Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

KOSTJA VASTUVÄITED

02.08.2011.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, millest nähtuvalt ei tunnista hagi. Sõiduauto GMC Savana 1500 suhtes on 13.07.2009.a müügilepingu sõlminud ka kostja ja T. M. , mille alusel andis T. M. kostjale üle sõiduki valduse. Sõiduk oli kostja valduses kuni 20.05.2011.a, mil kostja elukohta tulid isikud, kes väitsid end tegutsevat hageja ülesandel ja kostjat ähvardades viisid sõiduki minema. Kostja ei eita, et hageja on ka enne eelnimetatud kuupäeva nõudnud sõiduki väljaandmist, kuid kuna kostja teadis, et tal on õigus sõidukit kinni pidada, kuni T. M. tasub 13.juuli 2009.a müügilepingu alusel saadu, siis kostja hagejale sõidukit välja ei andnud. Hageja volitatud isikud vedasid kostja tahte vastaselt sõiduki tema valdusest minema. T. M. taganes 18.mai 2010.a müügilepingust, kuivõrd kostjal tekkisid raskused müügihinna tasumisega (ositi tasumine). Kostjal oli VÕS § 189 lg 1 alusel õigus keelduda T. M. sõiduki tagastamisest, kuna T. M. ei olnud nõus kostjale tagastama kostja poolt müügilepingu alusel tasutud summat 7669,40 eurot (120 000 krooni). Kuivõrd sõiduk oli 14.juunil 2010.a müügilepingu sõlmimise ajal kostja valduses, siis ei saanud võõrandaja seda hagejale üle anda ning viimane sõiduki omanikuks ei saanud. Seega puudus tal asja väljanõudeõigus kostjalt, mistõttu ei saa ta esitada kostja vastu ka kahju hüvitamise nõuet. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet, millest võiks tuleneda hageja nõue ning kuna hageja ei ole saanud sõiduki omanikuks, ei ole tal kostja vastu nõuet ka deliktiõiguse alusel. Kostja leiab, et hageja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt, esitades hagi isiku vastu, kelle suhtes tal asjaoludest tulenevalt nõuet olla ei saa. Kostja nõustub kirjaliku menetlusega.

MENETLUSE KÄIK

19.09.2011.a esitas hageja oma seisukohad kostja vastuväidete suhtes, millest nähtuvalt on hageja omandanud sõiduki teades, et sõiduk asub kostja valduses. Hageja on olnud teadlik ka sellest, millises seisukorras sõiduk kostjale müüdi ja millises seisukorras oli sõiduk ajal, kui hageja sõiduki omandas. Hageja on T. M. koos käinud Valgas sõiduki eest võlgu oleva raha asjus. Ajal kui hageja sõidukit nägi, ei olnud sõidukil vigastusi ja sõiduk ise olid normaalses seisundis. Kostja õigusvastane käitumine, mis seisnes hagejale kuuluva vara õigusvastases kinnipidamises ja takistuste tegemises vara valduse ülevõtmisel, viis selleni, et hageja ei saanud realiseerida oma igati õigustatud ootust renditulu saamisele. Ajal, mil sõiduk asus kostja valduses, on sellele tekkinud hagiavalduses loetletud erinevaid vigastusi, mis ongi hagejale kahju tekitamine. Hageja jääb oma varem väljendatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. 04.10.2011.a esitas kostja vastuse hageja arvamusele, millest nähtuvalt teatab, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks omandanud sõiduki väljanõudeõiguse kokkuleppel T. M. . Seega on hageja väited vastuolulised ja paljasõnalised ning tuleb lugeda, et sõiduki valdust 14.juunil 2010.a müügilepingu sõlmimisel üle ei antud ning hageja sõiduki omanikuks ei saanud. Kostja ja hageja vahel ei ole müügilepingulist suhet ja kostja ei vastuta hageja ees sõiduki võimalike puuduste eest. Hageja ei ole mitte millegagi tõendanud, et vigastused tekkisid sõidukile kostjast tulenevalt. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded tema vastu on alusetud ja asjakohatud. 08.11.2011.a menetlusosalistele saadetud kirjas selgitas kohus pooltele, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Samas selgitas kohus, et juhindudes TsMS § 403 lg 1 lahendab kohus asja seda

