Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud, hageja nõue ja kostjate vastuväited Kersti Jürmanni ja Mati Jürmanni ühisomandis on korteriomand asukohaga XXX korter X Tartumaal. Elamut majandab ja hooldab KÜ Mõra. Hageja on osutanud kostjatele kommunaalteenuseid ja on esitanud vastavad arved. Kostja ei ole arveid korrektselt tasunud alates juunist 2010. 14.03.2011 pöördus hageja inkassoteenust osutava OÜ Lõunalaenud poole. Viimane on esitanud kostjatele kirjaliku võlanõude, mida tasutud ei ole. Kostjad võlgnevad tasumata arvete eest 973.83 eurot ja viivise 147.26 eurot, kokku 1 121.09 eurot. Hageja on kandnud õigusabi kulusid 240 euro ulatuses ja on tasunud kohtumenetluses riigilõivu 255.64 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 495.64 eurot. Kostja Mati Jürmann hagile kirjalikult vastanud ei ole, kohtuistungile ilmunud ei ole. Kersti Jürmanni selgituse kohaselt elab M. Jürmann juba kaks aastat Soomes, kuid temale on teatatud kohtuistungist. Kostja Kersti Jürmann ei vaidle vastu põhivõlale ei oma kirjalikus vastuses hagile ega kohtuistungil öeldus. Ta ei ole maksnud KÜ Mõra poolt esitatud arveid, sest selleks ei olnud raha. Võlg hageja ees on olemas ja kostja püüab seda tasuda. Kostja K. Jürmann vaidleb vastu viivise nõudele. Hagejal ei ole õigust nõuda viivist KÜS § 7 lg 4 alusel, sest puudub sellekohane üldkoosoleku või juhatuse otsus, mis oleks edastatud ka raamatupidajale, et viimane saaks esitada arveid koos viivise nõudega. Kostjale on arusaamatu, mille alusel võtab raamatupidaja viivist. Samuti vaidleb K. Jürmann vastu hageja õigusabi kulule. Inkassofirma ei ole millegagi tegelenud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus lahendab hageja nõuet TsMS § 405 kohaselt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et kostjate ühisomandis on korteriomand asukohaga XXX ning korteriühistu Mõra poolt esitatud arved kommunaal- ja majandamiskulude tasumiseks on kostjate poolt maksmata. Hagi kohtusse esitamise ajaks oli võlg (973.83-119) 854.83 eurot. 119 euro suurune võlg tuleneb KÜ Mõra poolt OÜ-le Lõunalaenud makstud inkasso teenustasust, mille kohta on kostjatele esitatud arve nr 255, 08.07.2011. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ja 2 kohaselt Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kostjad on rikkunud majanduskulude maksmise seadusest tulenevat kohustust ning seetõttu on õigustatud hageja nõue tasumata majandamiskulude väljamõistmiseks. Kostja M. Jürmann ei ole hageja poolt nõutava summa osas kohtule vastuväiteid esitanud. Kostja Kersti Jürmann võttis nii kirjalikus eelmenetluses kui ka kohtuistungil õigeks hageja nõude põhivõla ulatuses. Kostja K. Jürmannil ei ole olnud majanduslikult võimalik võlga tasuda, võla suuruse ja selle arvestuse kohta vastuväiteid ei ole. Viivise nõude õiguslikuks aluseks on KÜS § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07

protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

eest

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et Korteriühistuseaduses sätestatud ulatuses viivise nõudmiseks ei ole vaja korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsust. KÜ Mõra raamatupidaja arvestab korteriühistu liikmete poolt tasumata maksetelt ja maksudelt viivist 01.08.2007 juhatuse koosoleku otsuse alusel, mille ärakiri on raamatupidajale esitatud (tl 63). Isegi asjaolu, et KÜ Mõra juhatuse koosoleku protokolli originaali aastast 2007 ei olevat säilinud, ei muuda alusetuks seaduses sätestatud viivise nõudmist. Viivise suuruse ja arvutamise korra üle samuti vaidlust ei ole. Kohus mõistab kostjatelt välja viivise summas 147.26 eurot 30.06.2011 seisuga (arvestus tl 4, viivise arve nr 146 tl 25). VÕS § 115 lg 1 kohaselt Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 ja 4 kohaselt Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 ja 3 kohaselt Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja kinnitusel (tl 15 pöördel) on ta sõlminud hagejaga 2010 juulis maksegraafiku võla tasumiseks. Kostja ei ole maksegraafikut täitnud ja võlg on tasumata. Tl 36-37 ja 46 olevate KÜ Mõra juhatuse koosolekute protokollide kohaselt on korteriühistu pöördunud inkassofirma poole seoses M. ja K. Jürmanni poolt tasumata võlaga. Tl 5 on OÜ Lõunalaenud võlanõue Mati ja Kersti Jürmannile. K. Jürmann kinnitas kohtuistungil, et on saanud OÜ-lt Lõunalaenud võlanõude ja ühendust on võetud ka telefoni teel. Tl 56 oleva Mati Jürmannile esitatud KÜ Mõra arve nr 255 kohaselt on inkasso teenustasu 119 eurot. Arve kannab kuupäeva 08.07.2011. Seetõttu jääb selgusetuks, kuidas saab hageja tl-l 4 olevas koondarvestuses näidata arve nr 255 kuupäevana 30.06.2011. Kohus on seisukohal, et OÜ Lõunalaenud teenustasu kostjatelt võla sissenõudmiseks on mõistlikus suuruses ja põhjendatud. Selle teenuse ostmise vajadus on tingitud asjaolust, et kostjad ei ole olenemata sõlmitud maksegraafikust täitnud oma kohustusi KÜ Mõra ees. Kostjate poolt nende kohustuste täitmata jätmine KÜ Mõra ees on põhjuslikus seoses korteriühistu poolt välja makstud rahalise summa - 119 euro ulatuses tekkinud kahjuga. Kostjad, olles korteriomandi ühisomanikud, on solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 2 kohaselt ning peavad sellest tulenevalt hüvitama ka solidaarvõlgnikena tekitatud kahju. Kuivõrd hageja viivisearvestus lõpeb 30.06.2011, juhib kohus hageja tähelepanu sellele, et 119 euro suurune summa mõistetakse kostjatelt välja kahju hüvitisena VÕS § 115 lg 1 alusel, mistõttu sellele nõude tähtajaks tasumata jätmisel (arvel nr 255 ei ole tasumise tähtaega näidatud) saab kohaldada VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määra (EKP intress + 7 % aastas), mitte Korteriühistuseaduse §-s 7 lg 4 sätestatud viivise määra. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lisaks juhib kohus hageja tähelepanu sellele, et tl-l 57 olev arve nr 293, 08.08.2011 on esitatud kostjale alusetult. Riigilõivu tasumist nõudev arve korteriühistu liikmele ei oma seadusest tulenevat alust. Selline nõue ei kuulu KÜS § 151 reguleerimisalasse. Riigilõivu mõistab kohustatud isikult välja kohus, mitte korteriühistu, ja

selle tasumine toimub kohtuotsuse täitmise korras. Hagi koostamise (õigusabi) tasu nõue jääb kohtu poolt rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hageja nõue 255.64 euro suuruse riigilõivu väljamõistmiseks on seaduslik ja põhjendatud. Hageja nõue OÜ Lõunalaenud arve alusel 120 euro väljamõistmiseks seoses õigusabi kuludega (arve kohaselt hagi koostamine, tl 7) ei põhine seadusel ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja väidetud õigusabikulu hagi koostamiseks ei ole käsitatav kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 3-2-180-11 p 22 kohaselt ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Menetlusega seotud kuludena ei saa nõuda selliste kulude hüvitamist TsMS § 174 lg 7 järgi ka eraldi hagimenetluses. OÜ Lõunalaenud jurist ei ole osalenud kohtumenetluses kostja seadusliku või lepingulise esindajana. Hagi koostamise õigusabi teenust osutanud isik, tema kvalifikatsioon ja sellest tulenev õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindajana on kohtule teadmata.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.