Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 16.12.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: OÜ BOJ hagi Eesti Vabariigi vastu 19 552,24 euro ja intressi saamiseks Hagihind: 19 552,24 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 13.10.2011. a, kirjalik menetlus Hageja: OÜ BOJ(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Martin Triipan (Raidla Lejins & Norcous AB, e-post [email protected]) Kostja: Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi hallatava Keskkonnateabe Keskuse kaudu, ) Kostja esindajad: Tiit T ja Kersti S (XXXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.OÜ BOJ hagi Eesti Vabariigi vastu rahuldada: 1.1 Välja mõista kostjalt Eesti Vabariigilt hageja OÜ BOJ kasuks 19 668,62 eurot. 1.2 TsMS§367 kohaselt välja mõista kostjalt Eesti Vabariigilt hageja OÜ BOJ kasuks viivis VÕS §94 sätestatud määras alates 11.06.2011 põhivõlalt 19 552,24 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist..
1.1.Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista enammakstud rent summas 19 552,24 eurot, kuni 10.06.2011 sissenõutavaks muutunud intress 113,38 eurot ja intress alates 10.06.2011 protsendina põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 94 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Pooled sõlmisid 30.04.2009 TOJK rendilepingu. Lepingu objektiks on Eesti Vabariigile kuuluvad maatükid asukohaga XXX (katastriüksus XXX, pindala 1 247 m2). Maatükkide oluliseks osaks on ohtlike jäätmete käitlemiseks rajatud ehituskompleks koos selle sisuks olevate hoonete, rajatiste ja seadmetega ning koos seda teenindava muu varaga. Lepingu sõlmimisele eelnes avalik kirjalik enampakkumine rentniku leidmiseks. Pakkumisdokumentatsiooni osaks on Keskkonnaministeeriumi poolt ette antud Lepingu eelnõu, mille p 4.1 kohaselt lepingus määratud rent ei sisalda käibemaksu. Samas teatas kostja nõustaja ja esindaja enampakkumisel advokaat Viktor Särgava hagejale 16.03.3009 saadetud e-kirjas: „Võimalike segaduste vältimiseks teatan, et pakkumises tuleb pakutav renditasu väljendada koos käibemaksuga.“ Hageja 20.03.2009 pakkumises oli rendisummaks 131 111,11 krooni, milles sisaldus käibemaks 18% ehk 20 000 krooni. Lepingu viimase versiooni ehk poolte allkirjastatud lepingu p-st 4.1 on välja jäetud lause „Lepingus määratud Rent ei sisalda käibemaksu.“ Lepingu alusel tekkiv käive oli lepingu sõlmimise ajal käibemaksust vabastatud (KMS § 16 lg 2 p 2). Samas rendile andja võis loobuda maksuvabastusest ning käibe maksustada (KMS § 16 lg 3 p 1). Kostja hakkas väljastama arveid lähtudes loogikast 111 111,11 krooni + käibemaks (18% seisuga 01.04.2009) s.o. 20 000 krooni = 131 111,11 krooni. Alates esimestest rendiarvetest kuni 2010. aasta märtsini väljastas hagejale arved Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning arvetel olid eristatud käibemaksuga maksustatav summa vastavalt eeltoodud loogikale. 01.04.2010 jõustus Keskkonnateabe Keskuse põhimäärus ja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse asemele moodustati Keskkonnateabe Keskus. Rendileandjaks on Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu, mistõttu ei mõjuta Info- ja Tehnokeskuse asendumine Keskkonnateabe Keskusega arvete väljastajana lepingu p 4.1 sisu. Varem kehtinud RVS § 4 lg 1 p 7 ja kehtiva RVS § 4 lg 2 p 7 kohaselt on riigivara valitsejaks ministeerium, mitte ministeeriumi hallatav asutus. Arvete väljastaja asendumise tulemusel hakkas arveid väljastama Keskkonnateabe Keskus. Arved muutusid. Keskkonnateabe Keskus hakkas väljastama arveid ilma käibemaksu osa eristamata. Seega suurendas Keskkonnateabe Keskus hageja rendikulu ja enda renditulu varem käibemaksu kohustusega hõlmatud summa osas. Arvete eelkirjeldatud kujul väljastamisele ei eelnenud lepingu muutmist ega mingiski vormis kokkulepet. Keskkonnateabe Keskus põhjendas arvete muutumist piiratud käibemaksukohustuslaseks olemisega, Info ja Tehnokeksus oli käibemaksukohustuslase staatuses. Hageja on korduvalt palunud jätkata arvete esitamist, eristades käibemaksu, nagu seda tegi Info- ja Tehnokeskus. Kostja on sellest keeldunud. Hageja jaoks on rent kasvanud käibemaksu määra võrra, samas pandi pakkumine kokku sisendkäibemaksu tagastamise võimalusega arvestades. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal tekkinud lisakulu summas 19 552,24 eurot. Eeltoodud asjaolusid hinnates on ilmne, et poolte ühine tegelik tahe oli lisada rendikäibele käibemaks. Algses lepinguprojektis väljendatud tahet muutis kostja 16.03.2009 kirjaga ning see väljendus lõplikus lepingus, kust jäeti välja lause „Lepingus määratud Rent ei sisalda käibemaksu“. Seda kinnitasid ka algselt esitatud arved. Kui kostja on võtnud p 4.1 alusel kohustuse rendikäivet maksustada, on ta ühtlasi võtnud ka kohustuse jääda käibemaksukohustuslaseks või end kohustuslasena registreerida. Seega kohustab p 4.1 kostjat rendikäibele käibemaksu lisama ja tagama tingimused, mis võimaldavad tal käibemaksu lisada. Lepingule eelnenud läbirääkimiste käigus ega lepingus ei ole käibemaksukohustuse äralangemist arutatud ega määratletud. Seega ei saa asuda seisukohale, et käibemaksu suurusele vastav osa kuulub kostjale täiendava rendituluna, kui kostja otsustab loobuda käibemaksuvabastuse rakendamisest või käibemaksukohustuslase staatusest. Taoline 18-20% mahuga tulude/kulude ühepoolse muutmise võimalus eeldaks ilmselgelt pooltevahelist eriregulatsiooni. Rendi netosummaks oli seega alati 111 111,11 krooni. Eelnev tähendab ka seda, et hageja võttis enda
kand a käibemaksu vähenemisest ja kostja enda kanda käibemaksu suurenemisest tekkiva majandusliku riisiko. Näiteks alates juulist 2009 koosnes rendiarve 109 259,25 krooni rendikulust ja 20% käibemaksust, kokku endiselt 131 111,11 krooni. Käibemaksu vabastusest loobumise võimalus oli selgelt pooltele lepingu sõlmimise ajal teada ja seda olid pooled endale ka teadvustanud. Ebaõigesti väljastatud arvete tulemusel on kostja hageja arvel alusetult rikastunud või alternatiivselt tekitanud kohustuse rikkumisega hagejale kahju summas 19 552,24 eurot. Vastusena kostja vastusele leiab hageja, et kostja on jätnud kõrvale poolte käitumise lepingute läbirääkimise faasis. Samuti on kostja kõrvale jätnud, et esitas rendileandjana algselt arveid koos käibemaksuga. Kostja järeldus oleks aktsepteeritav üksnes siis, kui lepingu esmases versioonis ei oleks sisaldunud regulatsiooni käibemaksu kohta. Kostja saaks rääkida n.ö. muutumatu lõppsumma kokkuleppest vaid siis, kui algusest peale oleks pooled kokku leppinud vaid ühes rendisummas ja seda summat ei oleks kuidagi täpsustatud ega osadeks jaotatud. Kostja ise on pidevalt täpsustanud, et lepingu rendisumma ei ole n.ö. lõplik ja osadeks jagamatu lõppsuma. Käibemaksuseadust tõlgendades on kostja jätnud tähelepanuta, et see on tarbimismaks ning kuulub rentnikule tagastamisele sisendkäibemaksuna. Hageja ei ole lõpptarbija. Vale on seisukoht, et kusagilt õigusaktist ei tulene keeldu muuta suvalisel hetkel enda käibemaksukohustuslase staatust. KMS § 16 lg 4 kohaselt on käibemaksu lisamine maksuvabale käibele siduv vähemalt kaks aastat. Õige ei ole rääkida lepinguga võetud riski realiseerumisest. Maksukohustuslase staatuse küsimus oli lepingu tasandil reguleeritud ja lepingu kohaselt pidi rentnik olema käibemaksukohustuslane. Hageja esitatud tõendid: 30.04.2009 rendileping (lk 13-25), rendilepingu eelnõu (lk 26-39), kostja esindaja 16.03.2009 e-kiri (lk 40), hageja pakkumine (lk 41), hagejale esitatud arved (lk 4259), poolte kirjavahetus (lk 60-64), hageja käibemaksukohustuslase registreering (lk 65), konto väljavõte rendimaksete kohta (lk 66-68).
