2-10-34483/24 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Kohtute Raamatupidamiskeskusel maksta pankrotihalduri tasu 750 eurot Swedbank Liising AS poolt 01.10.2010 ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kohtudeposiiti tasutud summast 30 000 krooni ning ülejäänud summa tagastada maksjale kohtudeposiidist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada PankrS § 171 lg 3 kohaselt määruskaebuse. Pankrotihalduri etteanne (tlk 323, II kd). Pankrotihaldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetluse PankrS § 158 lg 1 alusel raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur oli tuvastanud, et võlgnikule kuulus ainsa arvestatava varana sõiduauto Mazda 626, 1996.aasta väljalase, registrimärk XXX (koopia tehnilisest passist ja liiklusregistri andmete väljatrükk). Võlgniku kinnitusel pidi nimetatud sõiduki orienteeruv väärtus olema kuni 7000 krooni ja see pidi asuma Kopli linnaosas ühes parklas. Talvel ei saanud haldur koos võlgnikuga sõidukit otsima minna, sest see olevat lume all. Alates käesoleva aasta märtsikuust olen võlgnikule telefoni teel teinud korduvaid ettepanekuid sõidukit vaatama minna, kuid võlgnik on erinevatel põhjustel keeldunud ja end välja vabandanud, kuna olevat suvilas või lihtsalt hõivatud ja parem oleks kui haldur helistab järgmisel nädalal, jne. Maikuu alguses sai haldur lõpuks teada parkla aadressi: Tallinnas Tööstuse 54 või 54B. Küsides võlgnikult sõiduki võtmeid, kuid võlgniku sõnul olevat sõiduki uksed lukustamata, sest sõiduk on nagunii sõidukõlbmatu. Haldur leidis 17.mail 2011 aadressil Tööstuse 54 kirjeldusele sarnase parkla, kus olid seismas tõesti ka mitmed ilmselt mittesõidukorras autod, kuid võlgnikule kuuluvat Mazda 626 XXX seal kindlasti ei olnud. Kohapeal ei osanud keegi ka võlgnikule kuuluva sõiduki koha midagi selgitada. Kutsudes parklasse kohapeale võlgnikku, teatas tema, et „olen hetkel suvilas, tulen lähipäevadel linna ja kohapeal teen asja selgeks“. Sõiduki kohta soovitas siiski kohapeal infot küsida Aleksandri nimeliselt isikult. Leides töökoja õuelt ka Aleksandri nimelise isiku, kes nimetas end vastutavaks isikuks, kuid see isik ei teadnud midagi ei VT ́ist ega sõidukist Mazda 626. Helistades veelkord võlgnikule ja andes oma telefoni Aleksandrile, et nad räägiks võlgnikuga otse, kuid ka seepeale ütles nimetatud Aleksander, et ei tunne VT ́it ega tea midagi sõidukist. Võlgnik teatas haldurile, et viimati olevat ta ise sõidukit seal parklas näinud käesoleva aasta aprillikuus, kuid haldur ei ole kindel võlgniku selle väite tõesuses. Sõiduki tehniline pass ja võtmed on käesolevaks hetkeks haldurile siiski üle antud ning halduri hinnangul seda sõidukit tänasel päeval liikluses keegi, sealhulgas võlgnik ise, ei kasuta. Võlgnikule kuuluv sõidukõlbmatu sõiduk Mazda 626, mis aastaid seisis järelvalveta parklas, võib olla kohapeal kellegi poolt varuosadeks lammutatud või utiliseeritud. Mingit hoiustamise lepingut ega üleandmise akti võlgnikul ei ole. Muu arvestatava vara, mida saaks arvata pankrotivarasse, olemasolu kohta siiani igasugused andmed puuduvad. Puuduvad andmed teiste isikute valduses oleva võlgniku vara kohta ja puudub alus teistele isikutele nõuete esitamiseks. Võlgnik väidab, et on otsinud, kuid siiani ei ole endale leidnud töökohta ja oma sõnul ei oma mingit sissetulekut. Viimati kinnitas ta seda haldurile kohtumisel 31.05.2011, kui teatas, et tööd ei otsi ta endale ise vaid tema „maakler“.

Tänase seisuga on pankrotimenetluses oma nõuded esitanud 4 võlausaldajat kogusummas 145 724,46 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekut haldur ei ole kokku kutsunud, sest pankrotivara, mille müügist rahuldada võlausaldajate nõudeid, nagunii ei ole. Lisaks ei ole ka menetluskuludele pankrotivara näol mingitki katet. Halduril puudub veendumus, et võlgnik tõesti püüab töökohta leida, et asuda kasvõi osaliseltki kustutama oma võlgnevusi võlausaldajate ees. Haldur leiab, et võlgnikul on kohustusi summas 145 724,46 eurot; võlgnikul igasugune arvestatav vara puudub; võlgnikul puudub töökoht ja sissetulek, mille arvelt asuda oma kohustusi vähendama. Seega haldur leiab et võlgnik ei ole valmis ei täna ega lähiaastatel asuma oma võlgnevusi kustutama, sest tänase seisuga puudub igasugune pankrotivara ja ka tulevikus pole ette näha varade müüki ega rahaliste vahendite tekkimise reaalset allikat. Menetluses mingeid väljamakseid tehtud ei ole. Kohtuvaidlusi algatatud ei ole. Endiselt puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu ning haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Käesolevas menetluses jäävad kõigi võlausaldajate nõuded rahuldamata. Kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, teeb haldur, tuginedes PankrS §-le 158 kohtule ja võlausaldajatele ettepaneku lõpetada VT ́i paankrotimenetlus ja palub: vabastada end VT ́i pankrotihalduri ülesannetest; määrata halduri tasuks võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud vahenditest 750 eurot, mille palub kanda OÜ Kodukontor arvelduskontole Swedbank ́is XXXXXXXXXX. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotluse ja tegevusaruandega, asub seisukohale, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada selle raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS §-s 146 nimetatud väljamakseteks. Harju Maakohtu 17.11.2010 määrusega kuulutati välja VT’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Andres Tootsmani (tlk 212, II kd). Võlgnik on esitanud 04.05.2010 kohtule ka avalduse tema pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Senise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal võlgnikul sisuliselt vara puudub. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Seega puuduvad vahendid PankrS §-s 146 nimetatud väljamakseteks ja pankrotimenetluse jätkamiseks. PankrS § 158 lg-st 4 tuleneb, et kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Nõuete kaitsmise koosolek on pankrotimenetluses toimunud 07.07.2011 (tlk 344, II kd).. Nõudeid on esitatud AS Eesti Krediidipank 821.60 eurot, Swedbank AS 1892.05 eurot, Swedbank AS 79 504.21 eurot ja AS DNB Nord Liising 63 506.60 eurot (tlk 329, IIkd). Juhindudes PankrS § 158 lg-st 4 ning võttes aluseks halduri vastavasisulise ettepaneku, asub kohus seisukohale, et VT(pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu. PankrS § 158 lg 6 kohaldamiseks alused puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kuriteo tunnustega tegusid menetluse jooksul ei ilmnenud.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 08.06.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded (tlk 336, 337, II kd) võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur esitas kohtule ettepaneku mitte algatada võlgadest vabastamise menetlust ning jätta usaldusisik määramata aruandes esitatud põhjendustel. Võlausaldajad ei toetanud võlgniku avaldust. 03.11.2011 on pankrotihaldur kutsunud kokku võlausaldajate üldkoosoleku arutamaks asjas võlgadest vabastamise menetlust. Võlgniku üldkoosolekust osa ei võtnud. Kohus on seisukohal, et tuleb jätta algatamata võlgniku V. Tabulovichi kohustustest vabastamise menetlus ja mitte nimetada usaldusisikut Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole siis seda otsima. Pärast viie aasta möödumist PankrS § 175 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. Kohus on seoses halduri aruandega võlgniku ära kuulanud ja teinud talle ettepaneku esitada kohtule kava, kuidas võlgnik näeb tulevukus ette olemasolevate võlgade likvideerimist. Kohus tegi ka ettepaneku esitada võimalik usaldusisik. Võlgnik seletas kohtule ärakuulamisel, et tal puudub töökoht, töötab küll õe juures, kuid tasu ei saa. Kohtule määratud tähtpäevaks mingisuguseid ettepanekuid ei esitanud. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi, ei algata kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Haldur on aruandes esile toonud, et võlgnikul on kohustusi summas 145 724,46 eurot, võlgnikul igasugune arvestatav vara puudub, võlgnikul puudub töökoht ja sissetulek, mille arvelt asuda oma kohustusi vähendama, seega võlgnik ei ole valmis lähiaastatel asuma oma võlgnevusi kustutama, sest tänase seisuga puudub igasugune pankrotivara ja ka tulevikus pole ette näha varade müüki ega rahaliste vahendite tekkimise reaalset allikat. Pankroti väljakuulutamisel tegi ajutine haldur kindlaks (tlk 292294, IIkd), et võlgnikule kuulus ainsa arvestatava varana sõiduauto Mazda 626, 1996.aasta väljalase, registrimärk XXX, esitades kohtule koopia tehnilisest passist ja liiklusregistri andmete väljatrüki (tlk 301, 327, 328). Võlgniku kinnitusel pidi nimetatud sõiduki orienteeruv väärtus olema kuni 7000 krooni ja see pidi asuma Tallinnas, Kopli linnaosas ühes parklas. Menetluse käigus on selgunud, et võlgnik on kohtule ja haldurile andnud ebaõiget informatsiooni oma vara kohta, mmillele ei olnud ka mõistlikku selgitust 06.12.2011 toimunud võlgniku ärakuulamisel. Haldur on kohut teavitanud, et maikuu alguses sai haldur lõpuks teada parkla aadressi Tallinnas Tööstuse 54 või 54B. Küsides võlgnikult sõiduki