Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja koostas osutatud teenuste kohta kostjale arved nr mRA030950 ja mRA031939 kogusummas 31 903.20 krooni. 29.07.2009 sõlmisid pooled maksegraafiku, mille kohaselt kostjad võtsid endale kohustuse tasuda Kreedix OÜ kontole 33 495.44 krooni (arvetest tulenev võlg 26 903.20 krooni, millele lisandub viivitustasu 2092.24 krooni ja menetluskulu 4500 krooni). Kostjad ei täitnud kokkulepet nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu 06.11.2009 üles. 17.11.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 16.02.2010 OÜ Kreedix kontole 34 239.10 krooni (33 325.68 krooni, millele lisandub intress 913.42 krooni). Võlga ei ole käesoleva ajani tasutud. Õigussuhted käesolevas asjas tulenevad 17.11.2009 kokkuleppest. 17.11.2009 kokkuleppe p-i 4 alusel nõuab hageja intressi 913.42 krooni (58.38 eurot), mis on arvestatud 33 325.68 kroonilt (2129.98 eurolt). 17.11.2009 kokkuleppe p-i 8 kohaselt kohustusid kostjad tasuma maksete tasumisega viivitamise korral viivist 1,0% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt, mis on 2129.98 eurot, lepingus sätestatud ulatuses. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata (Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p-id 18-19). 17.11.2009 kokkuleppe p-i 7 järgi pis 6 sätestatud rikkumise puhul on solidaarvõlglane kostja 2 kohustatud hagejale ja Vectragrupp OÜ-le tasuma leppetrahvi kokku 10 000 krooni, hageja nõuab leppetrahvi 319.57 eurot (10 000 krooni/2=5000 krooni). 18.02.2011 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2129.98 eurot (33 325.68 krooni), intressi 58.38 eurot (913.42 krooni), viivise põhivõlalt ja intressilt 2188.36 eurot (34 239.10 krooni) ning leppetrahvi 319.57 eurot (5000 krooni). 09.11.2011 täienduses palus hageja mõista kostjatelt enda kasuks välja põhivõla 2129.98 eurot, viivise 2129.98 eurot, intressi 58.38 eurot ning kostjalt 2 leppetrahvi 319.57 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega (tlk 5-7, 108-110). 25.10.2011 kohtuistungil seletas hageja esindaja, et hagi on esitatud vastavalt viimasele kokkuleppele ning hagi aluseks on ainult hageja esitatud arved puidu müügi eest (tlk 105).

KOSTJATE SEISUKOHAD

11.07.2011 vastuses leidis Artur Fjodorovi esindaja, et hagi on esitatud ekslikult isiku vastu, kes ei pea olema kostja. Kostja ei tunnista nõudeid ja palub jätta hagi enda osas rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei ole, et OÜ Rahva Kinnisvara võlgneb hagejale 2129.98 eurot. Selge ei ole, mis ajavahemiku eest on arvestatud viivist põhivõlalt ja intressilt 2188.36 eurot ega see, kuidas on arvestatud intress. Olukorras, kus võlgnikul on raskused põhivõla tasumisega, ei ole lubatud ega tulene seadusest raskendada võlgniku olukorda, nõudes talt täiendavalt ka kõrvalkohustuste täitmist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-96-10). Lisaks ei ole lubatud VÕS § 113 lg 6 kohaselt nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral. Viivise vähendamiseks 2/5

