lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-84247/19

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-84247/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1458
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju maakohus, Kentmanni tn kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.detsember 2011 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number

2-08-84247

Tsiviilasi

AS S hagi MS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

159,41 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS S (registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Kadrian Jaagund (Lindorff Eesti AS; e-post: [email protected]) Kostja MS (isikukood XXX; tegelik elu- ja asukoht teadmata)

Eelistung

15.11.2011, pooled istungile ei ilmunud

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista MS’lt AS S kasuks 318,76 eurot (kolmsada kaheksateist eurot ja 76 senti, sh põhivõlg 159,41 eurot ja viivis 159,35 eurot).
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses MS kanda.
4.Välja mõista MS’lt AS S kasuks menetluskulu katteks 173,92 eurot (ükssada seitsekümmend kolm eurot ja 92 senti).
5.Toimetada kohtuotsus MS’le kätte avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Kohtuotsus loetakse M. Sle kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate avaldamisest. Edasikaebamise kord Otsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

01.08.12.2008 AS S esitas Harju maakohtule hagi MS vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.12.2004 liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr XXX, kliendilepingu nr XXX, seadme kasutamise lepingu nr XXX ja seadme üleandmise akti nr XXX. Lepingu alusel kohustus hageja osutama kostjale lepingus määratud teenust ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved XXX... ja XXX. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu palub hageja kohtult välja mõista põhinõue summas 2 494,25 krooni ja viivise summas 2 493,25 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

27.07.2009 ja 29.01.2010 kohtule esitatud vastustes palus kostja kohaldada aegumist ja jätta sellest tulenevalt hagi rahuldamata. Kostja sõnul pakkus S mittekvaliteetset teenust, millele tuginedes tekkisid kostjal hagejaga suusõnalised vaidlused telefonis. Ka keeldus AS S oma XXX kontoris mõned aastad tagasi lepingut lõpetamast ja raha vastu võtmast.

MENETLUSE KÄIK

19.02.2010 kohtuotsusega jättis kohus AS S hagi MS vastu aegumise tõttu rahuldamata. 23.11.2010 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega maakohtu 19.02.2010 otsus tühistati ja hagi saadeti sisuliseks lahendamiseks uuesti Harju Maakohtule. Maakohus otsustas asjaolude ja kompromissivõimaluse väljaselgitamiseks pidada asjas korraldava kohtuistungi (eelistungi). Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale M. S kohtukutset kätte toimetada, kutsus kohus hageja taotlusel kostja 15.11.2011 eelistungile avalikult, teate avaldamisega elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtukutse avaldati 05.10.2011. Pooled 15.11.2011 eelistungile ei ilmunud. Hageja esindaja kinnitas kohtukutse kättesaamist 06.10.2011. Mitteilmumist õigustava mõjuva põhjuse olemasolust ei ole pooled kohtule teatanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 408 lg 1 sätestab, et kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus: 1) lahendada asja sisuliselt, 2) jätta hagi läbi vaatamata; 3) menetluse peatada, 4) lükata asja arutamise edasi. Kuivõrd hageja on hagiavalduses andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, on hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 412 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kohus peab õigeks asja lahendada sisuliselt. Kohus võtab arvesse, et menetlusosalised on saanud menetluses võimaluse oma seisukohtade esitamiseks. Kostja on teadlik, et hagi rahuldamata jätmise otsus on tühistatud ning asi on saadetud uueks arutamiseks maakohtule, sest kostjale on elukaaslase kaudu kätte toimetatud ringkonnakohtu otsus ning asja uuel arutamisel 30.augustile 2011 määratud istungi kohtukutsed. Seega oli kostjal võimalus esitada menetluses oma sisulised vastuväited, kostja seda võimalust ei ole kasutanud. Pärast 30.08.2011 istungi edasilükkamist kohtuniku haigestumise tõttu ei ole kohtul õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada.
2.Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 23.12.200 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingust, kliendilepingust, seadme kasutamise lepingust ja seadme üleandmise aktist.

Lepingu alusel kohustus hageja osutama kostjale lepingus määratud teenust ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved XXX... ja XXX(tasumise tähtajaga 30.06.2005).