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja ei nõustu hagiga ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Rendilepingus on tegemist kindla lõppsummaga. Hageja on kohustatud igal juhul tasuma 131 111,11 krooni (8 379,53 eurot) renti kuus, sõltumata sellest kas rendileandja on käibemaksukohustuslane, kas renti maksustatakse käibemaksuga või mitte või kas käibemaksu määr muutub. Et tegemist on kindla lõppsummaga, kinnitab keskkonnaministri 31.03.2009 käskkiri nr 461, millega kinnitati enampakkumise tulemused ja enampakkumise läbiviimise komisjoni 20.03.2009 koosoleku protokoll nr 2. Nendes dokumentides käibemaksu osa eristatud ei ole. Tahe oli, et lepingus oleks fikseeritud kindel rendi suurus, mis võib ka sisaldada käibemaksu nii kaua, kuni rendileandja on käibemaksukohustuslane, kuid käibemaksu määra muutumine ning rendi üldine maksustamine käibemaksuga või mitte pidi jääma poolte riisikoks. Kuivõrd käibemaksu kogub riik ja rendilepingu pooleks on ka riik, siis tegelikkuses ei ole rendileandja oma tulubaasi kuidagimoodi suurendanud. Lepingu p-st 4.1 ei tulene kostjale kohustust maksustada renti käibemaksuga. Varasematel arvetel eristatud käibemaksu märkimine ei tulenenud lepingulisest kohustusest, vaid Info- ja Tehnokeskuse maksukohustuslase staatusest. Lepingu eelnõu muutmisega taheti saavutada, et oleks arusaadav, et rent on igal juhul üks ja kindel summa. See, et hagejale mingil ajaperioodil arveid koos käibemaksureaga väljastati, ei tähenda, et hiljem ei võiks rendileandja muutuda piiratud käibemaksukohustuslaseks. Sellist keeldu lepingust ega õigusaktidest ei tulene. Rendisumma muutumatust toetab ka asjaolu, et käibemaksu määra muutumisel jäi rendi lõppsumma samaks. Mõistlik isik tõlgendab lepingut nii, nagu kostja on oma vastuses esile toonud. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning hiljem Keskkonnateabe Keskus ei ole üksnes arvete formaalsed väljastajad. Mõlema asutuse näol oli ja on olnud tegemist volitatud asutusega RVS § 3 lg 1 p 11 mõistes. Seetõttu on Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning hiljem Keskkonnateabe Keskus rendilepingu reaalne ja esmane haldaja ning täitja. Info- ja Tehnokeskuse lõpetamine ning Keskkonnateabe Keskuse moodustamine aga realiseeriski eelkirjeldatud maksustamise muutumise riski. Lepingut tuleb tõlgendada kui tervikut, kooskõlas selle kõikide sätetega. Punktide 4.1, 4.2 ja 4.7 koosmõjust nähtub, et rendisumma lepiti
kokku lõpliku summana, sõltumata selle seesmistest küsimustest (näiteks käibemaksu määra muutumine, käibemaksukohustuslase staatuse muutumine). Kokku lepiti rendisummas, mitte poolte tulubaasis ja seda mõjutada võivates asjaoludes. Kostja esitatud tõendid: enampakkumise läbiviimise komisjoni koosoleku protokoll nr 2 (lk 89-92), 31.03.2009 käskkiri enampakkumise tulemuste kinnitamiseks (lk 94-95).
