Toimik nr 2-11-28923
Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 16.12.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: OÜ BOJ hagi Eesti Vabariigi vastu 19 552,24 euro ja intressi saamiseks Hagihind: 19 552,24 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 13.10.2011. a, kirjalik menetlus Hageja: OÜ BOJ(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Martin Triipan (Raidla Lejins & Norcous AB, e-post [email protected]) Kostja: Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi hallatava Keskkonnateabe Keskuse kaudu, ) Kostja esindajad: Tiit T ja Kersti S (XXXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
kand a käibemaksu vähenemisest ja kostja enda kanda käibemaksu suurenemisest tekkiva majandusliku riisiko. Näiteks alates juulist 2009 koosnes rendiarve 109 259,25 krooni rendikulust ja 20% käibemaksust, kokku endiselt 131 111,11 krooni. Käibemaksu vabastusest loobumise võimalus oli selgelt pooltele lepingu sõlmimise ajal teada ja seda olid pooled endale ka teadvustanud. Ebaõigesti väljastatud arvete tulemusel on kostja hageja arvel alusetult rikastunud või alternatiivselt tekitanud kohustuse rikkumisega hagejale kahju summas 19 552,24 eurot. Vastusena kostja vastusele leiab hageja, et kostja on jätnud kõrvale poolte käitumise lepingute läbirääkimise faasis. Samuti on kostja kõrvale jätnud, et esitas rendileandjana algselt arveid koos käibemaksuga. Kostja järeldus oleks aktsepteeritav üksnes siis, kui lepingu esmases versioonis ei oleks sisaldunud regulatsiooni käibemaksu kohta. Kostja saaks rääkida n.ö. muutumatu lõppsumma kokkuleppest vaid siis, kui algusest peale oleks pooled kokku leppinud vaid ühes rendisummas ja seda summat ei oleks kuidagi täpsustatud ega osadeks jaotatud. Kostja ise on pidevalt täpsustanud, et lepingu rendisumma ei ole n.ö. lõplik ja osadeks jagamatu lõppsuma. Käibemaksuseadust tõlgendades on kostja jätnud tähelepanuta, et see on tarbimismaks ning kuulub rentnikule tagastamisele sisendkäibemaksuna. Hageja ei ole lõpptarbija. Vale on seisukoht, et kusagilt õigusaktist ei tulene keeldu muuta suvalisel hetkel enda käibemaksukohustuslase staatust. KMS § 16 lg 4 kohaselt on käibemaksu lisamine maksuvabale käibele siduv vähemalt kaks aastat. Õige ei ole rääkida lepinguga võetud riski realiseerumisest. Maksukohustuslase staatuse küsimus oli lepingu tasandil reguleeritud ja lepingu kohaselt pidi rentnik olema käibemaksukohustuslane. Hageja esitatud tõendid: 30.04.2009 rendileping (lk 13-25), rendilepingu eelnõu (lk 26-39), kostja esindaja 16.03.2009 e-kiri (lk 40), hageja pakkumine (lk 41), hagejale esitatud arved (lk 4259), poolte kirjavahetus (lk 60-64), hageja käibemaksukohustuslase registreering (lk 65), konto väljavõte rendimaksete kohta (lk 66-68).
kokku lõpliku summana, sõltumata selle seesmistest küsimustest (näiteks käibemaksu määra muutumine, käibemaksukohustuslase staatuse muutumine). Kokku lepiti rendisummas, mitte poolte tulubaasis ja seda mõjutada võivates asjaoludes. Kostja esitatud tõendid: enampakkumise läbiviimise komisjoni koosoleku protokoll nr 2 (lk 89-92), 31.03.2009 käskkiri enampakkumise tulemuste kinnitamiseks (lk 94-95).
Kohus on seisukohal, et kostja on lepingut rikkunud. Hageja on pöördunud kostja poole, nõudes rikkumise lõpetamist, kuid kostja pole seda teinud. VÕS§114 lg 4 alusel on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist ja VÕS§113 alusel viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 19 668,62 eurot (19 552,24+113,38). TsMS§367 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 11.06.2011 põhivõlalt 19 552,24 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §94 sätestatud määras. Kostja esindajad on lähtunud asjaolust nagu oleks rendileandja muutunud. Kohus ei saa selle seisukohaga nõustuda. Asjaolu, et arveid on hakanud esitama teine asutus, ei muuda asjaolu, et pooleks on endiselt Eesti Vabariik. Kohus on seisukohal, et ei oleks õiglane panna eraõiguslikule isikule riski kulude 18-20% osas suurenemiseks üksnes selle pärast, et riik otsustab enda haldusasutusi ümber kujundada, selliselt, et osad nendest on käibemaksukohuslased ja osad on seda piiratult. Selline risk peaks olema lepingut sõlmides ettenähtav ja selgelt äratuntav. Antud juhul seda ei ole – veelgi enam, pooltevaheline praktika kuni muutuseni kinnitas vastupidist. Kostja on oma vastuses viidanud Keskkonnaministri käskkirjale. Kohus on seisukohal, et poolte vahelist eraõiguslikku suhet ei saa reguleerida ministri käskkirja ega enampakkumiste läbiviimise komisjoni protokollidega, oluline on poolte tahe.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.