lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-35992/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-35992/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1059
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

Toimik nr 2-11-35992

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 13.12.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: BIGBANK AS-i hagi KI vastu võla nõudes Hagihind: 9 497,08 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 23.11.2011. a Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja: Artur Maljukov (e-post [email protected]) Kostja: KI(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.BIGBANK AS-i hagis KI vastu: 1.1 Kokku kuulub kostjalt KI hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõistmisele 16 923,85 eurot; 1.2 TsMS §367 kohaselt kuulub kostjalt KI hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõistmisele viivis 30,07 % aastas põhinõudelt 9010,03 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta kostja kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjalt 16 923,85 eurot (tagastamata krediidisumma 9 010,03 eurot, tasumata intress 6 552,85 eurot , võla sissenõudmisega seotud kulud 396,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 873,92 eurot, lepingu sõlmimise tasu 90,81 eurot) ja viivis 30,07% tagastamata krediidisummalt aastas alates 02.08.2011 kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid 29.05.2009 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0901751/51st. Hageja andis kostjale üle 9 081,29 eurot. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 30,08% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja rikkus korduvalt kohustust tasuda regulaarseid makseid alates 04.01.2010. Hageja edastas kostjale kirjalikud teatised maksekohustuse meeldetuletamiseks. 17.03.2011 teatega hoiatas hageja kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja i tasu 2 nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei reageerinud. 07.04.2011 avaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis võlgnevuse tasumist. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tagastamata krediidisumma 9 010,03 eurot, lepingu ülesütlemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud intress 6 552,85 eurot. Võla sissenõudmise kulud tulenevad kostjale saadetud kirjadest 102,24 eurot (19.10.2010, 16.12.2010, 12.01.2011, 25.02.2011 sissenõudmiskirjad, 19.11.2010, 17.03.2011 ülesütlemise hoiatused, 07.04.2011 ülesütlemisavaldus) ja inkassomenetluse kuludest, millest on tasumata 294 eurot. Kostjal on üldtingimuste p 5.3 alusel tasumata lepingu sõlmimise tasu 90,81 eurot. Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks muutunud viivis 12,88 eurot, 01.08.2011 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 873,92 eurot. Viivise määraks on hageja arvestanud 30,07% võlgnetavalt summalt aastas. 23.11.2011 kohtuistungil selgitas hageja, et kostja avaldas soovi liita kolm lepingut üheks. Juunis 2010 tehti esimene makse ja märtsis 2011 tehti viimane makse. Hageja on esitanud tõenditena: tarbijakrediidileping nr 0901751/15st maksegraafiku ja üldtingimustega (lk 11-21), 19.10.2010, 16.12.2010, 12.01.2011, 25.02.2011, 19.11.2010, 17.03.2011 ja 07.04.2011 teatised (lk 22-28), inkassoteenuse arve (lk 29), hageja hinnakiri (lk 30), viivise arvestus (lk 31).
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja vaidleb hagile vastu ning ei võta hagi õigeks.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kõik hageja poolt saadetud tõestused ei vasta tõele. Viimase tarbijalepingu nr 0901751/15st maksegraafiku kehtestatud kokkuleppega nr 7 sai BIGBANK AS-i haldur RR pettusega kätte kostja allkirjad. Lubades maksegraafik ümber teha, sest kostja oli nende rahasummade vastu. Kui kostja allkirjastas maksegraafiku nr 7, kadus tema haldur RR jäljetult 9 kuuks. Kui kostja ta 9 kuu järel kätte sai, ei huvitanud teda enam mitte midagi. Kostja on asjatult pöördunud hageja poole kompromissi leidmiseks. Hageja administratsioon orjastab inimesi, mõeldes välja suuri rahasummasid. 23.11.2011 istungil selgitas kohus kostjale vajadust esitada tõendeid. Kostja teatas, et täiendavaid tõendeid esitada tal ei ole.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung ning põhiistung, mille järel pidasid pooled võimalikuks menetlus lõpetada. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus

Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et pooled on sõlminud laenulepingu. VÕS§ 396 lg1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd kostja lepingut ei täitnud, ütles hageja 7.04.2011 lepingu üles. Sama seaduse §397 lg1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingus kokku leppinud intressimääras 30,07 % aastas. Intresse on arvestatud kuni lepingu ülesütlemiseni. VÕS §113 lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on viivisemääraks 30, 07% aastas. Kohus nõustub hageja esitatud viivistearvestusega. Pooled on lepingu üldtingimuste punktis 6.7 leppinud kokku, et kostja hüvitab hagejale võla sisse nõudmisega seotud kulud. Pooled on lepingus kokku leppinud lepingutasus, mida kostja pole tasunud. Hageja nõue koosneb põhivõlgnevusest 9010,03 eurot, intressisummast 6552,85 eurot, viivisest summas 873,92 eurot, 396,24 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ning lepingu sõlmimise tasust 90,81 eurot Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 16 923,85 eurot. TsMS §367 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 30,07 % aastas põhinõudelt 9010,03 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja tunnistab ka ise, et kirjutas lepingule ja maksegraafikule alla. Kohtu ettepanekule esitada tõendeid oma väidete kinnituseks, vastas kostja, et täiendavaid tõendeid esitada tal ei ole.

3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad TsMS §162 kohaselt kohtukulud kostja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja