.03.2011 sõlmisid NA ja hageja tsiviilasjas 2-10-55822 kompromissi, milles lepiti kokku pojaga suhtlemise korras, selliselt, et poeg veedab hagejaga kuus 9 päeva ehk ligikaudu 1/3 kuus ja koolivaheaegadel ja suvekuudel 50% ajast. Viimaste aastate jooksul hageja tervislik seisund halvenes, ta ei saanud kätt tõsta ega kirjutada. Alates septembrist 2008 oli hageja arvel tööhõiveturuametis. Sellises olukorras ei suutnud hageja täita oma kohustusi elatise maksmise osas kohtu poolt määratud suuruses. Olukord ei ole ka tänaseks paranenud, mistõttu hageja palub vähendada välja mõistetud elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, 64,88 euroni kuus.
2.Kostja NA avalduse alusel on hageja suhtes alustatud täitemenetlus, mille käigus arestiti hagejal olev ainus vara. Elatise võlgnevus seisuga 11.11.2010 oli 7 947,76 eurot ning hagi esitamise aja seisuga on võlgnevuse summa veel suurenenud 1 300 euro võrra. Kuna hageja ei ole hetkel võimeline tekkinud võlgnevust likvideerima ning võlgnevuse püsimine ja suurenemine tekitab ainult depressiooni. Hageja palub tekkinud võlgnevust vähendada. Hageja palub arvesse võtta kulutusi lapsele ajal, mil laps on tema juures.
3.Täitemenetluse alustamisel ei olnud arvestatud hageja ja tema ema poolt tehtud kulutusi lapsele summas 4 447,42 eurot. Hageja palub seda arvestada ning tunnistada sundtäitmine nimetatud summa osas lubamatuks. Samuti palub hageja seoses seadusandluse muutumisega vähendada elatise suurust tulumaksu summa võrra või tunnistada selles osas sundtäitmine lubamatuks. Hageja palub vabastada teda elatise tasumisel kuni 01.07.2010 tekkinud elatise võlgnevusest summas 6 829,31 eurot. Kostjad arvamus
4.Kostja hagi ei tunnista. Ei vasta tõele hageja väited tema tervisliku seisundi kohta, mis ei võimalda tal tööd teha. Hagejale ei ole määratud ekspertiisi otsusega töövõimekaotust. Hagejal on raske tööd leida, kuna ta armastab hasartmänge ja alkoholi. Samal ajal, kui hageja võttis ennast töötuna arvele, töötas ta mitteametlikult turul kartulimüüjana ning nüüd töötab mitteametlikult kaubikujuhina. Hageja ei maksnud elatist ka siis kui ta ametlikult töötas. Kostja leiab, et lapse vanaema ZK poolt kostja arveldusarvele lapse ülalpidamiseks ülekantud raha ja lapsele ostetud asju tuleb vaadelda kingitusena. Neid rahasummasid ei saa tasaarvestada hageja poolt tasumata elatisega. Elatist hakkas hageja maksma alles siis kui tema korter arestiti. Sularaha ei ole kostja hageja või tema ema käest kunagi saanud.
Kostja ei tunnista hageja poolt kohtule esitatud ostutšekke. Kostja ei ole tšekkidel märgitud riideid poja seljas kunagi näinud, v.a. üks paar talvejalatseid ja üks paar spordisusse. Kohtuistungil nõustus kostja vähendama elatise suurust tulumaksu võrra alates 01.07.2010. Kohtuotsuse põhjendus
5.Kohus, hinnates asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt PKS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
6.Kõigepealt käsitleb kohus elatise vähendamise nõuet. Tulenevalt Harju Maakohtu 23.04.2008 otsusest on hagejal kohustus maksta elatist summas 223,69 eurot (3 500 krooni) kuus. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7.Antud juhul ei esine hagejal PKS § 101 lg 2 märgitud mõjuvaid põhjusi. Hageja on töövõimeline, vastupidist kinnitavaid tõendeid ei ole esitatud. Hageja poolt esitatud perearsti tõend näitab, et hageja on käinud ühel korral 22.1.2010 arsti vastuvõtul. Arst diagnoosis hagejal närvijuurte ja –põimikute haigusseisundi. Selle kohta, et hageja oleks pikemalt ravi saanud või ravil viibinud tõendid puuduvad. Samuti ei võta hageja osa teise lapse ülalpidamisest ega ole ka selleks kohustatud kohtulahendi alusel.
8.Kuigi PKS § 102 lg 2 lauses 3 toodud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav, saab loetelus konkreetselt nimetamata põhjust pidada oluliseks üksnes juhul, kui mingi muu, loetelus otsesõnu nimetamata põhjus on loetelus toodud põhjustega piisavalt sarnane ning vastab mõjuvate põhjuste määratlemiseks antud normi eesmärgile. Kohtu hinnangul ei ole hageja ühtegi sellist põhjust esile toonud. Asjaolu, et hageja on hetkel töötu, ei anna iseenesest alust vähendada elatise suurust alla seaduses ettenähtud suuruse. Töövõimeline isik peab tegema kohaseid jõupingutusi selleks, et leida sissetulek, mis võimaldaks oma last vähemalt miinimumtasemel ülal pidada. Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 278,02 eurot ning pool sellest 139,01 eurot.
9.Kohtuistungil nõustus kostja vähendama elatise suurust alates k.a. algusest tulumaksu võrra, so kuni 176,72 euroni.
Kohus arvestab asjaolu, et laps viibib hageja juures umbes 6-7 päeva kuus (kokku lepitud suhtlemiskord), pikema aja vältel aga kooli vaheaegadel ning seda et hageja on hetkel töötu, mis raskendab temal maksta elatist väljamõistetud summas, kahjustamata endatavalist igapäevast ülalpidamist. Kuna PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, siis tuleb arvestada ka asjaolu, et järgmisest aastast teadvalt suureneb kuupalga alammäär 290 euroni ning 1⁄2 sellest moodustab 145 eurot. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetud elatise suurust kuni 145 euroni kuus alates kohtuotsuse tegemise päevast.
10.Järgnevalt käsitleb kohus hageja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõuet. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 71 sätestas, et kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi, mis takistasid temal väljamõistetud elatise võlgnevust tasuda. Hageja ühekordne perearsti külastus (t. lk 20), ei tõenda hageja terviseriket sellises ulatuses, mis takistaks temal pikema aja vältel tööd teha. Töötu staatust iseenesest ei saa pidada mõjuvaks asjaoluks, mis ei võimaldanud hagejal tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja on olnud töötuna arvel 11.09-2008 kuni 07.09.2009 ja uuesti alates 11.11.2010 kuni käesoleva ajani. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, mida ta on ette võtnud selleks, et leida tööd. Kostja seletuse kohaselt on kostja töötuna arvel oleku ajal tegelikult töötanud turul ja kaubikujuhina.
11.Töötukassa otsusega 14.09.2009 lõpetati kostja töötuna arvelolek 07.09.2009 põhjusel, et ta ei ilmunud töötukassasse vastuvõtule. Vastavalt Tallinna kohtutäitur Arvi Pink õiendile oli hageja elatise võlg seisuga 11.11.2010 7 947,77 eurot (124 355,57 krooni). Kui arvestada, et hageja oli kohustatud igakuiselt tasuma 3 500 krooni ehk 223,69 eurot, siis seisuga 01.07.2010 moodustas hageja võlg 6 829,32 eurot (7 947,77 – 223,69 x 5). Kohus leiab, et võlgnevuse tekkimiseks elatise maksmisel ei olnud hagejal mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse tema vabastamiseks elatise võlgnevuse tasumisest.
12.Samas peab kohus põhjendatuks elatise võlga vähendada summas, millised kulutused lapsele on tehtud pärast 23.04.2008 kohtuotsusega kindlaks määratud elatise võlga, hageja ema ZK. ZK on tasunud lasteaiamaksu kokku summas 587,55 eurot. Nimetatud summa ulatuses lapse kulutused tegelikult vähenesid. Samuti peab kohus põhjendatuks elatise võlga vähendada summas 1 750 krooni, ehk 111,85 eurot (t. lk 54), mis on hageja poolt tasutud teatristuudiole ja 1 450 krooni, ehk 92,67 eurot (t. lk 49) spordiklubile. IA on osalenud teatristuudios ja tegelenud jalgpalliga mõlema vanema nõusolekul.
13.Hageja on esitanud äriühingu „Väike erudiit“ tõendi, selle kohta, et IA võtab alates septembrist 2010 osa arendavatest üritustest. Õiendis on märgitud aastamaksuks 350 krooni ja erinevate kuude eest erinevad summad, kuid märgitud ei ole kui palju ja kes on selle eest tasunud, kui on. Seega ei tõenda nimetatud õiend lapse tegelikku kulu.
Kohus ei pea põhjendatuks arvestada hageja poolt kantud kulusid lapse toidule ja riietele võla katteks. Kohtuotsusega on lapse hooldusõigus määratud kostjale ja elatis on välja mõistetud hagejalt, siis tulebki hagejal tasuda elatusraha kostjale ning lapse emal on õigus otsustada milliste esemete ostmiseks raha kulutada. Kuna 23.04.2008 kohtuotsuses on arvestatud sellega, et kostja peab elatiselt maksma tulumaksu ja kostja nõustus elatise suurust vähendama tulumaksu võrra alates k.a. jaanuarist, vähendab kohus tulumaksu osa, 563,64 euro võrra elatise võlga.
14.Kokku kuulub elatise võlg seisuga 01.07.2010 summas 6 829,31 vähendamisele 1 355,71 euro võrra (587,55 + 111,85 + 92,67 + 563,64), ehk 5 473,60 euroni. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub alus. Kostja nõue ei olnud rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. Täitur täidab jõustunud kohtuotsust ning täituril ei ole õigus teha ümberarvestusi nõude suuruses ning lugeda täidetuks võlausaldaja nõue kolmandate isikute poolt väljaspool täitemenetlust tehtud kulutuste osas.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.