Võlaõigus › Väärtpaberid

Menetluskulude jaotus Kostja, OÜ Ketal Võru menetluskulud jätta täielikult hageja, AS-i Mikskaar kanda. Hageja, AS-i Mikskaar menetluskulud jätta täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

P. J. ei ole saanud OÜ Ketal Võru osanikuks, nõue ei ole suunatud osanikeõiguste teostamisele, mistõttu nõudeõiguse loovutamine ei ole keelatud, osakapitali suurendamise registreerimata jätmine ei ole põhjustatud hageja tegevusest.

2 (8)

Nõude loovutamine hagejale on kehtiv. Osade üleandmise lepingust tuleneva nõude loovutamine ei ole seadusega keelatud. Kohustuse saab täita ilma sisu muutmata ka teisele isikule. Kostja kohustus – anda üle OÜ Ketal Võru osa –loovutamisega ei muutu. Loovutatud nõue on olemasolev nõue. Poolte õigused on fikseeritud nii kostja osaühingu 22.06.2002 otsuses kui ka mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus. Loovutamise lepingu p-st 2.1 nähtuvalt loovutas P. J. kõik mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust tulenevad õigused ja kõigi sellega kaasnevad õigused hagejale. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt osa üleandmist. Loovutatav on ka lepingust taganemise õigus. VÕS § 166 on sätestatud loovutamise piirangud, kuid taganemisõigust selles märgitud ei ole. Tegemist ei ole kostja poolt viidatud märkimislepinguga, kuna P. J. l puudus märkimislepingule omane märkija vaba tahe, kas ta märgib osa või mitte. Kostja osaühingu otsuses 20.06.2002 on konkreetselt ära näidatud osad ja fikseeritud osakapitali suurus. Kostja ei ole oma kohustust täitnud mõistliku aja jooksul. Leping on sõlmitud 2002, hageja poolt on kostjale antud korduvalt tähtaegu lepingu täitmiseks, nelja aastane tähtaeg osakapitali suurendamiseks on piisavalt pikk aeg. Kuivõrd ei ole lepingut täidetud mõistliku tähtaja jooksul, on lepingut VÕS § 116 lg 2 p-le 5 kohaselt lepingut oluliselt rikutud ja hagejal on õigus lepingust taganeda. Kostja kohustus on täielik, mittetäieliku lepingu korral puuduvad lepingupooltel vastastikused täitmisnõuded, kuid käesoleval juhul oli P. J. l kohustus aktsia üle anda, kostjal kohustus osa väljastada. Kostja on jätnud täitmata kõrvalkohustused, milleks on äriregistrile osakapitali suurendamise avalduse esitamise kohustus, kostja poolt esitatud avalduse alusel on osakapitali suurendamine võimatu. S. K. ja L. S. ei ole mitterahalist sissemakset teostanud. Kostja poolt 02.10.2007 esitatud avaldust ei ole äriregistril võimalik rahuldada, sest täitmata on formaalsed tingimused, osakapital tuleb väljendada eurodes, nimiväärtus peab olema ühe euro täiskordne, märkida tuleb iga uue isiku isikukood. Lisaks eeltoodule märgib hageja 04.04.2011 kohtule saadetud seisukohas, et Riigikohtu 3-2-1-35-09 otsuse valguses muudab ta nõuet ja aktsia väljamõistmise asemel nõuab lepingu täitmist so. kostja osa üleandmist. Hageja palub mõista OÜ-lt Ketal Võru välja AS-i Mikskaar kasuks OÜ-u Ketal Võru osa nimiväärtusega 3500 krooni.

KOSTJATE VASTUVÄITED

3 (8)

