Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

Hageja esitas 20.07.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi kostja vastu alusetu rikastumise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sündis xx.xx.xxxx.a hageja ja kostja suhtest poeg. Hageja teenis Eesti Kaitseväes ning viibis 2008.a välismissioonil. Peale välismissioonilt naasmist 2008.a otsustati soetada sõiduauto ning selleks kandis hageja kokku 85 600 krooni kostja pangakontole. Osteti sõiduauto Volkswagen Golf, mille omanikuna kanti sõiduki registreerimistunnistusele H. H. ning kasutajana L. R. . Poolte kokkuleppel jäi sõiduk kostja kasutusse, et kostjal oleks võimalik autot kasutada igapäevasteks sõitudeks nii kostja kui ka lapse huvides. 2010.a jaanuaris tegi hageja juhtkonnale ettekande palvega ennast perekondlikel põhjustel üle tuua teenistuskohta xxxxx. Vahetult peale hageja uues teenistuskohas tööleasumist teatas kostja, et ei soovi hagejaga ühist kooselu, samas keeldus ta tagastamast ka sõidukit või hüvitamast selle maksumust. Hageja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub kostjalt välja mõista VÕS § 1028 lg 1 alusel 5470,84 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

17.08.2011.a esitatud vastusest nähtuvalt kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja vahel on 27.02.2009.a sõlmitud kinkeleping. Hageja sõlmis 25.02.2009.a AS-ga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx müügilepingu, mille kohaselt osteti sõiduauto Volkswagen Golf ning tasuti sõiduki eest 60 000 krooni. Sõiduki omanikuna kanti registreerimistunnistusele H. H. ning ühtlasi jäi sõiduk poolte kokkuleppel kostja kasutusse igapäevasteks sõitudeks nii kostja kui ka ühise lapse huvides. Kuna hageja on kostjaga sõlminud kehtiva kinkelepigu ei ole kostja alusetult rikastunud ning hageja nõue on alusetu. Kostja nõustub kirjaliku menetlusega.

MENETLUSE KÄIK

06.09.2011.a esitas hageja arvamuse kostja vastuväitele, millest nähtuvalt ei olnud kostja sõiduki omanikuna registreerimine võimalik. Hageja vormistas kinkelepingu ARK soovil vaid selleks, et nii sai auto registrisse kostja nimele vormistada. Seega on kinkeleping näiline ning seega tühine tehing algusest peale. Hageja soovib kostjalt tagasi saada arveldusarvele kantud raha summas 85 600 krooni. Juhul, kui kohus otsustab sõiduauto maksumuse ülekantud summadest siiski maha arvata, siis soovib hageja tagasi saada enammakstud 25 600 krooni s.o 1636,14 eurot. 16.09.2011.a kostja esitatud vastusest nähtuvalt ei selgu millistele tõenditele tuginedes hageja väidab, et poolte tahteks oli tehinguga varjata tegelikult teha soovitavat tehingut. Näilikkuse

tõendamiskoormis lasub hagejal. Asjaolu, et hageja märgiti kasutajana ARK autoregistri tunnistusele oli tingitud sellest, et aeg-ajalt kasutas hageja autot ka ise. Pooled pidasid lihtsamaks variandiks märkida hageja kasutajana registreerimistunnistusele, et seeläbi vältida tähtajaliste volituste kirjutamist. Hagejal oli võimalik kinkelepingust taganeda. Hageja on “auto rahana” sooritanud ülekandeid ka auto hooldamise ja ülalpidamise tarbeks. 29.09.2011.a hageja vastusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt jääb sõiduk kostja kasutusse ja selle maksumuse osas tasaarveldatakse lapse elatisrahad, mis ei tähenda, et hageja ei oleks nõus olnud lapsele tehtavaid ootamatuid ja erakorralisi kulusid katma. Kokkuleppest lähtuvalt pidi hageja hakkama igakuist elatist lapsele maksma alates lapse 6-aastaseks saamisest s.o alates 2013.a aprillist. Kostja rikkus pooltevahelist kokkulepet 2011.a veebruaris, kui esitas maksekäsukiirmenetluse avalduse lapsele elatise nõudes. Hageja leiab, et kostja rikkumisest tulenevalt on tal õigus loobuda kinkelepingust, sest täidab vanemakohustusi tsiviilasja nr 2-11-2798 otsuse alusel. Hageja kandis kostjale täiendavalt 10 000 krooni nädal enne auto ostmist põhjusel, et kostja oli auto soetamise hetkeks 75 600 kroonist ära kulutanud ligikaudu kolmandiku. Hageja tasus ka auto remondikulud xxxxx OÜ autoteeninduses kokku summas 9777 krooni. Lisaks on hageja tasunud bensiini eest perioodil, mil sõidukit kasutati ühiselt. 29.09.2011.a esitas hageja kohtule taotluse tõendite kogumiseks tsiviilasjas nr 2-11-33881 (tl 42). Hageja palus kohtul välja nõuda kostja pangaväljavõtte perioodi 01.08.2008.a kuni 05.03.2009.a kohta, tõendamaks vastuse p 3 esitatut. 06.10.2011.a esitas Tartu Maakohtu Valga kohtumaja AS xxxxxxxx ja xxxxxxxx AS-le kohtunõude, milles palus esitada kostja pangaväljavõtte perioodi 01.08.2008.a kuni 05.03.2009.a kohta (tl 45). 10.10.2011.a teatas xxxxxxxx AS, et kostja ei oma arvelduskontot (tl 49). 18.10.2011.a esitas xxxxxxxx kostja pangaväljavõte perioodi 01.08.2008.a kuni 05.03.2009.a kohta (tl 51-61). 07.11.2011.a menetlusosalistele saadetud kirjas selgitas kohus pooltele, et juhindudes TsMS § 403 lg 1 lahendab kohus asja seda kohtuistungil arutamata ja andis pooltele tähtaja kuni 18.november 2011.a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente (tl 63). Hageja on kohtu saadetud kirja tagastusteatelt nähtuvalt kätte saanud 10.11.2011.a ja kostja esindaja on kinnitanud kirja kättesaamist 07.11.2011.a (tl 64-65). Kostja esitas kohtule 25.11.2011.a täiendava seisukoha ning 01.12.2011.a täiendava tõendi, mille kohus jätab tähelepanuta. Kohus selgitab, et TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. TsMS § 66 kohaselt juhul, kui menetlustoiming jääb tähtaegselt tegemata ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus tähtaega ei ennista või ei pikenda või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 67 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja üksnes menetlusosalise avalduse alusel. Kostja ei ole kohtule esitanud avaldust menetlustähtaja ennistamiseks. TsMS § 331 lg 1 kohaselt menetleb kohus pärast kohtu määratud tähtaja möödumist avaldust, taotlust, tõendeid või vastuväiteid üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtule nähtuvalt ei ole kostja dokumentide esitamise hilinemisel välja toonud mõjuvat põhjust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on kostja hageja arvelt alusetult rikastunud 5470,84 euro ulatuses, mille palub välja mõista VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi ärakirjadena esitatud tõendeid: 1) Hageja pangakonto väljavõte perioodi 01.02.2005.a kuni 14.03.2010.a, millelt nähtuvad ülekanded kostjale (tl 3-4); 2) Hageja ja kostja vahel 27.02.2009.a sõlmitud sõiduauto Volkswagen Golf xxxxxxx kinkeleping (tl 17); 3) AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja hageja 25.02.2009.a sõlmitud sõiduauto Volkswagen Golf müügileping ostuhinnaga 60 000 krooni (tl 18); 4) OÜ xxxxx arve nr 160035 03.03.2009.a VW Golf xxxxxxx summas 7097,93 krooni (tl 33); 5) OÜ xxxxx arve nr 160297 16.03.2009.a VW Golf xxxxxxx summas 1191,96 krooni (tl 34); 6) OÜ xxxxx arve nr 160567 30.03.2009.a VW Golf xxxxxxx summas 1296,95 krooni (tl 35); 7) OÜ xxxxx arve nr 163097 29.07.2009.a VW Golf xxxxxxx summas 189,95 krooni (tl 36); 8) Hageja pangakonto väljavõte perioodi 01.02.2009.a kuni 26.01.2010.a kohta, millelt nähtuvalt on sooritatud OÜ-le xxxxx xxxxxxxxxxxxx ülekanded järnevalt: 04.03.2009.a summas 7098 krooni, 17.03.2009.a summas 1192 krooni, 31.03.2009.a summas 1297 krooni ja 30.07.2009.a summas 190 krooni kokku summas 9777 krooni s.o 624,86 eurot (tl 37); 9) Hageja pangakonto väljavõte perioodi 01.02.2009.a kuni 26.01.2010.a kohta, millelt nähtuvalt on hageja tasunud 26.02.2009.a xxxxxxxxxxxxxxx A-24 263,44 krooni (tl 38); 10) Hageja pangakonto väljavõte perioodi 01.02.2009.a kuni 26.01.2010.a kohta, millelt nähtuvalt on hageja tasunud 17.03.2009.a xxxxx Automaattanklas 379,05 krooni, 31.03.2009.a 265,26 krooni ja 31.03.2009.a 191,25 krooni (tl 39); 