kohtuistungil arutamata ja andis pooltele tähtaja kuni 21.november 2011.a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente (tl 73). Menetlusosalised täiendavaid tõendeid, avaldusi ja dokumente kohtule ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt omandas hageja 14. juunil 2010.a T. M. müügilepingu alusel sõiduauto GMC Savana 1500, registreerimismärgiga xxxxxx. Sõiduauto omandati kokkuleppel võõrandajaga väljanõudeõiguse omandamisega kostja valdusest. Hageja on kostja vastu esitanud järgmised kahju hüvitamise nõuded: kahju rendilepingust saamata jäänud tulu summas 4 115,91 eurot; sõiduauto kostja ebaseaduslikust valdusest kättesaamiseks sõlmitud käsunduslepinguga seotud kulu summas 1 750,00 eurot; kostja ebaseaduslikust valdusest kättesaamiseks kasutatud puksiirveoga kaasnenud kulu summas 500,00 eurot; sõiduautole tekitatud vigastuste remondikulu 2113,08 eurot. Kostja hageja nõudeid ei tunnista ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi ärakirjadena esitatud tõendeid: 1) T. M. ja T. M. vahel 14.06.2010.a sõlmitud sõiduki GMC Savana 1500 müügileping (tl 11); 2) T. M. ja A. M. vahel 05.07.2010.a sõlmitud sõiduki GMC Savana 1500 rendileping kehtivusega 01.08.2010.a kuni 31.10.2010.a (tl 12-13); 3) OÜ xxxxxxxxxxxxxxx ja T. M. (volitatud esindaja M. K. ) vahel 14.05.2011.a sõlmitud käsundusleping (tl 14-16); 4) OÜ xxxxxxxx poolt T. M. 20.05.2011.a väljastatud arve-saateleht nr M-71 sõiduki GMC Savana 1500 teisaldamise eest, tasutud sularahas 500 eurot (tl 17); 5) Fotod sõidulike tekitatud kahjust (tl 18-23); 6) xxxxxxxxx OÜ poolt sõidukile GMC Savana 1500 14.06.2011.a koostatud remonditööde eelkalkulatsioon summale 2113,08 eurot (tl 24); 7) xxxxxxx Õigusbüroo poolt T. M. 03.06.2011.a esitatud arve nr 0306/005 teenustasu eest vastavalt lepingule nr xxxxxx/xxx summas 306,77 eurot (tl 25) ning maksekorraldus nr 208 15.06.2011.a, millelt nähtuvalt on T. M. arve summas 306,77 eurot tasunud (tl 26); 8) xxxxxxx Õigusbüroo poolt T. M. 06.07.2011.a esitatud arve nr 0107/002 teenustasu eest lepingule nr xxxxxx/xxx summas 1131,23 eurot (tl 27) ning maksekorraldus nr 213 07.07.2011.a, millelt nähtuvalt on T. M. arve summas 1131,23 eurot tasunud (tl 28); 9) T. M. ja A. K. vahel 13.07.2009.a sõlmitud sõiduki GMC Savana 1500 rendileping (väljaostu kohustusega) nr 5 viimase osamaksuga 10.01.2010.a kogusummas 120 000 krooni (tl 45-47); 10) A. K. avaldus Lõuna Prefektuuri Valga politseijaoskonnale (tl 48); 11) T. M. poolt A. K. ́ile 20.05.2010.a saadetud rendilepingu nr 5 ülesütlemise avaldus (tl 49-50); 12) xxxxxxx&xxxxxxxxxx Advokaadibüroo poolt 09.06.2011.a T. M. esitatud nõue väljaostukohustusega rendilepingu alusel saadu tagastamiseks (tl 51-54);

13) Sõiduauto GMC Savana 1500 registreerimismärgiga xxxxx tehnilise passi koopia, mis on väljastatud 10.05.2009.a ning millelt nähtuvalt on sõiduki omanik T. M. ja kasutaja T. M. (tl 55). VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepinguväliste kohustuste puhul tuleneb kohustuse sisu seadusest ning sellest lähtudes peab ka kohustuse täitma. Hageja on tuginenud oma nõude alusena VÕS §-le 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu elementideks on tegu, kahju ja põhjuslik seos. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul, kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Hageja on seisukohal, et kostja õigusvastane kahju tekitav tegevus seisnes hagejale kuuluva sõiduki GMC Savana 1500 registreerimismärgiga xxxxx õigusvastases kinnipidamises ja takistuste tegemises vara valduse ülevõtmisel. Kohtule nähtuvalt on kostja korduvalt kinnitanud oma valduses olnud sõiduki GMC Savana 1500 registreerimismärgiga xxxxx kinnipidamist ning hagejale üleandmisest keeldumist (tl 39). Kohtule nähtuvalt on kostja keeldunud sõiduki väljaandmisest põhjusel, et T. M. keeldus taganemisavalduse esitamise järgselt (18.05.2010.a) kostja poolt müügilepingu alusel tasutud summa 120 000 krooni (s.o 7669,40 euro) tagastamisest. Kostja on kohtule tõendina esitanud T. M. ja A. K. vahel 13.07.2009.a sõlmitud sõiduki GMC Savana 1500 rendilepingu (väljaostu kohustusega) nr 5, viimase osamaksuga 10.01.2010.a kogusummas 120 000 krooni (tl 45-47). Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust, mistõttu taganes T. M. lepingust 20.05.2010.a (rendilepingu nr 5 ülesütlemise avaldus , tl 4950). xxxxxxx&xxxxxxxxxx Advokaadibüroo 09.06.2011.a on kostjat esindades T. M. esitanud nõude väljaostukohustusega rendilepingu alusel saadu tagastamiseks (tl 51-54). Kohtule nähtuvalt on kostja esitanud Lõuna Prefektuuri Valga politseijaoskonnale avalduse sõiduki teisaldamise kohta 19.05.2011.a T. M. volitatud isikute poolt (tl 48). Kohtule nähtuvalt on kostja esitanud vastuväite kostja omandiõiguse tekkimisele sõiduki suhtes. Kostja on seisukohal, et, kuivõrd sõiduk oli hageja ja T. M. müügilepingu sõlmimise ajal 14.06.2010.a kostja valduses, siis ei saanud T. M. sõidukit hagejale üle anda ning viimane sõiduki omanikuks ei saanud. Seega puudus tal asja väljanõudeõigus kostjalt, mistõttu ei saa ta esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Kohus selgitab, et TsÜS § 6 lg 3 kohaselt antakse õigused ja kohustused üle käsutustehinguga. Iga õigus ja kohustus tuleb

eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 6 lg 4 kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kui kohustustehinguga (müügileping) luuakse võlasuhe, siis käsutustehinguga (asjaõigusleping) see kohustus vahetult täidetakse ning saavutatakse soovitud õigusmuudatus. Õiguse või kohustuse üleminekuks ei piisa üksnes kohustuse olemasolust, vaid üleandmisele ja omandamisele suunatud tahet tuleb väljendada eraldi vastavasisulise tehingu tegemisega. AÕS § 68 lg 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd sõiduk oli hageja ja T. M. müügilepingu sõlmimise ajal 14.06.2010.a kostja valduses, siis ei saanud T. M. sõidukit hagejale üle anda. Hageja on kohtule selgitanud, et ostis sõiduki väljanõudeõiguse omandamisega kostja valdusest. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja väljanõudeõiguse omandamist tõendanud. AÕS § 93 kohaselt on võimalik asja omandamine väljanõudeõiguse loovutamisega. Omand läheb sellisel juhul üle väljanõudeõiguse loovutamisega, mitte asja valduse saamisega väljanõudmise realiseerimise tõttu. Lisaks selgitab kohus, et juhul, kui väljanõudeõiguse loovutamist ei eksisteeri, siis puudub õiguslik alus väljanõudeõiguse realiseerimiseks. Kohus nõustub kostjaga, et T. M. ja T. M. vahel 14.06.2010.a sõlmitud sõiduki GMC Savana 1500 müügilepingust (tl 11) ei nähtu vastavasisulist kokkulepet. Müügilepingu p 2 kohaselt kohustus müüja andma koos sõidukiga ostjale üle sõiduki registreerimistunnistuse ja muud sõidukit puudutavad dokumendid. Kohus on seisukohal, et lepingust tulenevalt kohustus hagejale sõiduki üle andma T. M. . Samas selgitab kohus hagejale, et VÕS § 164 kohaselt on nõude loovutamiseks põhimõtteliselt vajalik üksnes senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ja loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest, mistõttu peab seadus tagama, et võlgniku õiguslik seisund loovutamise tõttu ei halveneks. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidete võimaldamisega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega kasutada senise võlausaldaja vastu suunatud vastuväiteid ka uue võlausaldaja vastu. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Antud juhul ei nähtu kohtule nõude loovutamise dokumendi olemasolu, samuti puuduvad tõendid, millest nähtuvalt oleks nõude loovutamisest T. M. kostjale kirjalikult teatanud, seega võis kostja keelduda sõiduki väljaandmisest hagejale. Kohtule nähtuvalt on hageja esitanud sõiduautole õigusvastaselt tekitatud kahju remondikulude katteks nõude (vt tõendid : 1) fotodega sõidukile tekitatud kahjust (tl 18-23) ning 2) xxxxxxxxx OÜ poolt sõidukile GMC Savana 1500 14.06.2011.a koostatud remonditööde eelkalkulatsiooniga summale 2113,08 eurot (tl 24). Kohus selgitab hagejale, et sõiduki GMC Savana 1500 registreerimismärgiga xxxxx kinnipidamisega ja takistuste tegemisega vara valduse ülevõtmisel ei ole tõendatud kostja poolt autole vigastuste tekitamine. Asjaolu, et kostja on tunnistanud sõiduki väljaandmisest keeldumist hagejale ei tähenda sõidukile vigastuste tekitamist. Puksiiri kasutamisega seotud kulu summas 500,00 eurot tõendab hageja OÜ xxxxxxxx poolt T. M. 20.05.2011.a väljastatud arve-saateleht nr M71 sõiduki GMC Savana 1500 teisaldamise eest, tasutud sularahas 500 eurot (tl 17). Arve selgitusest nähtuvalt on sõiduk GMC Savana 1500 teisaldatud Valga linnast Keila linna. Kostja poolt tõendina esitatud xxxxxxx&xxxxxxxxxx Advokaadibüroo poolt 09.06.2011.a T. M. esitatud nõudest (tl 53) nähtuvalt viidi sõiduk kostja valdusest minema 19.05.2011.a. Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest kostjapoolne kahju tekitav tegevus, mis on pusiirteenuse osutamise kulude tekke aluseks. Kostja kahju tekitav tegevus sõidukile vigastuste tekitamises,

