AL’i hagi VAOÜ vastu võlgnevuse 5 488.89 euro, viivise 1 096.46 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5 488.89 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja AL (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja I K (XXX) Kostja VAOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office, Narva mnt 13A, 10151 Tallinn, elektronpost [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
24. oktoober 2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja IK Kostja lepinguline esindaja Marko Jaani
RESOLUTSIOON
Jätta AL’i hagi VAOÜ vastu võlgnevuse 10 906.33 euro ja viivise 1 934.78 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Vabastada AL riigilõivu summas 1 118.45 euro riigituludesse tasumise kohustusest.
Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (14.12.2011).
2-11-16837 Selgitused: Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.AL (hageja) esitas 13.04.2011 Harju Maakohtule hagi VAOÜ (kostja) vastu alusetu rikastumise sätete kohaselt võlgnevuse 10 906.33 euro ja viivise 1 934.78 euro nõudes. Menetluse käigus hageja vähendas rahalist nõuet, kuna väidetavalt ei olnud talle kohtutäituri tasu suurused teada. 07.09.2011 jäi hageja nõudeks kostja vastu 5 488.89 eurot, sellelt arvestatud viivis 1 096.46 eurot ja lisanduv viivis.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 21.12.2007 laenuleping, mille alusel sai hageja kostjalt laenu summas 1 200 000 krooni, intressiga 3 % kuus ja tagastamistähtajaga 21.06.2008. Laenu tagatiseks seati hageja kinnistule asukohaga XXX hüpoteek kostja kasuks. Hageja rikkus laenulepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust ning kostja avalduse alusel alustati täitemenetlus hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimiseks. Täitmisavalduse alusel oli võlgnevus 1 464 000 krooni, millest 1 200 000 krooni on põhivõlgnevus, 216 000 krooni intress ja 48 000 krooni viivis. Täitemenetluses nr 014/2008/646 tehti kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, mille kohaselt on täituri tasu 202 039.60 krooni. Hageja kinnistu müüdi 17.10.2008 toimunud kordusenampakkumisel alghinnaga 1 800 000 krooni ja selle ostis kostja (täitemenetluses sissenõudja). Omandi üleminekuks ostetud kinnistu eest tasumine toimus tasaarvestuse teel. Müügi hetkel oli võlgnevus 1 512 078 krooni. Hageja leiab, et tal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue, millelt kostja on kohustatud tasuma viivist seaduses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Kostja võlgnevus koos kohtutäituri tasuga oli kokku 1 714 117.60 krooni, ostuhind aga oli 1 800 000 krooni. Seega on kostja saanud 85 882.40 krooni (5 488.89 eurot) rohkem. Viivist on hageja arvestanud alates sundenampakkumise läbiviimisest, s.o 17.10.2008, sest nõue muutus sissenõutavaks ajal, kui toimus kostjapoolne rikastumine. Hageja on aluseks võtnud viivise määra 8% aastas ja nõuab viivist summas (908 päeva x 0.022% x 5 488.89 eurot) 1 096.46 eurot. Hageja on pöördunud kohtutäituri poole ja küsinud väljavõtet täitemenetluse tulemi jaotuskavast. Kohtutäitur vastas, et jaotuskava ei tehtud, kuna kinnistu omandati enampakkumisel sissenõudja poolt tasaarvestuse teel. Hageja esindajale saatis kohtutäitur nõude aluseks olevad dokumendid, milleks olid: kohtutäituri tasu otsus, kostja täitmisavaldus ja avaldus nõude suurendamiseks. Hageja esindaja esitas kostjale pretensiooni 29.03.2011. Hageja ei tunnista 10.07.2008 võlgnevuse kokkulepet, millega on nõuet suurendatud 86 000 krooni võrra. Nimetatud kokkuleppe võib olla allkirjastanud hageja ema AL, kellel aga