11) Hageja pangakonto väljavõte perioodi 01.02.2009.a kuni 26.01.2010.a kohta, millelt nähtuvalt on hageja tasunud 06.03.2009.a xxxxxxxxxxxx 380 krooni (tl 40); 12) Kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.08.2008.a kuni 05.03.2009.a kohta (tl 52-61). VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida alusetust rikastumisest. Hageja on tuginenud oma nõude alusena VÕS §-le 1028 lg 1, mille kohaselt juhul, kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Poolte vahel ei ole vaidlust: 1) hageja on kandnud kostja arveldusarvele rahalisi vahendeid selgitusega “auto raha” alljärgnevalt: 29.08.2008.a summas 10 000 krooni, 30.09.2008.a summas 15 000 krooni, 31.10.2008 summas 15 600 krooni, 01.12.2008.a summas 10 000 krooni, 30.12.2008.a summas 10 000 krooni, 16.02.2009.a summas 15 000 krooni, 19.02.2009.a summas 10 000 krooni. Kokku summas 85 600 krooni; 2) hageja sõlmis AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 25.02.2009.a sõiduauto VW Golf ostumüügilepingu ostuhinnaga 60 000 krooni, mille eest tasuti hageja poolt kostja arveldusarvele kantud rahalistest vahenditest; 3) poolte suhtest sündis xx.xx.xxxx.a laps. Poolte vahel on vaidlus asjaolus kas kostjal oli olemas õiguslik alus vaidlusaluste rahasummade kasutamiseks mingi õigussuhte raames. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja alates 06.06.2006.a kuni 11.01.2010.a sooritanud kostja pangakontole erinevates summades ja selgitustega ülekandeid (tl 3-4, tl 5261). Hageja on kandnud kostja arveldusarvele rahalisi vahendeid selgitusega “auto raha” alljärgnevalt: 29.08.2008.a summas 10 000 krooni, 30.09.2008.a summas 15 000 krooni, 31.10.2008 summas 15 600 krooni, 01.12.2008.a summas 10 000 krooni, 30.12.2008.a summas 10 000 krooni, 16.02.2009.a summas 15 000 krooni, 19.02.2009.a summas 10 000 krooni. Kokku summas 85 600 krooni (tl 3-4, tl 52-61). Hageja sõlmis AS-ga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 25.02.2009.a sõiduauto VW Golf ostu-müügilepingu ostuhinnaga 60 000 krooni (tl 18), mille eest tasuti hageja poolt kostja arveldusarvele kantud rahalistest vahenditest. Kostja esitatud vastuväitest nähtuvalt ei ole kostja alusetult rikastunud vaidlusaluse summa ulatuses (85 600 krooni s.o 5470.84 eurot). Kostja on kohtule tõendina esitanud hageja ja kostja vahel 27.02.2009.a sõlmitud sõiduauto Volkswagen Golf xxxxxxx kinkelepingu (tl 17). Hageja selgitustest nähtuvalt sõlmiti sõiduauto kinkeleping ARK soovil vaid selleks, et nii sai auto registrisse kostja nimele vormistada. Seega on kinkeleping näiline ning seega tühine tehing algusest peale. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused on järgmised: teisele isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud, üleandmine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning ei esine lg 2 nimetatud nõuet välistavaid asjaolusid. Saaduks lg 1 tähenduses võib olla kõik, mida on võimalik teatava kohustuse täitmiseks teisele isikule üle anda: antud juhul on selleks rahasumma. Sooritus olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks lg 1 tähenduses tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, s.t kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Seetõttu on oluline üleandjapoolne tahe teha sooritus teatava kohustuse täitmiseks. VÕS § 1028 ei ole seega kohaldatav, kui üleandja teab, et ta ei ole soorituse tegemiseks kohustatud ( ei täida üleandmisega oma kohustust saaja ega kolmanda isiku ees). Sooritus ilma õigusliku aluseta tähendab seda, et kohustust, mida üleandja täita soovis, ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb pärast selle täitmist ära. Vastav õiguslik alus võib tulla m.h pooltevahelisest lepingust. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja rahasummad kandnud kostjale üle sõiduauto ostuks. Osteti sõiduauto Volkswagen Golf, mille omanikuna kanti sõiduki registreerimistunnistusele H. H. ning kasutajana L. R. . Poolte kokkuleppel jäi sõiduk kostja kasutusse, et kostjal oleks võimalik autot kasutada igapäevasteks sõitudeks nii kostja kui ka

