13. detsember 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-17907
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Advokaadibüroo VARUL AS hagi OS vastu võla saamiseks 1 044,51 eurot Hageja Advokaadibüroo VARUL AS (registrikood 10288628, asukoht Kaluri 2, 51004 Tartu), volitatud esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus (e-post [email protected]) Kostja OS(isikukood XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja Tiina P (XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Ärakuulamine
29.11.2011
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Kostja lepinguline esindaja Tiina P
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista OS’lt võlgnevus 1 044,51 (üks tuhat nelikümmend neli eurot ja 51 senti) eurot ja viivis 904,41 (üheksasada neli eurot ja 51 senti) eurot Advokaadibüroo VARUL AS kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täielikult (100%) OSkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga.
2-11-17907 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Advokaadibüroo VARUL AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OS’lt 1 867,46 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 17.08.2011 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle Harju Maakohtu kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.23.08.2011 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.06.09.2011 esitas Advokaadibüroo VARUL AS hagi OS vastu võla saamiseks. Asjaolud
4.Pooled sõlmisid 15.10.2008 kliendilepingu nr XXX, mille alusel hageja osutas kostjale õigusabi teenust Tallinna Ringkonnakohtus haldusasjas nr 3-08-1296 (tl 34-40). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 044,51 eurot ja viivise 904,41 eurot ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 101 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1.
6.Tallinna Ringkonnakohtus haldusasjas 3-08-1296 osutatud õigusabiteenuste eest esitas hageja kostjale 24.04.2009 arve nr 90618 summas 21 192,80 krooni (tl 41-42), mille kostja tasus osaliselt 14.06.2009 summas 4 849,80 krooni (tl 43). Seoses arve nr 90618 osaliselt tasumata jätmisega kostja poolt on hagejal ajavahemikul 05.05.2009 – 05.09.2011 tekkinud viivisenõue 904,41 eurot (14 150,91 krooni).
7.Tulenevalt kostja vastusest selgitab hageja, et kostja on tasunud arved nr 81410 ja 81369 ilma arvetele mistahes vastuväiteid esitamata. Kooskõlas kliendilepingu punktiga 5.7. juhul kui kliendil on vastuväiteid esitatud arve suhtes (s.h. osutatud teenuste tegeliku osutamise ja teenuste mahu suhtes), teatab klient sellest büroole kohe pärast arve saamist. Vastuväite kohesel mitteesitamisel eeldatakse, et kliendil ei ole arvele (s.h. arvel märgitud teenuste tegelikule osutamisele ja mahule) vastuväiteid. Põhjendatud vastuväite korral ei loeta klienti arve tasumisega viivituses olevaks. Kooskõlas kliendilepingu punktiga 3.1.5 oli kostja kohustuseks büroole viivitamatult kirjaliku teate esitamine, kui klient on seisukohal, et büroo on käesolevat lepingut rikkunud, s.h. kui büroo on kliendi arvates põhjendamatult jätnud järgimata kliendi antud juhise. Kostja ei esitanud hagejale asja ettevalmistamiseks mingeid materjale ning apellatsioonkaebuse koostamiseks pidi hageja tutvuma
2-11-17907 kohtutoimikuga, mis sisaldas suurt hulka värvilist kaardimaterjali. 17.10.2009 tutvus advokaat Vadim Filimonov esmakordselt kohtutoimikuga ja tellis toimikust koopiad. Samal päeval tuli Vadim Filimonov kohtusse tagasi tellitud koopiate järgi, kus selgus, et kohus ei saanud teha toimikus olevatest suurtest värvilistest kaartidest koopiaid. 23.10.2009 pidi Vadim Filimonov tulema kohtusse tagasi fotokaameraga, et pildistada kohtutoimikus olevat kaardimaterjali.