samuti puksiirteenuse osutamise vajalikkus kostja kahju tekitava tegevuse tagajärjel on kohtu hinnangul tõendamata. Käsunduslepinguga seotud kulu summas 1 750,00 eurot tõendab hageja OÜ xxxxxxxxxxxxxxx ja T. M. (volitatud esindaja M. K. ) vahel 14.05.2011.a sõlmitud käsunduslepinguga, mille p 1.1 nähtuvalt kohustus käsundisaaja korraldama käsundiandjale kuuluva vara ( p 1.2 kohaselt vara loetelu lisas nr 1) üleandmise käsundiandja omandusse p 4.1 kohaselt ajavahemikul 14.05.2011.a kuni 23.05.2011.a vara üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Lepingu p 3.1.3 kohaselt kohustus käsundiandja maksma käsundisaajale ettenähtud alustel ja korras tasu käsundi täitmise eest (tl 14-16). Samuti on hageja kohtule esitanud tõenditena: 1) xxxxxxx Õigusbüroo poolt T. M. 03.06.2011.a esitatud arve nr 0306/005 teenustasu eest vastavalt lepingule nr xxxxxx/xxx summas 306,77 eurot (tl 25) ning maksekorralduse nr 208 15.06.2011.a, millelt nähtuvalt on T. M. arve summas 306,77 eurot tasunud (tl 26) ning 2)xxxxxxx Õigusbüroo poolt T. M. 06.07.2011.a esitatud arve nr 0107/002 teenustasu eest lepingule nr xxxxxx/xxx summas 1131,23 eurot (tl 27) ning maksekorralduse nr 213 07.07.2011.a, millelt nähtuvalt on T. M. arve summas 1131,23 eurot tasunud (tl 28). Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus andis tähtaja kuni 21.november 2011.a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada täiendavalt tõendeid, avaldusi ja dokumente (tl 73). Hageja täiendavaid tõendeid, avaldusi ja dokumente kohtule ei esitanud. Hageja esitatud tõenditest ei selgu eelnimetatud arvete seos OÜ xxxxxxxxxxxxxxx ja T. M. (volitatud esindaja M. K. ) vahel 14.05.2011.a sõlmitud käsunduslepinguga, samuti ei ole hageja kohtule esitanud käsunduslepingu nr xxxx p 1.2 märgitud vara üleandmise-vastuvõtmise akti, millelt nähtuks käsundi täitmine. Kohtule esitatud faktilised asjaolud peavad olema kohtule esitatud tõenditega tõendatud ja kontrollitavad. Ainuüksi käsunduslepingu ja kirjalike selgituste esitamisega ei ole tõendatud kahju (1750 eurot) tekkimine. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt teeb kohus esitatud tõendite alusel kindlaks poolte nõuded ja vastuväited või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja tõendanud käsunduslepinguga seotud kulu summas 1750 eurot, seega jätab kohus esitatud nõude rahuldamata. Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale saamata jäänud tulu hüvitamise võimalikkust antud tsiviilasjas. Saamata jäänud tulu summas 4115,91 eurot tõendab hageja T. M. ja A. M. vahel 05.07.2010.a sõlmitud sõiduki GMC Savana 1500 rendilepinguga (tl 12-13). Rendilepingust nähtuvalt kohustus A. M. tasuma hagejale sõiduki rendiperioodil 01.08.2010.a kuni 31.10.2010.a (92 päeva) renti päevas 700 krooni. Hageja on arvestanud nõude kogusummaks 64 400 krooni s.o 4115,91 eurot. VÕS § 128 lg 2 kohaselt liigitub varaline kahju eelkõige otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Antud juhul on kohus seisukohal, et tegemist on saamata jäänud tuluga puhtmajandusliku kahju tähenduses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et puhtmajanduslik kahju deliktiõiguses reeglina hüvitamisele ei kuulu (RKL 3-2-1-64-05, RKL 3-2-1-123-05). Deliktiõigusega ei kaitsta isiku vara tervikuna, vaid eelkõige konkreetseid õigushüvesid. Seadus ja kohtupraktika piiravad puhtmajandusliku kahju hüvitamist

pragmaatilistel kaalutlustel, sest vastasel juhul oleks üksteisega lepingulistes suhetes mitteolevatel isikutel ebamõistlikult palju hüvitusnõudeid üksteise vastu (vt T.Tampuu, ”Lepinguväliste võlasuhete õigus”, lk 122). Kohus selgitab hagejale, et nõue rendilepingust saamata jäänud tulu osas ei kuulu hüvitamisele deliktiõiguslikul alusel. Õigusvastasuse alusena on hageja esitanud VÕS § 1045 lg 1 p 5, leides, et kostja õigusvastane käitumine seisnes hagejale kuuluva omandi õigusvastases kinnipidamises ja takistuste tegemises vara valduse ülevõtmisel. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas ei olnud hagejale sõiduki omandiõigus üle läinud, seega ei ole hagejale kahju tekkinud VÕS § 1045 lg 1 p 5 nimetatud õigusvastase teo tagajärjel ning kostja keeldus õigustatult sõiduki väljaandmisest hagejale.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.