teisele kui senisele võlausaldajale. ÄS § 1921 p 11 märgitakse osakapitali suurendamise otsuses uue osaniku nimi või isikukood ja igaühe osa nimiväärtus. ÄS § 196 lg 1 p 1 alusel on osanike otsus aluseks äriregistris kande registreerimisel. Osaühingul on õigus määratleda, kellel on õigus osasid märkida, osad emiteeritakse vaid osasid märkinud isikutele. Märkimislepingust tulenev nõue on lahutamatult seotud osa märkinud isikuga ja selline nõue ei ole loovutatav. Kostja poolt osakapitali suurendamise registreerimata jätmine on põhjustatud hageja, AS Mikskaar tegevusest ja seega ei saa hageja tugineda VÕS §-le 101 lg 3. Registriasja Ä20881/M2 menetlus on peatatud. Põhjuseks oli asjaolu, et kosta osaühingu osakapitali suurendamisel osalenud isikud vaidlustasid tehtud tehingud. Vaidluste käigus muutusid äriregistrile esitatud lisadokumendid valeks. Tekkis olukord, kus 47-st esialgsest kostja osaühingu osakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemakse teinud aktsionärist 9 müüsid kostjale üleantud aktsiad teist korda hagejale. Kostja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. P. J. on kostja osanik, kellel puudub õigus teostada oma osaniku õigusi, kuna osakapitali suurendamine on äriregistris tänaseni registreerimata. P. J. sai osanikuks 20.06.2002 otsuse ja P. J. ning kostja vahel sõlmitud mitterahalise sissemakse lepingu koostoimes. Osaühing osade kohta väärtpabereid ei väljasta ja seega ei saa P. J. nõuda muud kui kostjal äriseadustikust tulenevat kohustust – avalduse esitamine äriregistrisse. Kostja on kohustuse täitnud. Seadus teeb vahet osal ja osakapitalil. Osakapital määratakse rahalise suurusena ja kajastab vara. Osa on õiguslik nähtus, mis kajastab isiku panust osakapitali. ÄS § 196 lg 3 sätestab mitte osa tekkimise hetke, vaid osakapitali suurendamiseks loetuse hetke ja osast tekkivate õiguste hetke. P. J. nõue saab olla suunatud osaühingus osanikuõiguste teostamise võimaldamisele, kuid sellisel juhul on nõude loovutus vastuolus VÕS §-ga 164 lg 1, nõude saab täita ainult P. J. le. Kostja ei saa võimaldada omanikuõigusi teostama isikut, kes ei ole osanik. Osanikuks on P. J. . Mistahes õiguse võõrandamisel P. J. poolt kohalduks teiste osanike ostueesõigus. Eeldades, et hageja omandas nõude, siis on hageja lepingust taganemine siiski õigusvastane. Nõude loovutamisega ei teki omandajale õigust kasutada kujundusõigust ja õigus lepingust taganeda läheb üle vaid lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt. Sõlmitud on nõude loovutamise leping mitte lepingu ülevõtmise leping. Lepingust taganemine oli õigusvastane ning puudub alus lepingu alusel üleantu tagastamiseks. Kosta ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Kostja peab omapoolse kohustuse täitma siis, kui äriregistris on otsustatud kostja osakapitali suurendamine. Äriregistrile esitatud avalduse menetlus on peatatud ja seega ei ole selge, kas kostjal on kohustus hageja (P. J. ) ees või mitte. Nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohaldatav ei ole VÕS § 189 lg 1, sest seda saab kohaldada vaid juhul, kui kumbki pool on kohustuse täielikult täitnud. Mitterahaline sissemakse on mittetäielik kohustus, mille täitmist võlausaldaja temalt nõuda ei saa. VÕS § 4 lg 3 lähtuvalt ei ole hageja õigustatud kohustuse täitmisena üleantut tagasi nõudma. Lepingu täitmine ei ole võimatu ja kostja ei ole hageja jaoks märkimislepingut muutnud. Kostja osaühing otsustas 20.06.2002 suurendada osakapitali 891 500 kroonini, kui selgus, et S. K. ei ole mitterahalist sissemakset teostanud, muutis ainuosanik 22.08.2007 otsusega osakapitali suurendamise ulatust. Ainuosaniku otsus sellisel kujul on lubatud ja oluliselt ei muutunud märkimistingimused hageja jaoks. Kui TsMS § 593 lg-te 3 ja 4 kohaselt on lubatud kandeavalduse muutmine on lubatud ka ainuosaniku otsuse muutmine, sest muidu ei saakski kandeavaldust muuta. Märkimislepingu tingimuseks on, et millistel tingimustel on igal konkreetsel isikul võimalik omandada osaühingu osa. P. J. poolt ei ole tehtud kostjale pakkumust, et ta nõustub mitterahalise