8.Hageja selgitab, et vastavalt kliendilepingu lisa 1 punktile 2 kehtis poolte vahel kokkulepe, et kostja ülesande täitmisesse kaasab hageja kaks advokaati (Mikk Lõhmus, tunnitasuga 2 200 krooni + käibemaks ja Karl Haavasalu tunnitasuga 1 900 krooni + käibemaks. Kooskõlas kliendilepingu lisa 1 punktiga 2 oli advokaat Karl Haavasalu asendustäitjaks advokaat Vadim Filimonov). Samuti on põhjendamatu kostja väide, et kostja ei pea tasuma kooskõlastamata 17.04.2009 toimunud kahe esindaja nõupidamise eest IJ’ega. Hageja selgitab, et IJ on isik, kes koostas detailplaneeringut, mille algatamisest keeldumist on kostja vaidlustanud. Haldusasja menetluses oli kostja kasutanud tõenditena hulgaliselt IJ ja Harku Vallavalitsuse vahelist kirjavahetust. IJ oli esimese astme kohtus ka tunnistajana üle kuulatud. Seega I J oli asjaga seotud nii vahetu tunnistaja kui ka eriteadmisi omava isikuna, kes oli kostja nimel kogu kohtueelset menetlust ajanud, ning ilma IJ’ega kohtumata, ei oleks saanud lugeda, et hageja oleks oma kohustusi kostja esindamisel nõuetekohaselt täitnud. Hageja kui oma ala tippspetsialist määrab ise, milliseid tõendeid on hagejal vaja koguda ja uurida asja ettevalmistamiseks ja kostjal kui hageja kliendil ei ole õigust keelata hagejal teatud tõendite uurimist. Kuivõrd IJ’e selgituste näol oli tegemist asja lahendamise seisukohalt olemusliku tõendiga, siis ei pidanud hageja eraldi kostjaga vastava tõendi uurimist kooskõlastada.
9.Hageja selgitab, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist, s.o. 10.12.2008 võttis Riigikogu vastu Metsaseaduse muutmise seaduse (RT l 2008, 56, 314), millega tunnistati alates 01.01.2009 kehtetuks muuhulgas apellatsioonkaebuse esitamise aja kehtinud Metsaseaduse §-d 17-22 (paragrahvid, mis sisaldasid hoiu-, kaitse- ja tulundusmetsa regulatsiooni ehk puudutasid vahetult haldusasja nr 3-081296). Hageja pidi välja võtma Metsaseaduse muutmise seaduse seletuskirja selgitamaks välja regulatsiooni kehtetuks tunnistamise põhjusi ning tuvastamaks regulatsiooni muutuse mõju haldusasjale. Tegemist ei saa olla esindaja enda kvalifikatsiooni tõstmiseks tehtud tööga, sest tegemist oli otse haldusasjaga seotud õigusliku analüüsiga. Pealegi, analüüsitud ei olnud mitte uut regulatsiooni, vaid kliendi huvides vana regulatsiooni kehtetuks tunnistamise põhjusi.
10.Hageja leiab, et kostja poolt esitatud VV’i arve ei tõenda, et hageja töö oleks ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kostja ei ole tõendanud, et advokaat VV’i töömaht haldusasja 3-08-1296 apellatsioonimenetluses oli sama, mis hagejal. Kostja kasutas hageja teenuseid alles apellatsioonimenetluses. Seega pidi hageja apellatsioonkaebuse koostamisel analüüsima muuhulgas kõiki esimese astme menetluse materjale. Seevastu VV, kes oli kostja esindaja juba esimese astme menetluses, ei pidanud apellatsioonkaebuse koostamisel analüüsima esimese astme kohtumenetluse materjale, seega VVi’l pidi kuluma apellatsioonkaebuse koostamiseks igal juhul vähem aega, kui hagejal. VV’i arve on esitatud vaid seoses teise astme menetlusega. Seega igal juhul on arve esitatud seoses väiksema töömahuga, kui see oli hagejal. Kostja ei ole tõendanud, et isegi võrdse töömahu juures oleks VV’i arve summa (20 000 krooni + käibemaks) hageja arvete kogusummast väiksem just kulutatud töötundide väiksema arvu tõttu. VV’i arvest ei nähtu kulutatud aja hulka, ei ole kajastatud, millistele toimingutele kui palju aega on kulutatud. Kostja ja VV’i vahel võis olla eelnevalt sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt olenemata töömahust ei saanud VV’i arve summa ületada 20 000 krooni + käibemaks. Hagejaga analoogne kokkulepe puudus. Vastavalt kliendilepingu lisale 1 oli kostja kohustatud hagejale tasuma tunnihinna alusel sõltuvalt töömahust. Isegi kui kostja oleks ka VV’iga sõlminud kokkuleppe tasumiseks tunnihinna alusel, siis ei tõenda kostja poolt esitatud VV’i arve seda, et VV oli kulutanud võrreldes hagejaga vähem aega ülesannete täitmiseks. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2-11-17907
12.Pooled sõlmisid 15.10.2008 kliendilepingu XXX ja selle lisa nr 1, mille p 1 kohaselt tegi kostja hagejale ülesandeks apellatsioonkaebuse koostamise Tallinna Halduskohtu 29.09.2008 kohtuotsuse peale haldusasjas nr 3-08-1296 ning esindamise Tallinna Ringkonnakohtus. Hageja tegi kostjale ettemaksuarve 15.10.2008 nr 81369 summas 29 500 krooni, mille kostja tasus 15.10.2008 (tl 69). Järgnevalt koostas hageja kostjale 27.10.2008 arve nr 81410 summale 48 415,40 krooni, millest on arvestatud maha kostjalt laekunud ettemaksu summa 29 500 krooni. Seega jäi tasuda kostjal hagejale veel hageja arvutuste kohaselt 19 025,40 krooni, millise summa tasus kostja hagejale 13.11.2008 (tl 70).