2-11-16837 puudusid igasugused volitused hageja esindamiseks, veel vähem nõude suurendamises kokku leppimiseks. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et tema vastu esitatud nõue on alusetu ja tõendamata. Esmalt leiab kostja, et hageja peaks oma nõude suunama kohtutäituri vastu, kes täitemenetluse läbi viis. Täiteasja nr 014/2008/646 toimikust nähtub, et 10.07.2008 leppisid võlgnik ja võlausaldaja kokku, et enne 01.08.2008 kohtutäitur enampakkumise kuulutust ei avalda. Samuti lepiti kokku, et hageja nõude suuruseks on seisuga 10.07.2008 1 550 000 krooni. 17.10.2008 esitas kostja kohtutäiturile avalduse nõude suurendamiseks 48 078.40 krooni võrra. Seega oli hageja võlgnevus kostja ees seisuga 17.10.2008 1 598 078.40 krooni. Sellele lisandus täitemenetluse alustamise tasu summas 118 krooni ja kohtutäituri põhitasu summas 138 201.60 krooni. Seega oli hageja kohustus kokku 1 736 398 krooni. Pärast kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tulenevale tasule 138 201.60 krooni lisandus kostjale veel kulu kohtutäiturile makstava tasu näol kinnistu müügihinnast, kogusummas 201 921.60 krooni. Müüdava kinnistu hind kuulus tasaarvestamisele hageja võlgnevusega. Kostja on tasunud kinnistu eest kokku 1 800 000 krooni ning kinnistu ostuhinnaks oli 1 800 000 krooni. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et poolte vahel ei ole täitemenetluses võlgnevuse kokkulepet. Kostja tugineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 sättele. Hageja teadis, et tema ema ALtegutseb hageja nimel esindajana ning AL’i avaldused ja käitumine panid kostjat mõistlikult uskuma, et AL’ile on antud volitused hageja esindamiseks täitemenetluses. Maakohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgimiste oluliste asjaolude osas: - Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 21.12.2007 laenuleping, millega kostja laenas hagejale 1 200 000 krooni, intressiga 3% laenusummalt kuus ja tähtajaga 21.06.2008 (kd I t lk 26-28); - Laenulepingu tagatiseks on kostja kasuks seatud hüpoteek hageja kinnistule asukohaga XXX; - Hageja laenusummat kostjale tähtaegselt ei tagastanud; - Kostja avalduse alusel alustati hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 014/2008/646, mille käigus pöörati sissenõue hageja kinnistule (kd I t lk 29) - Täitemenetluse alustamise seisuga oli võlgnevuse suuruseks 1 464 000 krooni, millest 1 200 000 krooni on põhivõlgnevus, 216 000 krooni intress ja 48 000 krooni viivis; - 17.10.2008 suurendas kostja täitemenetlus nõuet 48 078.40 krooni võrra (kd I t lk 30); - Täitemenetluses oli kohtutäituri tasu suuruseks kokku 201 921.60 krooni (täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni, kohtutäituri põhitasu summas 138 201.60 krooni, täiendav tasu 63 720 krooni, kd I t lk 31, 153); - Kostja tasus kohtutäiturile täitemenetlusega seotud kulu ja tasu summas 201 921.60 krooni (kd I t lk 154); - 17.10.2008 toimunud kordusenampakkumisel müüdi kinnistu alghinnaga 1 800 000 krooni kostjale (kd I t lk 33-34);
2-11-16837
6.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja, kui täitemenetluse sissenõudja vastu nõude alusetust rikastumisest tulenevate sätete alusel (VÕS § 1027 jj). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Saadu väljanõudmine on välistatud VÕS § 1028 lg 2 p 1-3 sätete alusel. Kohtu hinnangul saab hageja esitada alusetu rikastumise nõude kostja vastu pärast täitemenetluse lõpetamist. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kuna ostuhinna osas on tehtud tasaarvestus sissenõudja nõudega, siis ostuhind oli kõrgem, kui sissenõutav võlgnevus. Hageja on selles osas esitanud ka oma arvestuse. Täitetoimingu ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 93 lg 4 kohaselt kui parimaks tunnistatakse sissenõudja pakkumine, tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega. Sel juhul käsitatakse ostuhinda võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Kuigi TMS § 93 lg 5 kohaselt antakse asi ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist, ei ole välistatud, et hagejal võib olla nõue kostja vastu.
7.Vaidluse lahendamisel omab tähtsust, kas täitemenetluses on võlgniku ja sissenõudja vahel kokku lepitud võlgnevuse suuruses. Kui aluseks võtta 10.07.2008 võlgnevuse suurendamise kokkulepe ning 17.10.2008 nõude suurendamise avaldus, siis on hageja nõue alusetu, kuna sissenõudja nõue ja kostja poolt tasutud kohtutäituri tasu tasaarvestab ostuhinna.
8.Kohtule on esitatud täitetoimiku toimingute teostamise leht, millest nähtub, et 10.07.2008 on kohtutäituri büroos võlausaldaja ja AL(hageja ema) kokku leppinud, et enne 01.08.2008 kohtutäitur enampakkumise kuulutust ei avalda ja nõude suurus on 1 550 000 krooni (kd I t lk 150). Tunnistajana üle kuulatud AL kinnitab, et kokkuleppel on tema allkiri (kd I t lk 192). Teine allkiri kuulub sissenõudjat esindanud JOle (kd II t lk 9). Hageja väidab, et kuigi kokkuleppel on AL’i allkiri, on nimetatud kokkuleppe osa pärast juurde kirjutatud. Tunnistaja AL’i ütluste kohaselt ei mäleta tema, et ta oleks teinud kokkuleppeid sissenõudjaga võlasumma osas ja tema ei tea, et oleks sõlminud kokkuleppe, et võlg seisuga 10.07.2008 on 1 550 000 krooni (kd I t lk 192). Kohtu hinnangul on täitetoimiku toimingute teostamise lehe ning tunnistajate ML’a ja JO ütlustega tõendatud, et nimetatud tekst on kirjutatud 10.07.2008 kohtutäituri büroos. Tunnistajana üle kuulatud kohtutäitur ML’a ütluste kohaselt tehti pooltevaheline kokkulepe enampakkumise edasilükkamiseks. Esimene ja teine lause kirjutati ühel ja samal ajal 10.07.2008 (kd II t lk 8). Tunnistajana üle kuulatud sissenõudjat esindanud JO ütluste kohaselt oli 10.07.2008 kokkuleppe eesmärk enampakkumise edasilükkamine ja AL oli nõude suurendamise ja summaga nõus (kd II t lk 8). 10.07.2008 võlgnevuse kokkuleppe kirjutas üles kohtutäitur, mõlemad laused kirjutati ühel ja samal ajal ning tema ja AL kirjutasid tervele 10.07.2008 fikseeritud kokkuleppele alla (kd II t lk 9).
9.Järgnevalt väidab hageja, et nimetatud kokkuleppe sõlmimisel puudus AL’il volitused, mistõttu ei ole nimetatud kokkulepe hagejale siduv. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas nimetatud kokkulepe loob õiguslikke tagajärgi hagejale ning kas selle puudumine muudaks õiguslikku olukorda. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. VÕS § 117 lg 1 ja 2 kohaselt esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118
2-11-16837 sätestab volituse andmise. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Hageja on 19.09.2011 kohtuistungil avaldanud, et tema kohtutäituriga ei suhelnud ja seda tegi tema ema, kellele ta andis suuliselt õiguse ennast esindada kohtutäituri juures (kd I tl k 191). Selline hageja selgitus läheb vastuollu hagiavalduses avaldatud asjaoludega ning kohus on sellele ka viidanud 19.09.2011 kohtuistungil (kd I t lk 191). Sama kinnitab tunnistajana üle kuulatud AL, et ta esindas täitemenetluses hagejat. AL suhtles hageja nimel kohtutäituriga ning käis ka vastuvõtul. Keegi temalt volitust ei küsinud (kd I t lk 192). Tunnistaja AL’i ütluste kohaselt ei ole hageja kunagi talle öelnud, et ta ei tohi hagejat täitemenetluses esindada ning hageja piiranguid talle esindamiseks ei seadnud. Samuti nähtub AL’i poolt saadetud elektronkirjadest, et ta esindas täitemenetluses hagejat ning kirjad on saadetud AL’i elektronposti aadressilt, alla on saatjateks märgitud nii hageja kui ka AL’i nimed (kd I t lk 170-182). Seega leiab kohus, et hageja poolt volituse andmine AL’ile on tõendamist leidnud. Täitemenetluses esindamiseks, sh 10.07.2008 kokkuleppe sõlmimiseks, ei ole ette nähtud teatud vormi, mille järgimata jätmise korral oleks tehing tühine (TsÜS § 118 lg 3).
