Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb 31.01.1998.a seisuga 1668,21 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste alusel võib hageja nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1668,21 krooni ja viivised 1667,21 krooni. Kostja väited, et ta ei ole lepingut allkirjastanud, on tõendamata. Ei ole välistatud, et kostjal oli kaks kehtivat passi üheaegselt. Samuti on kostja allkirjad lepingu sõlmimisel kasutatud passil, liitumislepingul ja hagiavalduse vastusel identsed. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole hagejaga liitumislepingut sõlminud. Liitumislepingul olev allkiri ei ole kostja allkiri. Liitumislepingu sõlmimisel esitati pass nr XXX. Kostjale oli aga 13.05.1997.a väljastatud pass nr XXX. Liitumislepingul on kostja aadressiks märgitud Tallinn XXX. Hageja on väljastanud koondarved aadressile Tallinn XXX. Kumbki aadress ei ole kostjaga seotud. Kohtu põhjendused Tsiviilasjas on esitatud liitumisleping, mille kohaselt on see sõlmitud 26.11.1997.a AS E (hageja) ja TS (kostja) vahel. Lepingu kohaselt on kostja isikusamasus tuvastatud passi nr XXX järgi. Passi nr XXX ärakirjast nähtuvalt oli passi kehtivusaeg alates 09.12.1992.a kuni 09.12.2002.a. Politsei- ja Piirivalveameti 05.11.2010.a kirja kohaselt oli kostjale 13.05.1997.a väljastatud pass nr XXX kehtivusega 13.05.2007.a. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 5 võib kohus lihtmenetluse asjades kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosaliste seletust, mis ei ole antud vande all. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ei ole tema liitumislepingut allkirjastanud ning tal puudub seos liitumislepingus märgitud aadressiga Paavli 2a. Vaadeldes kostja allkirju lepingu sõlmimisel kasutatud passil, liitumislepingul ja hagiavalduse vastusel, on kohus seisukohal, et tegemist ei ole identsete allkirjadega. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 5 saab kostja kirjalikus vastuses sisalduvaid väiteid käsitleda tõendina. Sellest tulenevalt on asjaolu, et liitumislepingul on kostja allkiri, tõendamiskoormis läinud kohtu hinnangul hagejale üle. Kohus on ka selgitanud 08.09.2011.a kirjas hagejale, et hageja ülesandeks on tõendada, et liitumislepingul on kostja allkiri. Kohus on märkinud, et hagejal on võimalik taotleda ekspertiisi tegemist, kas tegemist on kostja allkirjaga. Hageja ei ole ekspertiisi taotlust esitanud ning jätnud oma tõendamiskohustuse täitmata. Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et 26.11.1997.a sõlmitud leping on sõlmitud poolte vahel. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.