13.Tööaruandest nr XXX(tl 68) nähtub, et 15.10.2008 arve nr 81369 ja 27.10.2008 arve nr 81410 alusel on hageja koostanud kostjale apellatsioonkaebuse, tutvunud kohtutoimikuga kolmel korral, teostanud õiguslikku analüüsi kolmel korral ja materjalide analüüsi kolmel korral, kõik toimingud kokku on deklareeritud 20,20 h ulatuses. Kostja märgib, et konkreetsel juhul on põhjendamatu vajadus tutvuda kohtutoimikuga kolmel korral, kuivõrd kõik menetlusdokumendid saadetakse pooltele ka kohtu poolt. Tööaruandest nr XXXei nähtu üheselt, millistele uutele menetlusdokumentidele on olnud vajalik teostada õiguslikku analüüsi ning millega on vajalik olnud üleüldse tutvuda ja mida analüüsida, puuduvad viited konkreetsetele haldusasjas esitatud menetlusdokumentidele. Samuti on arusaamatu ja põhjendamata kulu seoses kaebuse täiendamisega ja sellega seonduva materjalidega tutvumisega. Kaebuse koostamise eest on hageja deklareerinud ajakuluks 0,90 h (17.10.2008), sellele järgnevalt on kaebuse koostamiseks kulunud jällegi 2,80 h (22.10.2008) ning 24.10.2008 on hageja büroost kaks esindajat tegelenud järjekordselt kaebuse täiendamisega ning vastavate materjalide analüüsimisega, mis juba on eelnevalt analüüsitud, kokku 11,5 h ulatuses. Selline ajakulu ilmselgelt ei ole põhjendatud ning samuti ei ole põhjendatud kaebusega tegelemine kahe esindaja poolt korraga, sest see ilmselgelt tõstab selline tegevus kostja kohustusi. Hageja peab tõendama kogu kostjale deklareeritud tööde teostamist ja põhjendama nende tööde teostamise vajadust ja ajakulu. Kuna hageja tööde aruandes ei ole viidatud mitte ühelegi konkreetsele menetlusdokumendile, mille suhtes on teostatud materjalide analüüsi ja õiguslikku analüüsi, siis ei ole ka kostjal olnud võimalik hinnata, kas deklareeritud ajakulu on põhjendatud või mitte. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et vaidlusaluse arve nr 90618 tööaruandest nähtuvalt on 17.04.2009 toimunud nõupidamine IJ’ega. Kostja leiab, et kostja ei pea tasuma sellise kooskõlastamata teenuse eest ja seda veel enam, et antud kohtumise eest küsitakse kostjalt tasu kahe esindaja jaoks. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, miks oli vajalik kohtuda IJ’ega kahel advokaadil korraga, tekitades kostjale sellega põhjendamatu kulu ning, et selline kohtumine oleks kooskõlastatud kostjaga või, et see oleks üleüldse aset leidnud 1 tunni ulatuses. Kliendilepingu p 2.5.1 kohaselt oleks pidanud hageja näitama üles head tahet ja arvestama muuhulgas kostja huvidega. Ühtlasi ei pea kostja põhjendatuks seda, et esindaja küsib kliendilt tasu seaduse lugemise eest (arve nr 90618 aluseks oleva tööaruande kohaselt on jurist Vadim Filimonov 17.04.2009 teostanud metsaseaduse analüüsi). Tegemist on esindaja enda kvalifikatsiooni tõstmisega, mida ei saa teostada kliendi arvel. Seega ei ole kostja jaoks olnud hageja teostatud tööde maht ja deklareeritud tööde tegemine tõendatud ja teenuse osutamine ei ole olnud kostja jaoks läbipaistev ega kontrollitav. Kostja leiab, et on tasunud arvete nr 81410, 81369 ja 90618 (tl 73-75) alusel tegelikult teostatud ja põhjendatud tööde eest täies ulatuses. Kuna kostja on tasunud arved nr 81410 ja 81369 summas 48 525,40 krooni, siis see ongi põhjendatud kulu kokkulepitud tööde teostamise eest enne ringkonnakohtu kohtuistungit. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil esindamise eest on kostja tasunud hagejale põhjendatud ulatuses 4 849,80 krooni (tl 71). Seega leiab kostja, et tal puuduvad hageja ees kohustused ning hagi on seega põhjendamatu.
14.Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et ainuüksi arved ja tööde aruanded ei tõenda hageja nõuet ning vastavate tööde tegemist, tööde ajakulu ega nende tegemise vajadust. Seega on hagiavaldus põhjendamata ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
15.Kostja märgib lisaks eeltoodule, et antud haldusasjas nr 3-08-1296 esindas kostjat lisaks hagejale ka advokaat VV (tl 66-67), kes teostas kostja esindamisel muuhulgas ka sama töö, mis hagejagi. Advokaat VV on aga erinevalt hagejast pidanud antud tööga seonduvaks põhjendatud kuluks nii
2-11-17907 Tallinna Halduskohtus toimunud menetluse kui apellatsioonkaebuse koostamise eest kokku 23 680 krooni (tl 72). See näitab ilmselgelt, et hageja nõue ja deklareeritud tööd on ülepaisutatud ja põhjendamatud. Kostja on seisukohal, et on juba tasunud vajalikus ulatuses hagejale käsundi täitmise eest. VÕS § 620 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Nimetatud sätte kohaselt tuleb käsundi täitmisel teha käsundandja jaoks toiminguid vajalikus ja põhjendatud ulatuses, milliselt kohustustest aga hageja ei ole kinni pidanud. Kohtuotsuse põhjendused
16.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Ärakuulamine toimus 29.11.2011.
17.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
19.Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et pooled sõlmisid 15.10.2008 kliendilepingu nr XXX ja selle lisa 1, mille alusel hageja osutas kostjale õigusabi teenust Tallinna Ringkonnakohtus haldusasjas nr 3-08-1296 (tl 34-40). Kliendilepingu lisa 1 p 2 järgi olid kostja esindajateks vandeadvokaadid Mikk Lõhmus, tunnitasuga 2 200 krooni, ja Karl Haavasalu, tunnitasuga 1 900 krooni, ning kostja andis büroole kirjaliku nõusoleku teha ülesande täitmine ülesandeks teistele büroo advokaatidele (asendustäitja), kui eelnimetatud advokaat ei saa ülesannet täita. Antud juhul oli advokaat Karl Haavasalu asendustäitjaks advokaat Vadim Filimonov. Puudub vaidlus, et hageja on edastanud kostjale arved nr 15.10.2008 nr 81369 summas 29 500 krooni, mille kostja tasus 15.10.2008 (tl 69). 27.10.2008 arve nr 81410 summale 48 415,40 krooni, millest on arvestatud maha kostjalt laekunud ettemaksu summa 29 500 krooni, mistõttu jäi tasuda 19 025,40 krooni, millise summa tasus kostja hagejale 13.11.2008 (tl 70) ning 24.04.2009 arve nr 90618 summas 21 192,80 krooni (tl 41-42), millest kostja on tasunud 14.06.2009 4 849,80 krooni (tl 43). Kostja on hagejale tasumata 1 044,51 eurot (16 343 krooni) arve nr 90618 alusel. Puudub vaidlus, et kostja on nimetatud arved kätte saanud ning vaatamata korduvatele meeldetuletustele (139-143), ei ole kostja arvet nr 90618 summas 1 044,51 eurot tasunud. Vastavalt kliendilepingu punktile 5.7. juhul kui kliendil on vastuväiteid esitatud arve suhtes (s.h. osutatud teenuste tegeliku osutamise ja teenuste mahu suhtes), teatab klient sellest büroole kohe pärast arve saamist. Vastuväite kohesel mitteesitamisel eeldatakse, et kliendil ei ole arvele (s.h. arvel märgitud teenuste tegelikule osutamisele ja mahule) vastuväiteid. Põhjendatud vastuväite korral ei loeta klienti arve tasumisega
2-11-17907 viivituses olevaks. Kooskõlas kliendilepingu punktiga 3.1.5 oli kostja kohustuseks büroole viivitamatult kirjaliku teate esitamine, kui klient on seisukohal, et büroo on käesolevat lepingut rikkunud, s.h. kui büroo on kliendi arvates põhjendamatult jätnud järgimata kliendi antud juhise. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud arvetele ning, et kostja ei olnud rahul hageja poolt osutatud teenustega. Kostja sõlmides lepingu hagejaga, teadis, et hagejat hakkavad esindama kaks advokaati (tl 39) ja millise tunnihinnaga, seega oli kostja vaba valik sõlmida kliendileping hagejaga ning alusetud on kostja väited, et kostjale on põhjendamatult tekitatud lisakulu, kui kostjat on esindanud kaks advokaati. Samuti on lepinguga tõendatud, et kostja sõlmis hagejaga kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks Tallinna Ringkonnakohtus, seega tuli hagejal tutvuda terve esimese astme kohtu menetlusega ja menetlusdokumentidega ning, kuna tegemist oli keeruka detailplaneeringu vaidlusega, mitte väikse laenulepinguga, siis on põhjendatud, et hagejal kulus menetlusdokumentidega tutvumiseks tavaliselt rohkem aega ning enda asjaga kurssi viimiseks tuli advokaatidel koostada analüüse ja tutvuda seadustega, milline oli tähtis apellatsioonkaebuse koostamiseks, mitte esindaja harimiseks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kostja või Tallinna Halduskohus, on edastanud hagejale kõik esimese astme kohtu materjalid ja tõendid, seega on põhjendamatud kostja väited, et hagejal ei olnud vajalik käia toimikuga tutvumas kolmel korral. Põhjendamata on kostja väited, et kostjal ei tule tasuda arvel nr 90618 märgitud kohtumise eest IJ’ega. Tallinna Halduskohtu 29.09.2008 kohtuotsusest haldusasjas nr 3-08-1296 (tl 82-98) ja 09.09.2008 haldusasja kohtuistungi protokollist (tl 99-112) nähtub, et IJ on isik, kes koostas detailplaneeringut, mille algatamisest keeldumist on kostja vaidlustanud. Haldusasja menetluses oli kostja kasutanud tõenditena hulgaliselt IJe ja Harku Vallavalitsuse vahelist kirjavahetust, samuti oli IJ esimese astme kohtus tunnistajana üle kuulatud. Seega IJ oli asjaga seotud nii vahetu tunnistaja kui ka eriteadmisi omava isikuna, kes oli kostja nimel kogu kohtueelset menetlust ajanud. Seega on põhjendatud hageja kohtumine menetlusega seotud isikutega ning, kuna kostja on endale võtnud õigusteenust osundava isiku, siis on põhjendamatu kostjal ette heita, milliseid tõendeid hageja peab koguma, et koostada põhjendatud kaebust. Põhjendamatud on ka väited, et advokaat VV, kes esindas kostjat haldusasjas, lisaks hagejale, tegi sama töö hinnaga 23 680 krooni (tl 72). Kostja ei ole tõendanud, et advokaat VV’i töömaht haldusasja 3-08-1296 apellatsioonimenetluses oli sama, mis hagejal. Kostja kasutas hageja teenuseid alles apellatsioonimenetluses, seega pidi hageja apellatsioonkaebuse koostamisel analüüsima muuhulgas kõiki esimese astme menetluse materjale. Seevastu VV, kes oli kostja esindaja juba esimese astme menetluses, ei pidanud apellatsioonkaebuse koostamisel analüüsima esimese astme kohtumenetluse materjale, mistõttu pidi VVi’l kuluma apellatsioonkaebuse koostamiseks igal juhul vähem aega, kui hagejal. Lisaks ei ole kohtule esitatud kostja ja advokaat VV vahel sõlmitud kliendilepingut ning kohtule ei ole teada, millise hinna leppis kostja kokku advokaat VV’iga. Seega ei tõenda kostja poolt esitatud VV’i arve, et hageja on teinud oma tööd ülepaisutatult ja põhjendamatult. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väited on põhjendamata ja tõendamata ning enamus väiteid on esitatud 15.10.2008 arvele nr 81369 ja 27.10.2008 arvele nr 81410, millised on kostja juba tasunud ja samuti on vastuväited esitatud hilinenult. Kohtu hinnangul on hageja osutanud teenust vastavalt lepingule ja ajakulule. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et hageja ei ole teenust osutanud vastavalt lepingule, samuti ei ole kostja esitanud vastuväited osutatud teenustele ning seda ka siis, kui kostjale on esitatud korduvaid meeldetuletusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub välja mõistmisele võlgnevus summas 1 044,51 eurot.
20.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist 904,41 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitnud. Samuti on viivisemäär põhjendatud ja lepingu punktis 5.6 kokku lepitud (tl 37). Menetluskulud
2-11-17907
21.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.