on võimalik kohaldada VÕS § 113 lg 6 koostoimes §-ga 162, sest kostja arvates on hagis märgitud kõrvalkohustused ebamõistlikult suured. Kostja ei ole võtnud endale kummagi kokkuleppe alusel solidaarvõlgniku kohustust. Ühinemine põhivõlgnikuga kohustuse täitmiseks eeldab seda, et ühinenud solidaarvõlgniku majanduslik olukord võimaldab tal täita endale võetud kohustused. Kostja majanduslik olukord oli alati halb, tal puudusid rahalised vahendid ning vara, mille arvel saaks kohustust täita. Allkirjastades 29.07.2009 maksegraafiku, arvas kostja, et ta juhatuse liikmena lihtsalt kinnitab, et põhivõlgnik täidab oma kohustusi (tlk 93-95). 25.10.2011 kohtuistungil teatas advokaat Valli Murde, et Artur Fjodorov ei vaidle vastu põhinõude summale, kuid ei tunnista ennast solidaarvõlgnikuks, sest ei saanud aru, et kirjutab alla solidaarvõlgnikuna. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega (tlk 105). 21.11.2011 vastuses leidis Artur Fjodorovi esindaja, et ka hagi täiendusest ei selgu, mis alusel ja kui suur on kostja kohustus hageja ees. 17.11.2009 kokkulepe ei ole tõsiseltvõetav ning selle allkirjastamine ei oma tähtsust, sest sellest ei nähtu kostja tegelik tahe TsÜS § 68 lg 2 mõttes. Dokumendi tekstist ei nähtu üheselt mõistetavalt, kes, kellega ja mis tingimustel sõlmis lepingu TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Samuti esineb terminoloogiline segadus. Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda 29.07.2009 kokkuleppest, arvestades täpsustusi põhivõla suuruse kohta. Põhivõla suuruseks tuleb lugeda 1720.15 eurot (AS Rait arved nr RA030950 ja RA0311939). 29.07.2009 lepingu p-is 2.6 on märgitud viivisemääraks 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna puudub täpne viivisearvestus, siis ei oska kostja selles osas seisukohta võtta ning palub jätta viivis välja mõistmata (tlk 114-116). Rahva Kinnisvara OÜ ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud ega ilmunud ka kohtuistungile, kuigi juhatuse liige Antonio Eremin on menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte saanud, samuti teadlik kohtuistungi toimumisest (tlk 92, 104).

KOHTU SEISUKOHT

AS Rait on koostanud Rahva Kinnisvara OÜ-le arve nr mRA030950 summas 18 169.40 krooni ja nr mRA031939 summas 13 733.80 krooni (tlk 8, 10). 29.07.2009 allkirjastasid Rahva Kinnisvara OÜ, keda esindas juhatuse liige Artur Fjodorov, ja Rait AS, keda esindas Kreedix OÜ, kokkulepe-maksegraafiku. Kokkuleppe p-i 1.1 kohaselt on kokkuleppe sõlmimise aluseks Rahva Kinnisvara OÜ võlg, mis tuleneb Rait AS-i ja Rahva Kinnisvara OÜ vahel toimunud ostu-müügitehingutest, nõude põhisumma on 26 903.20 krooni, viivised 2092.24 krooni ja menetluskulu 4500 krooni. Kokkuleppe p-i 1.2 kohaselt ühineb Artur Fjodorov kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna ning solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kokkuleppe p-i 2.1 kohaselt võtavad solidaarvõlgnik ja/või deebitor endale kohustuse tasuda müügiarvetest tuleva võla summas 26 903.20 krooni, kokkuleppelise viivistasu 2092.24 krooni ja menetluskulud 4500 krooni maksegraafiku alusel (tlk 14-15). 06.11.2009 kirjas ütles hageja 29.07.2009 kokkuleppe üles, sest seda ei täidetud nõuetekohaselt (tlk 16). 17.11.2009 sõlmisid Rait AS ja Vectragrupp OÜ, keda esindas Kreedix OÜ, ning Rahva Kinnisvara OÜ, keda esindas juhatuse liige Artur Fjodorov, kokkuleppe. Kokkuleppe p-i 1 kohaselt on kokkuleppe sõlmimise aluseks Rahva Kinnisvara OÜ (deebitor) võlad võlausaldajatele ja selle põhised maksekokkulepped vastavalt 29.07.2009 summas 33 495.44 krooni ja 02.04.2009 summas 12 579 krooni. Vastavalt maksekokkulepetele ühines võlanõuetega deebitori poolel solidaarvõlglasena Artur Fjodorov. Kokkuleppe p-i 3 kohaselt tunnistavad solidaarvõlglane Artur Fjodorov / deebitor kokkuleppe allkirjastamisega tingimusteta võlausaldajate poolt sätestatud nõudeid kokku 43 774.08 krooni (sh Rait AS-i nõude tasumata summa 33 325.68 krooni). Kokkuleppe p-i 4 kohaselt võtavad solidaarvõlglane/deebitor endale kohustuse tasuda võlanõue 43 774.08 krooni ja 3/5