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse. Pooled on oma seisukohad esitanud kohtule kirjalikult. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Pooled vaidlevad 30.04.2009 sõlmitud TOJK rendilepingu punkti 4.1. kohaldamise üle. Vaidlusalune lepingusäte: „4.1 Rent. Rentnik kohustub tasuma Rendileandjale Rendiobjekti kasutamise eest renti 131 111 (sada kolmkümmend üks tuhat ükssada üksteist) Eesti krooni ja 11 senti kalendrikuus (edaspidi nimetatud Rent).“. Lepingu eelnõu punkt 4.1 sätestab: „Rent. Rentnik kohustub tasuma Rendileandjale Rendiobjekti kasutamise eest renti ................ ([summa sõnadega]) Eesti krooni kalendrikuus (edaspidi nimetatud Rent). Lepingus määratud Rent ei sisalda käibemaksu.“. Samas andis kostja nõustaja ja esindaja enampakkumisel advokaat Viktor Särgava hagejale 16. märtsil 2009 saadetud e-kirjas teada: „Võimalike segaduste vältimiseks teatan, et pakkumises tuleb pakutav renditasu väljendada koos käibemaksuga.“ Allkirjastatud lepingus on punktist 4.1 välja jäetud lause „Lepingus määratud Rent ei sisalda käibemaksu.“ Pooled asusid lepingut täitma ja kostja esitas arved arvestusega 111 111,11 krooni + käibemaks 18 või 20%. Arved esitas hagejale Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Alates aprillist 2010 hakkas arveid hagejale väljastama Keskkonnateabe Keskus. Arved esitati nüüd aga summas 131 111,11 krooni, s.t ilma käibemaksuta VÕS § 29 lg1 esimese lause kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (p1);lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p3); tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat (p6). VÕS § 25 lg1 kohaselt lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Seega peavad pooled omavahelistes suhetes jälgima väljakujunenud tava ja praktikat, samuti on need olulised lepingu tõlgendamisel. Eelviidatud sätetest ja esitatud asjaoludest tulenevalt nähtub, et kuigi eelnõu kohaselt ei pidanud kokkulepitud rent sisaldama käibemaksu, on kostja esindaja siiski avaldanud, et rent tuleb esitada koos käibemaksuga. Selliselt on pooled ka aru saanud ja asunud lepingut täitma, s.t lõppsummast 131 111,11 krooni on eristatud rent ja käibemaks. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et poolte tahe oli käive maksustada. VÕS §76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Arvestades kehtivat 20% käibemaksumäära tuleb asuda seisukohale, et põhjendatud on rendi netosumma 109 259,26 krooni e 6982, 94 eurot (131 111,11 - km20%). Seega on kostja igakuiselt enamsaanud 21 851,85 krooni e 1396,59 eurot (131 111,11 - 109 259,26) 14 kuu jooksul perioodil aprill 2010 kuni juuni 2011. Hageja nõue koosneb enammakstud rendist summas 19 552,24 eurot, kuni 10.06.2011 sissenõutavaks muutunud intress 113,38 eurot ja intress alates 10.06.2011 protsendina põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 94 sätestatud määras. Kostja pole esitatud arvestusele vastuväiteid esitanud.
Kohus on seisukohal, et kostja on lepingut rikkunud. Hageja on pöördunud kostja poole, nõudes rikkumise lõpetamist, kuid kostja pole seda teinud. VÕS§114 lg 4 alusel on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist ja VÕS§113 alusel viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 19 668,62 eurot (19 552,24+113,38). TsMS§367 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 11.06.2011 põhivõlalt 19 552,24 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §94 sätestatud määras. Kostja esindajad on lähtunud asjaolust nagu oleks rendileandja muutunud. Kohus ei saa selle seisukohaga nõustuda. Asjaolu, et arveid on hakanud esitama teine asutus, ei muuda asjaolu, et pooleks on endiselt Eesti Vabariik. Kohus on seisukohal, et ei oleks õiglane panna eraõiguslikule isikule riski kulude 18-20% osas suurenemiseks üksnes selle pärast, et riik otsustab enda haldusasutusi ümber kujundada, selliselt, et osad nendest on käibemaksukohuslased ja osad on seda piiratult. Selline risk peaks olema lepingut sõlmides ettenähtav ja selgelt äratuntav. Antud juhul seda ei ole – veelgi enam, pooltevaheline praktika kuni muutuseni kinnitas vastupidist. Kostja on oma vastuses viidanud Keskkonnaministri käskkirjale. Kohus on seisukohal, et poolte vahelist eraõiguslikku suhet ei saa reguleerida ministri käskkirja ega enampakkumiste läbiviimise komisjoni protokollidega, oluline on poolte tahe.
3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad TsMS §162 kohaselt kohtukulud kostja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.