lapse huvides (tl 1). Kostja on kohtule tõendina esitanud hageja ja kostja vahel 27.02.2009.a sõlmitud sõiduauto Volkswagen Golf xxxxxxx kinkelepingu (tl 17), millelt nähtuvalt kinkis hageja sõiduauto Volkswagen Golf xxxxxxx kostjale. Kinge on tehtud tähtajatult. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu kohustuslikeks elementideks on tahe, tahteavaldus, lepingu alus ja motiiv. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kohustab kinkelepinguga üks isik tasuta teisele isikule üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul moel kingisaajat rikastama. Kinkeleping on oma olemuselt tasuta leping. Tegemist on olukorraga kus üks isik kohustub teise isiku ees ilma vastutasuta, üksnes altruistlikel põhjustel tahtega teist isikut tasuta rikastama. VÕS § 261 lg 1 kohaselt peab kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks olema tehtud kirjalikult. Kinkija tahte tõsidust tõendab antud juhul kinkija kirjalikus vormis tehtud avaldus, millega ta võttis endale kinkelepingust tuleneva kohustuse. Kohus on seisukohal, et antud juhul on täidetud kinkelepingu kohustuslikud elemendid: tahe lepingu sõlmimiseks, tahteavaldus kirjalikus vormis, lepingu alus ja motiiv. VÕS § 265 lg 1 kohaselt võib kinkelepingus kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi, antud juhul ei nähtu kohtule kinkest kostjale tulenevaid kohustusi. VÕS § 268 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p 1-3 sätestatud juhtudel. Kinkija õigus lepingust taganeda on VÕS § 270 lg 1 kohaselt piiratud 1-aastase tähtajaga. Kinkelepingust taganemiseks peab kinkija esitama kingisaajale vastavasisulise teate, mis hakkab kehtima alates teise pooleni jõudmisest, samuti peab esinema õiguslik alus lepingust taganemiseks. Kohtule nähtuvalt ei ole hageja kinkelepingust taganenud. Hageja selgitustest nähtuvalt sõlmiti sõiduauto kinkeleping ARK soovil vaid selleks, et nii sai auto registrisse kostja nimele vormistada, kinkeleping on hageja kinnitusel näiline ning seega tühine tehing algusest peale. Kohus selgitab hagejale, näiliku tehingu puhul puudub TsÜS § 89 sätestatu kohaselt tehingu tegijatel tegelikult tahe tehingut teha, nad soovivad tekitada üksnes õigusnäivust, nagu tehing oleks tehtud, või siis varjata mingit muud tehingut. Näiliku tehingu puhul on määrava tähendusega poolte tahe, seega tuleb eelkõige tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, s.t hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormis lasub hagejal. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt teeb kohus esitatud tõendite alusel kindlaks poolte nõuded ja vastuväited või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Antud juhul ei ole hageja esitanud oma väite tõendamiseks kohtule tõendeid, seega ei saa kohus võtta seisukohta tehingu näilikkuse kohta ning kinkelepingu tühisusel puudub alus. Asjaolu, et hageja on ARK registritunnistusel märgitud auto kasutajaks ei tõenda tahteavalduse näilikkust. Lisaks märgib kohus, et kinkelepingu näilikkuse tuvastamine ei ole antud tsiviilasja hagist nähtuvalt nõudeks, antud hagi on esitatud kostja vastu alusetult saadud 5470,84 euro nõudes. Kohus on seisukohal, et hageja sooritas rahalised ülekanded eesmärgiga soetada kostjaga ühiseks kasutuseks sõiduauto VW Golf. Hageja ostis sõiduauto kostja pangakontole kantud 60 000 krooniga. 27.02.2009.a sõlmis hageja kostjaga sõiduauto Volkswagen Golf xxxxxxx kinkelepingu (tl 17), millelt nähtuvalt kinkis hageja sõiduauto kostjale. Seega ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud kinkelepingust tulenevalt hagejapoolne sooritus toimunud ilma õigusliku aluseta. Vastav õiguslik alus tuleneb antud juhul pooltevahelisest kinkelepingust.

Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja seisukohal, et juhul, kui kohus otsustab arvestada ostetud sõiduauto maksumuse ülekantud summadest maha, siis oleks hageja soov kostjalt tagasi saada enammakstud 25 600 krooni s.o 1636,14 eurot. Kohtule nähtuvalt on hageja sõlminud kostjaga kokkuleppe, mille kohaselt tasaarveldatakse auto maksumus lapse elatisrahade arvelt ning hagejale tekib kohustus maksta elatist alates 2013.a aprillist. Kostja rikkus kokkulepet, kui esitas maksekäsukiirmenetluse avalduse elatise nõudes (tl 31-32). Hageja järeldab, et seega on tal olemas alus kinkelepingust taganemiseks. Kostja on esitanud vastuväite, millest nähtuvalt on pooltel ühine laps, seega on loomulik, et normaalsete elutingimuste tagamiseks tuleb teha igapäevaselt kulutusi, s.h soetatud autole. Kostja selgitab, et „auto raha“ 25 600 krooni s.o 1636,14 euro ulatuses tähendab vahendeid sõiduki hooldamiseks ja ekspluateerimiseks vajaminevate summade kompenseerimiseks. Järgmiseks analüüsib kohus hageja ja kostja omavahelisi peresuhteid seltsinglastena. Kohtule nähtuvalt eksisteeris hageja ja kostja vahel kuni jaanuar 2010.a seltsing. VÕS § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad kaks või enamat isikut tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Kohus selgitab, et seltsinguleping on mitmepoolne tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Lepingu kohustuslikeks elementideks on tahe, tahteavaldus, lepingu alus ja motiiv. Leping kui õiguslikele tagajärgedele suunatud kokkulepe eeldab alati lepingut sõlmivate isikute sellekohast soovi ehk seesmist tahet, mis on tahteavalduse subjektiivseks koosseisutunnuseks. Tahteavalduse objektiivseks koosseisutunnuseks on tahte avaldamine. Hageja ja kostja on korduvalt kohtule kinnitanud, et pooled elasid ühise perena. Kohus on seisukohal, et antud juhul kohustusid hageja ja kostja tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks (ühine pereelu kuni 2010.a jaanuar), aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Hageja panusteks ühises pereelus olid igakuised rahalised ülekanded. Kostja panuseks oli perekonna toimetuleku korraldamine. Kohtule nähtuvalt on hageja seltsingu perioodil kandnud kostja pangakontole igakuiselt erinevate selgitustega ja erinevates suurustes rahasummasid. Lapse sünnist xx.xx.xxxx.a kuni juuli 2008.a k.a nähtuvad igakuised ülekanded selgitusega ”igapäevasteks kulutusteks” ja ”xxxxxxx ja emmele” jt järgmiselt: 28.04.2007.a 2000 krooni, 29.05.2007.a 3000 krooni, 28.06.2007.a kokku 3000 krooni, 19.07.2007.a 6000 krooni, 28.09.2007.a 3500 krooni, 30.10.2007.a 3000 krooni, 29.11.2007.a 3500 krooni, 28.12.2007.a kokku 3000 krooni, 28.01.2008.a 4000 krooni, 12.02.2008.a ja 29.02.2008.a kokku 4500 krooni, 07.03.2008.a ja 17.03.2008.a ja 31.03.2008.a kokku 4700 krooni, 20.04.2008.a ja 30.04.2008.a kokku 4400 krooni, 31.05.2008.a 3500 krooni, 17.06.2008.a ja 30.06.2008.a kokku 6500 krooni, 31.07.2008.a 3500 krooni. Sihtotstarbeliste sooritustena on arvestatavad ülekanded: 19.06.2007.a summas 2000 krooni selgitusega ”trenažöör” ja 19.12.2007.a summas 500 krooni selgitusega ”õliradiaator”. Alates 29.08.2008.a kuni 29.02.2009.a on hageja sooritanud kostja arvele ülekandeid vaid selgitusega ”auto raha” järgmiselt: 29.08.2008.a summas 10 000 krooni, 30.09.2008.a summas 15 000 krooni, 31.10.2008 summas 15 600 krooni, 01.12.2008.a

summas 10 000 krooni, 30.12.2008.a summas 10 000 krooni, 16.02.2009.a summas 15 000 krooni, 19.02.2009.a summas 10 000 krooni. Kokku summas 85 600 krooni. Sihtotstarbeliste sooritustena on arvestatavad: 15.12.2008.a “jõulukingitus” summas 2000 krooni ja 13.01.2009.a “remont” summas 600 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja väited, mille kohaselt tähendab „auto raha“ 25 600 krooni s.o 1636,14 euro ulatuses vahendeid sõiduki hooldamiseks ja ekspluateerimiseks on vastuolus kostja esitatud tõenditega. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja xxxxx OÜ autoteeninduses kokku tasunud erinevaid VW Golf xxxxxxx remondiarveid summas 9777 krooni (tl 33-37 OÜ xxxxx arved ), kõik arved on kohtule nähtuvalt tasunud hageja oma pangaarvelt. Kostja pangakontolt ei nähtu kulutusi autoremondile. Auto kütusekulude eest (tl 38-40) tasumise kohta esitatud tõendite osas asub kohus seisukohale, et need tuleb jätta TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, põhjusel, et tõenditest ei nähtu vaidlusaluse sõiduki kütusekulude eest tasumine. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt kohustus hageja sõiduki hooldamiseks ja ekspluateerimiseks vajaminevad summad kostjale kompenseerima. Kohtule ei nähtu vastavat hageja kohustust ei seltsingulepingust ega ka kinkelepingust. Kostja ei ole esitanud kohtule oma väite tõendamiseks tõendeid. Kostja on seisukohal, et hageja on sooritanud 25 600 krooni ulatuses ülekandeid kostjale ennekõike lapse huvides. Kohus asub esitatud tõendite põhjal seisukohale, et seltsinglaste kohustuseks oli m. h vanemakohustuste täitmine. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. 29.09.2011.a hageja vastusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt sõiduki maksumuse osas tasaarveldati lapse elatisrahad. 01.07.2010.a jõustunud PKS sätestatu kohaselt on hagejaks § 97 lg 1 alusel laps. PKS § 100 lg-s 3 kohaselt ei välista ega piira vanemate omavahelised kokkulepped seadusest tuleneva elatise nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut, seega oli lapsel õigus esitada vanema vastu hagi elatise nõudes. Kostja on lähtunud eelkõige lapse huvidest ning peab loomulikuks, et vanem toetab oma last kõigele lisaks ka materiaalselt. Kohus selgitab kostjale, et ka seltsinglaste peresuhtes tulenevad kokkulepped, millele menetlusosaline oma vastuväidetes soovib tugineda, peavad olema tõendatud. Kohus viitab siinjuures TsMS § 230 lg-le 1, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt teeb kohus esitatud tõendite alusel kindlaks poolte nõuded ja vastuväited või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Antud juhul on kostja esitanud hageja vastu alusetu rikastumise nõude üksnes ülekannete osas selgitusega “auto raha”. Juhul, kui kostjal oli olemas kokkulepe, mille kohaselt hageja nõustus vaidlusaluse raha kasutamisega kostja poolt muul eesmärgil, näiteks igapäevaste kulude katteks, siis on vaja vastavat asjaolu tõendada. Asjaolu, et kostja kasutas vaidlusaluse summa elamiskulude katteks ei tõenda vastava õigusliku aluse olemasolu. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid kokkuleppe olemasolu kohta. Kohus selgitab, et “auto raha” on hageja poolt kostjale üle kantud sihtotstarbega, s.t eesmärgiga soetada auto. Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditest nähtub hageja tahteavaldus vaidlusaluste summade eest soetada auto, seega juhul, kui auto soetati 60 000 krooni eest ja ülejäänud summa kasutamiseks muul eesmärgil kostjal kokkulepe hagejaga puudus on kohaldatavad VÕS § 1028 sätted. Hageja on selgitusega „auto raha“ 25 600 krooni s.o 1636,14 euro ulatuses sooritanud kostjale ülekandeid auto ostmise kokkuleppe täitmiseks, üleandmine on kohtule nähtuvalt toimunud

ilma õigusliku aluseta. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul VÕS § 1028 lg 2 nimetatud nõuet välistavaid asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et kostja on hagejalt õigusliku aluseta saanud kokku 25 600 krooni s.o 1636,14 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis aga tunduvalt üle poole nõudest rahuldamata, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 70 % ulatuses hageja ning 30 % ulatuses kostja kanda.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.