4 (8)

sissemaksega ainult juhul, kui märkimislepingu sõlmivad kõik 20.06.2002 otsuses nimetatud isikud. Muudetud ei ole osa nimiväärtust ega ka selle omandamise tingimusi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5 (8)

sõlmimise ajal kehtinud (2005) Tõestamisseaduse § 39 lg 1 kohaselt kinnitab notar allkirja üksnes juhul, kui allkiri on antud või omaks võetud tema juuresolekul. Notari kinnitus tähendab seda, et lepingule on alla kirjutanud lepingus märgitud isikud, see asjaolu ei oma tähtsust lepingu sisu tõlgendamisel (tl.13). 7.2 Nõude loovutamise lepingu punktis 2.1 on määratletud lepingu objekt järgmiselt :“ käesoleva lepingu objektiks on võlausaldajale kuuluva nõude OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) osade üleandmiseks, mis tuleneb OÜ-ga Ketal Võru (edaspidi Võlgnik) 20.06.2002 sõlmitud Osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust ning kõigi sellega kaasnevate õiguste loovutamine Uuele võlausaldajale tasu eest (edaspidi NÕUE)“, (tl.10). VÕS §-s 164 sätestatud nõude loovutamine on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. Viidatud sätte eelduseks on, et nõude loovutajaks on nõudeõigust omav isik. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas nõudeõiguse loovutajaks on nõudeõigust omav isik. Nõude loovutamise lepingu kohaselt on loovutanud nõue, mis on sõlmitud järgmistel tingimustel: 1) P. J. annab osaühingule üle AS Kagu-Eesti Turvas 1 aktsia väärtusega 3 500 krooni; 2) sissemakse üleandja teatab, et üleantavad varad kuuluvad omandiõiguse alusel sissemakse üleandjale ja nimetatud varade suhtes ei ole kolmandate isikute õigusi; 3) sissemakse esemeks olevad varad antakse ühingule üle käesoleva lepingu sõlmimisel (tl.8). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et lepingu sõnastusest ei tulene P. J. l sellist nõuet, mida saaks loovutada. 7.3 Tõendamata on hageja väide, et loovutatud on kõik mistahes nõuded, mis võivad tuleneda osaühingu mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust. VÕS § 165 sätestatu kohaselt on lubatud loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kuid need peavad loovutamise hetkel olema piisavalt määratletud. Tõlgendades nõude loovutamise lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt, ei saa lepingupooltega sarnane mõistlik isik järeldada, et loovutatud oleks märkimislepingust tulenev nõue. Hageja väide, et loovutamislepingus märgitu: ning kõigi sellega kaasnevate õiguste loovutamine Uuele võlausaldajale tasu eest (edaspidi Nõue) viitab, et loovutatud on mistahes sama lepingust tulenevad nõuded, ei ole kohtu arvates põhjendatud. Selliselt sõnastatud nõue ei ole piisavalt määratletud, vastupidi, sõnastus viitab määratlemata nõuete loovutamisele. Osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sisust ei tulene loovutajale P. J. ́le mingeid õigusi ja nõudeid, mida saaks loovutada. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et sõlmitud nõude loovutamise lepingut tuleks tõlgendada erinevalt selle tavapärasest sõnastusest.

8.1 Kohus leiab, et hageja poolt esitatud osa väljastamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et nõude loovutamise lepinguga on hagejale loovutatud sisuliselt leping (kokkulepe), millest hagejal ei tulene mingit nõuet. Nagu märgitud, ei võta kohus seisukohta, kas loovutatud lepingust tuleneks nõue P. J. l, kuna nimetatud isikut ei ole menetlusse kaasatud. Hageja ei ole tõendanud, et temale oleks loovutatud märkimislepingust tulenev nõue.

6 (8)

tõendanud, millisest võlasuhtest kostja kohustus tuleneb. Hageja ei ole tõendnaud ka asjaolu, et hagejal on õigus nõuda P. J. osa üleandmist. Kohus ei võta seisukohta selles, kas P. J. on kostja osanik või mitte ja kas P. J. l saab olla nõudeõigust. Samuti ei hinda kohus, kas märkimislepingust tulenevat nõuet saab seaduse järgi loovutada ja kas loovutamislepinguga on üle läinud ka kujundusõigused ja lepingust taganemiseks on seaduslik alus või mitte. Kohus tuvastas, et loovutatud on leping, milles ei sisaldu nõuet, mida saaks loovutada, seega ei pea kohus vajalikuks ülalnimetatud asjaolusid käesoleva menetluse käigus hinnata.

MENETLUSKULUD

Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib taotleda TsMS § 174 lg 1 järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

7 (8)

Heiki Kolk Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.