10.Vaidlus on selles, et väidetavalt ei andnud hageja AL’ile volitust 10.07.2008 kokkuleppe sõlmimiseks, mis on fikseeritud 10.07.2008 täiteasja toimingute teostamise lehel. Vaatamata sellele, et hageja on tunnistanud, et kohtutäituriga suhtles tema nimel AL, väidab hageja, et ta ei ole andnud AL’ile volitust nõude suuruse kokku leppimiseks (kd II t lk 9). Kohus on tuvastanud, et sisemine volitus täitemenetluses hageja esindamiseks oli olemas. Kui hageja väidab, et selle volituse raames ei saanud AL vaidlusalust kokkulepet sõlmida, siis kohtu hinnangul on täidetud TsÜS § 118 lg 2 sätestatud eeldused ning hageja ei saa tugineda esindusõiguse puudumisele. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
11.Asjaolu, et hageja teadis, et tema ema teda täitemenetluses esindab on tõendatud nii hageja asjaolu omaksvõtu kui ka tunnistaja AL’i ütlustega (kd I t lk 191, 192). Seega on täidetud esimene eeldus, et hageja teadis teda esindava teise isiku tegevusest ja talus selle isiku sellist tegevust. Lisaks sellele tekkis ka sissenõudjal ja kohtutäituril mõistlik uskumine esindusõiguse olemasolu suhtes. Tunnistaja AL on avaldanud, et hageja ei ole piiranguid esindusõigusele seadnud, sest kõik mida ta tegi oli eelnevalt kooskõlastatud (kd I t lk 192). Kuna esindusõiguse võimalikust piirangust, millele hageja käesolevas menetluses tugineb, polnud sissenõudjat ega kohtutäiturit teavitatud, siis arvestades AL’i avaldusi ja käitumist võisid sissenõudja esindaja ja kohtutäitur mõistlikult uskuma jääda, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus 10.07.2008 tehingu tegemiseks, st kokkuleppe sõlmimiseks. Seda eeldust õigustab asjaolu, et hageja ja AL’i vahel eksisteerib tegelikkuses teatav seos – AL on hageja ema, kes esindas hagejat ka laenulepingu sõlmimisel. Eelnev on kinnitust leidnud ka tunnistajate ML’a ja JO ütlustega (kd II t lk 7-9). Võib mõistlikult eeldada, et isik, kes esindab võlgniku täitemenetluses, on volitatud ka võlgnevuse suuruse kokkuleppe sõlmimiseks. Hagejal tulnuks sellise esindusõiguse puudumisest kohtutäiturit ja sissenõudjat teavitada.
12.19.09.2011 kohtuistungil tegi kohus hagejale ettepaneku tõendada, et 10.07.2008 ei saanud laenulepingust tulenev nõue hageja vastu olla 1 550 000 krooni (kd I t lk 190). Kui
2-11-16837 eeldada, et tegemist on siduva kokkuleppega, siis tõendamiskoormis väiksema võlgnevuse osas lasub hagejal. Hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud.
13.Isegi kui eeldada, et AL’il puudusid volitused 10.07.2008 kokkuleppe sõlmimiseks, siis see ei muuda õiguslikku olukorda hageja osas. Sissenõudja võib oma nõuet täitemenetluses suurendada ja selleks ei ole vaja võlgniku nõusolekut. Kohtutäitur peab teavitama võlgniku nõude suurendamisest ning nõude suurendamisest teavitamata jätmise riski ei kanna sissenõudja, kes on vastavasisulise avalduse kohtutäiturile teinud. Asjas pole tuvastamist leidnud, et 10.07.2008 kokkuleppe puudumisel oleks sissenõudja nõue hageja vastu väiksem kui 1 550 000 krooni. Kostja esindaja on 24.10.2011 kohtuistungil märkinud, et kiire arvutus näitab, et kokkuleppe sõlmimise ajal sai nõude suuruseks olla kokkuleppes fikseeritud summa, so 1 550 000 krooni (kd II t lk 9). Hageja esindaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ega omapoolseid arvutusi esitanud.
14.10.07.2008 fikseeritud võlgnevust suurendas sissenõudja täitemenetluse käigus 17.10.2008 48 078.40 krooni võrra (kd I t lk 151). Seega on võlgnevus kokku 1 598 078.40 krooni. Sellele lisandub kohtutäituri tasu summas 201 921.60 krooni, mis on täies ulatuses tasutud kostja poolt (kd I t lk 153-154). Kohtutäitur on arvestanud lisatasu summas 54 000 krooni, mille alus on sätestatud toimingu tegemise ajal kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) § 2522 lg 1. Kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuks on võlgnik ning lisatasu arvestatakse enampakkumisel saadud rahast maha. Seega on hageja kohustused sissenõudja ees kokku (1 598 078.40 + 201 921.60) 1 800 000 krooni, kuna sissenõudja maksis kohtutäiturile nii tasu kui ka lisatasu. 17.10.2008 kordusenampakkumisel müüdi vara alghinnaga 1 800 000 krooni. Seega sai tasaarvestuse tagajärjel tasutud kogu ostuhind ning kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. Eeltoodud põhjendustel tuleb hageja põhinõue ja viivisenõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
16.Kohus on 27.04.2011 määrusega määranud hagejale menetlusabi riigilõivu summas 1 118.45 euro tasumiseks (esmane hagihind oli 10 906.33 eurot). TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS § 190 lg 2). Hageja on vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest ning tulenevalt TsMS § 190 lg 4 tuleb hagejalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja mõista. TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 ja 6 kohaselt
2-11-16837 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
17.Kohus on seisukohal, et esitatud asjaolusid arvestades tuleb kohtul omal algatusel kaaluda TsMS § 190 lg 7 kohaldamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-10). Selle sätte järgi võib kohus mõjuval põhjusel näha ette kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus TsMS § 5 lg 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse, millal kohus teeb menetlustoimingud menetlusosaliste taotlusel ning millal kohus tegutseb omal algatusel. TsMS § 190 lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle. TsMS § 190 lg 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte.
18.Hageja esitas maakohtule menetlusabi saamiseks majandusliku seisundi teatise (kd I t lk 12-14) koos pangakonto väljavõttega (kd I t lk 15-22). Kohus kogus ka ise täiendavalt andmeid hageja majandusliku seisundi kohta (kd I t lk 54-83). Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et hageja majanduslik seisund oleks oluliselt muutunud pärast 27.04.2011, kui kohus otsustas hagejale anda menetlusabi. Hageja suhtes on läbi viidud täitemenetlus ning tal puudub registrisse kantud vara. Hageja sissetulekuteks on lapsele makstav elatis ning lapsetoetus. Eeltoodud andmetel on kohus seisukohal, et kohaldada tuleb TsMS § 190 lg 7 sätet ning vabastada hageja menetluskulude (riigilõivu 1 118.45 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest täies ulatuses. Ülejäänud menetluskulude osas kohaldub TsMS § 162 lg 1 säte, sest TsMS § 190 lg 1 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutusi. Antud asjas kannab menetluskulud hageja, sest otsus tehti tema kahjuks. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
2-11-16837 Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.