makseperioodi arvestuslik intress 1257.59 krooni (sh 913.42 krooni summalt 33 325.68 krooni) hiljemalt 16.02.2010 Kreedix OÜ kontole (tlk 17). Hageja tugineb oma nõudes 17.11.2009 kokkuleppele. Kohus ei nõustu Artur Fjodorovi esindaja järgmiste väidetega: Artur Fjodorov ei ole võtnud endale solidaarvõlgniku kohustusi; ühinemine põhivõlgnikuga kohustuse täitmiseks eeldab seda, et ühinenud solidaarvõlgniku majanduslik olukord võimaldab tal täita endale võetud kohustused; esineb terminoloogiline segadus; 17.11.2009 kokkuleppe allkirjastamine ei oma tähtsust, sest sellest ei nähtu kostja tegelik tahe TsÜS § 68 lg 2 mõttes (tlk 94, 115). VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. TsÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. 17.11.2009 kokkuleppe tekstist tuleneb üheselt, et mõlemad kostjad, sh Artur Fjodorov solidaarvõlgnikuna, tunnistavad mh Rait AS-i nõudeid ja kohustuvad need tasuma Rait AS-i esindaja Kreedix OÜ kontole. Artur Fjodorov on kokkuleppele alla kirjutanud. Kokkuleppes on selgesõnaliselt märgitud, et Artur Fjodorov allkirjastas kokkuleppe nii juhatuse liikme kui solidaarvõlglasena. Kostja allkiri kokkuleppel kinnitab tema tahteavaldust. Kohtu eeltoodud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu 23.03.2006 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-8-06 p-is 11 märgitu. 17.11.2009 kokkuleppes on kostjad tunnistanud, et võlgnevad hagejale 33 325.68 krooni ja intressi 913.42 krooni, ning kohustunud tasuma raha hiljemalt 16.02.2010. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjad ei ole raha tasunud. Seega tuleb võlg ja intress solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjad on 17.11.2009 kokkuleppes intressi eelnimetatud summas tunnistanud, ei pea hageja hagiavalduses intressi kujunemist selgitama. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p-is 18 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Sama otsuse p-is 19 märkis Riigikohus, et kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg (vt otsuse p 18). 17.11.2009 kokkuleppe p-i 8 järgi on võlgnik p-is 4 sätestatud makse tasumisega viivitamise korral kohustatud tasuma võlausaldajatele viivist 1% iga tasumisega viivitatud päeva eest (tlk 17). Viimasest viivisearvestusest nähtuvalt on hageja arvestanud 2129.98 eurolt (33 325.68 kroonilt) viivist 17.02.2010 – 08.11.2011 eest 1% päevas, kokku 13 397.57 eurot (tlk 112). Hageja palub viivise välja mõista 2129.98 eurot ulatuses. 17.11.2009 kokkuleppes tunnistatud võlg 33 325.68 krooni sisaldab mh viivist 2029.24 krooni (tlk 14, 17), millest tulenevalt on põhivõlaks 31 296.44 krooni (33 325.68 – 2029.24). Seega on hageja arvestanud viiviselt viivist, mis ei ole VÕS § 113 lg 6 kohaselt lubatud, samuti ületab tema viivisenõue põhivõlga. Hageja ei ole põhjendanud põhivõlast suuremat viivisenõuet ning Artur Fjodorov palub viivist vähendada. Eeltoodut arvestades tuleb viivis välja mõista põhivõla, s.o 31 296.44 krooni ulatuses.

4/5

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 17.11.2009 kokkuleppe p 6 näeb ette, et p-is 4 nimetatud maksega viivitamisel rohkem kui kaks kalendripäeva kohustub solidaarvõlglane viie päeva jooksul tasuma kreeditorile kõik lepingust tulenevad maksed. Kokkuleppe p-i 7 kohaselt on solidaarvõlglane kohustatud p-is 6 sätestatud rikkumisel tasuma kreeditoridele leppetrahvi kokku 10 000 krooni. Kostjad ei ole hagejale kokkuleppes märgitud võlga tasunud, seega tuleb Artur Fjodorovilt välja mõista leppetrahv vastavalt hageja nõudele 5000 krooni. Eeltoodust lähtudes tuleb hagi rahuldada osaliselt. Hageja kasuks tuleb mõista välja solidaarselt kostjatelt 4188.49 eurot (võlg 2129.90 eurot (33 325.68 krooni), intress 58.38 eurot (913.42 krooni) ja viivis 2000.21 eurot (31 296.44 krooni)) ning Artur Fjodorovilt leppetrahv 319.56 eurot (5000 krooni). TsMS § 162 lg-id 1-3, § 165 lg-t 3 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: jätta 97% menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ja 3% hageja kanda.

Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.