Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-22661
Tsiviilasi
AS Mikskaar hagi OÜ Ketal Võru vastu OÜ Ketal Võru osa nimiväärtusega 3500 krooni väljamõistmiseks 223.69 eurot (3500 krooni)
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. mai 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Mikskaar apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): AS Mikskaar (RK: 10168344), esindaja advokaat Grete Lind Vastustaja (kostja): OÜ Ketal Võru (RK: 10769150), esindaja advokaat Siiri Malmberg
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tartu Maakohtu 4. mai 2011 otsuse resolutsiooni p 1, millega maakohus jättis rahuldamata AS Mikskaar hagi OÜ Ketal Võru vastu AS Kagu-Eesti Turvas ühe aktsia nimiväärtusega 3500 krooni väljastamiseks ja Eesti Väärtpaberite keskregistri kande muutmiseks. Lugeda Tartu Maakohtu 4. mai 2011 otsuse resolutsiooni p 1 sõnastatuks järgmiselt:“Jätta rahuldamata AS Mikskaar hagi OÜ Ketal Võru vastu OÜ Ketal Võru osa nimiväärtusega 3500 krooni väljamõistmiseks käesolevas otsuses toodud põhjendustel.“
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS Mikskaar kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
sissemaksega osakapitali AS Kagu-Eesti Turvas 1 aktsiaga, mille nimiväärtus on 3500 krooni. Kostja 20.06.2002 otsust osakapitali suurendamiseks tuleb tõlgendada kui pakkumust P. Jõgile. P. Jõgi nõustus esitatud pakkumusega ja sõlmis samal päeval osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu. Poolte vahel on vaidlus 21.11.2005 P. Jõgi ja AS Mikskaar vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu üle. Hageja seisukoht on, et loovutatud on kõik lepingust tulenevad nõuded. Kostja vastuväite kohaselt on loovutatud olematu nõue, loovutatud on ainult 20.06.2002 sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust tulenev nõue, mis on aga täidetud ja millest hagejal üldse nõudeõigust ei teki. Kohus leidis, et nõude loovutamise lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 4, mille kohaselt kui lepingupoolte ühist tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Nõude loovutamise lepingu p-s 2.1 on määratletud lepingu objekt järgmiselt: “Käesoleva lepingu objektiks on võlausaldajale kuuluva nõude OÜ Ketal Võru osade üleandmiseks, mis tuleneb OÜ-ga Ketal Võru 20.06.2002 sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust ning kõigi sellega kaasnevate õiguste loovutamine uuele võlausaldajale tasu eest“. VÕS §-s 164 sätestatud nõude loovutamine on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. Viidatud sätte eelduseks on, et nõude loovutajaks on nõudeõigust omav isik. Nõude loovutamise lepingu kohaselt on loovutanud nõue, mis on sõlmitud järgmistel tingimustel: 1) P. Jõgi annab osaühingule üle AS Kagu-Eesti Turvas 1 aktsia väärtusega 3500 krooni; 2) sissemakse üleandja teatab, et üleantavad varad kuuluvad omandiõiguse alusel sissemakse üleandjale ja nimetatud varade suhtes ei ole kolmandate isikute õigusi; 3) sissemakse esemeks olevad varad antakse ühingule üle käesoleva lepingu sõlmimisel. Ülaltoodu alusel leidis kohus, et lepingu sõnastusest ei tulene P. Jõgil sellist nõuet, mida saaks loovutada. Tõendamata on hageja väide, et loovutatud on kõik mistahes nõuded, mis võivad tuleneda osaühingu mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust. VÕS § 165 sätestatu kohaselt on lubatud loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kuid need peavad loovutamise hetkel olema piisavalt määratletud. Tõlgendades nõude loovutamise lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt, ei saa lepingupooltega sarnane mõistlik isik järeldada, et loovutatud oleks märkimislepingust tulenev nõue. Osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sisust ei tulene loovutajale P. Jõgile mingeid õigusi ja nõudeid, mida saaks loovutada. Hageja on 04.04.2011 nõuet täpsustanud ja aktsia väljamõistmise asemel esitanud osa väljastamise nõude. Kohus leidis, et osa väljamõistmise nõuet ei saa rahuldada. 29.08.2006 määrusega on hagi tagamiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse tehtud vara käsutamise keelumärge OÜ Ketal Võru kuuluvale ühele AS Kagu-Eesti Turvas aktsiale. TsMS § 386 lg 4 sätestatu kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamise.
olema allkirjastatud kohtuniku poolt, kuid 04.05.2011 otsus ei ole kohtuniku poolt allkirjastatud, siis on kohus rikkunud TsMS § 441, mistõttu kuulub otsus tühistamisele; 2) peab kohtuotsus TsMS § 436 lg 1 kohaselt olema muuhulgas põhjendatud. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-97-10 leidnud, et osakapitali suurendamise otsus on ettepanek teha pakkumus, mitte pakkumus, ja isiku ettepanek osa märkida on ofert, mitte aktsept, nagu maakohus leidis. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmiti märkimisleping. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtu järeldused tulnud loogiliselt esitatud tõenditest ning kohtu seisukoht ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 436. Kohus on jätnud käsitlemata apellandi väite, et tegemist ei ole märkimislepinguga, sest P. Jõgil puudus märkimislepingule omane valikuvõimalus. P. Jõgil oli valikuvõimalus, kas teha mitterahalised sissemaksed või mitte teha, kuid tal puudus võimalus märkimislepingule omaselt valida, kui suures mahus osasid “märkida”. Arvestades, et P. Jõgil puudus valikuvõimalus, kui suures mahus sissemakse teha ja osa omandada, siis ei ole tegemist märkimislepinguga. P. Jõgil puudus võimalus omandada osasid 20.06.2002 otsusest erinevalt. Nõude loovutamise lepingu p 2.1 kohaselt loovutas P. Jõgi apellandile P. Jõgile “kuuluva nõude OÜ Ketal Võru osade üleandmiseks.” Seega omandas apellant vastustaja vastu nõude, mille sisuks on vastustaja kohustus anda apellandile üle vastustaja osa. Samuti on vastustaja oma vastuses (tl 17) ja 03.03.2011 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et P. Jõgil on õigus saada vastustaja osa. Lisaks on vastustaja istungil kinnitanud, et selline õigus tuleneb märkimislepingust, mitterahalise sissemakse leping on tehtud märkimislepingu täitmiseks, märkimislepingut paberil pole, see tuleneb poolte omavahelistest suhetest. Osakapitali suurendamise otsus ja mitterahalise sissemakse üleandmise leping moodustavad kokku märkimislepingu. Arvestades, et vastustaja on kinnitanud, et tal on kohustus väljastada P. Jõgile vastustaja osa, siis oli P. Jõgil olemas nõue, mida loovutada. Kuivõrd apellandi ja P. Jõgi vahelise nõude loovutamise lepingu järgi loovutati nõue osa üleandmiseks apellandile, siis on loovutamine kehtiv. Arvestades, et P. Jõgil oli olemas nõue osa väljastamiseks ning vastavalt nõude loovutamise lepingule loovutati see apellandile, siis on kohus esitatud tõenditest lähtuvalt ebaõigesti leidnud, et lepingu sõnastusest ei tulene P. Jõgil sellist nõuet, mida saaks loovutada. Juhul, kui lugeda poolte vahel sõlmitud leping märkimislepinguks, siis vastava lepingu moodustavad kogumis 20.06.2002 otsus ja osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise leping. Nimetatud asjaolu on kinnitanud vastustaja. Seega on vastustaja kinnitanud, et 20.06.2002 otsust ja mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut tuleb käsitleda koos. Seega on poolte õigused ja kohustused fikseeritud nii 20.06.2002 otsuses kui ka mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus. Kuivõrd nõude loovutamise lepingu p-st 2.1 nähtub, et P. Jõgi loovutas apellandile P. Jõgile kuuluva nõude vastustaja osade üle andmiseks, mis tuleneb vastustajaga 20.06.2002 sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust ning kõik sellega kaasnevad õigused apellandile, siis tuleb lugeda, et P. Jõgi loovutas apellandile õiguse nõuda osa üleandmist. Arvestades, et P. Jõgi on nii mitterahalise sissemakse lepingust kui ka selle lepinguga kaasnevad õigused loovutanud apellandile, siis on apellant kehtivalt omandanud nõude vastustaja vastu. Tulenevalt eeltoodust on kohus asunud ebaõigesti seisukohale, et märkimislepingust tulenev nõue ei ole loovutatud. Kuivõrd kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et apellandile ei ole vastustaja osa üleandmise nõuet loovutatud, siis on kohus ebaõigesti jätnud käsitlemata apellandi väited lepingu täitmise nõude kohta; 3) on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 165 ja leidnud, et nõude loovutamise lepingus fikseeritud lepinguobjekt ei ole piisavalt määratletud, mistõttu ei ole nõue loovutatud. Nõude loovutamise lepingu p-st 2.1 nähtub, et P. Jõgi loovutas apellandile P. Jõgile kuuluva nõude vastustaja osa üle andmiseks, mis tuleneb vastustajaga 20.06.2002 sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust ning kõik sellega kaasnevad õigused apellandile. Seega on nimetatud lepingus fikseeritud, et loovutatud on nõue vastustaja osa üleandmiseks. Arvestades, et fikseeritud on nõude sisu, siis on tegemist piisavalt määratletud nõudega. Seega on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 165 ja leidnud, et nõue ei ole piisavalt määratletud, mistõttu ei ole nõuet osa üleandmiseks loovutatud.
Apellandi tõlgendus tema ja P. Jõgi vahel 21.11.2005 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tagajärgede laienemise kohta kostja ja P. Jõgi vahel sõlmitud märkimislepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele on meelevaldne ja põhjendamatu. Apellant ei ole märkinud, millist tähtsust omab VÕS § 165 asja lahendamisele ja maakohtu poolt tehtud järeldustele. Kohus ei ole eksinud materiaalõigusnormi kohaldamisel. Apellant üritab laiendavalt tõlgendada mitterahalise sissemakse lepingut, mille tegemiseks puudub alus ning tõendid. Apellandi nõude aluseks oleva nõude loovutamise lepingu p 2.1 kohaselt on loovutatud kõik kaasnevad õigused, mis tulenevad OÜ-ga Ketal Võru 20.06.2002 sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust. Lepingus ei ole nimetatud, milliseid konkreetseid kaasnevaid õigusi on silmas peetud. VÕS § 165 kohaselt peavad loovutatavad nõuded olema piisavalt määratletud. Antud juhul ei ole nõude loovutamise lepingu pinnalt võimalik tuvastada, millised kaasnevad ja millest kaasnevad õigused on loovutatud. Seega ei ole võimalik tuvastada ka seda, et loovutatud oleks märkimislepingust tulenevaid nõudeid. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et mitterahalise sissemakse lepingu sisust ei tulenenud P. Jõgile mingeid õigusi ja nõudeid, mida saaks loovutada. Mitterahalise sissemakse üleandmise leping on iseseisev leping, s.t tema tingimused ei tulene lisaks muudest dokumentidest ning see sõlmitakse märkimislepingu täitmiseks, kuid märkimisleping ei ole iseenesest mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu osa. Mitterahalise sissemakse tegemine tõendab märkimislepingu sõlmimist, kuid mitterahalise sissemakse leping ei ole märkimislepinguga samastatav. Võttes arvesse eeltoodut on maakohus õigesti tuvastanud, et P. Jõgi loovutas apellandile nõude, mida nõude aluseks olevast õigussuhtest P. Jõgile ei tulenenud. Lähtudes eeltoodust ei ole apellant vastavat nõuet/õigust omandanud ning kohus jättis õigesti käsitlemata muud apellandi väited seoses nõudele korrespondeeriva kohustuse rikkumisest; 3) on apellant jätnud tähelepanuta, et maakohus on väljastanud talle kohtuotsuse ärakirja, mitte originaali. Vastavalt kohtuotsusel oleva digitaalallkirja kinnituslehele on kohtu kantselei juhataja kinnitanud oma allkirjaga kohtuotsuse ärakirja õigsust. Vastavalt TsMS § 453 lg-le 1 tehakse otsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kui otsus on tehtud elektrooniliselt, antakse menetlusosalisele kohtuotsuse väljatrükk. Ärakirjale või väljatrükile annab allkirja ja paneb kohtu pitseri kohtukantselei volitatud töötaja. Seega on kohtu kantselei juhataja olnud pädev kinnitama oma allkirjaga kohtuotsuse ärakirja õigsust ning menetlusosalisele väljastatava kohtuotsuse tekst ei pea olema ilmtingimata varustatud kohtuniku originaalallkirjaga.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
jäävad
poolte
menetluskulud
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.