3.Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et hageja pakkus ebakvaliteetset teenust, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole oma vastuses konkretiseerinud, milles teenuse ebakvaliteetsus seisnes. Samuti ei selgu kostja vastusest, kuidas hageja väidetav keeldumine lepingu lõpetamisest ning raha vastuvõtmisest keeldumine mõjutavad kostja kohustust tasuda hagis nimetatud arveid. Kostja ei ole arvete õigsust vaidlustanud, samuti ei ole kostja esile toonud, et ei ole arveid kätte saanud. Kostja aegumise vastuväite on ringkonnakohus lahendanud ning leidnud, et nõue ei ole aegunud. Maakohus selles osas kostja vastuväiteid enam ei analüüsi.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 1 ja 3). Vastavalt VÕS §-le 100 loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue põhinõude 159,41 eurot (2494,25 krooni) väljamõistmiseks. Kohus rahuldab selles osas hagi.
5.Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivised. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt on viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Liitumis- ja teenuste osutamise lepingu lahutamatuks lisaks olevate S Üldtingimuste punktis 5.6. on pooled kokku leppinud, et teenuse eest tasumisega viivitamisel võib S nõuda kliendilt viivist tähtaegselt laekumata summalt kuni 0,2 % kalendripäevas. Samuti on viivisemääras 0,2 % kokku lepitud seadme kasutamise lepingu punktis 8. Hageja on viivist arvestanud hagi 08.12.2008 seisuga kokku summas 6155,81 krooni, kuid lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja viivitusintressi põhinõudest väiksemas ulatuses, so 2493,25 krooni (159,35 eurot). Kohus leiab, et hageja viivisenõue on mõistlik ja rahuldab selle.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab käesolevas otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja hagiavalduses palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulu 1471,31 krooni. Lisaks on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 1000 krooni apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu kokku 79,89 eurot (1250 krooni).
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kohaselt oli kuni 10 000 krooni (639,12 eurot) suuruse hinnaga hagi puhul lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistetav piirmäär 5000 krooni (319,56 eurot). Hageja taotletud õigusabi kulu vastab kehtestatud piirmäärale.
8.Kohus leiab, et hagiavalduses taotletud õigusabikulu 1471,31 krooni ei ole mõistlik ega põhjendatud kulu üksnes hagiavalduse koostamise eest. Hageja võlgnike arv, kelle vastu kohtusse on hagid esitatud, ulatub sadadesse. Hageja lepinguline esindaja vormistab hagiavaldusi selleks väljatöötatud tüüpvormile, milles vahetatakse üksnes võlgniku andmeid ning lepingute ja

võlgnevuse summade numbreid. Lisaks hagiavalduse kahest leheküljest tekstist ca kolmveerand lehekülge on õigusnormide ümberkirjutus. Kohus hinnangul ei nõua hagiavalduse selline vormistamine õigusalaseid eriteadmisi ega õigusta üksnes hagiavalduse vormistamise eest 1471,31 krooni (94,03 euro) suurust õigusabi kulu. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, millest hageja esindaja oleks osa võtnud ning hagiavalduses on hageja taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses, õigusabikulu väljamõistmise nõue on esitatud juba hagiavalduses. Seega ei saanud nimetatud kulu sisaldada muid toiminguid, peale hagiavalduse vormistamise. Võttes arvesse, et I astme kohtumenetluses on hageja esitanud ka 2 leheküljelise (millest tekstiosa vaevalt 1 lk) täiendava seisukoha hagi aegumise vastuväite kohta, kohus leiab, et maakohtu menetluses on hageja õigusabi kulu põhjendatud summas 1000 krooni (63,91 eurot). Kohus leiab aga, et hagiavalduses nimetatud õigusabi kulu summa on täies ulatuses põhjendatud juhul, kui arvesse võtta hageja õigusabi kulusid ringkonnakohtus. Kuna käesoleva asja raames on hageja esitanud apellatsioonkaebuse ning apellatsioonkaebus lahendati hageja kasuks, peab kohus õigeks sellega seotud õigusabikulud kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebus on samuti üksnes kahel lehel, millest suurema osa moodustavad poolte andmed ning asjaolude ja eelneva menetluse kirjeldus, apellatsioonkaebuse põhjendused on sisuliselt maakohtus esitatud aegumise põhjendused ning ringkonnakohus lahendas apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. Seetõttu on ringkonnakohtu menetluses hageja õigusabikulud põhjendatud summas 471,31 krooni (30,12 eurot). Eeltoodu alusel kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja õigusabikulu kokku 94,03 eurot.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja