Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Edasikaebe kord

1(6)

2-09-44743 Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p-de 7 ja 8 peale võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt pankrotiseaduse §-ile 171 lg 1. Asjaolud Harju Maakohtu 22.10.2009 määrusega kuulutati välja NR pankrot, pankrotihalduriks nimetati Martin Pärn. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 03.02.2010. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 16.08.2010. Pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega tutvumise teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.10.2011. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur on 25.10.2011 esitanud kohtule kinnitamiseks NR pankrotimenetluses koostatud lõpparuande, samuti taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest füüsilisest isikust võlgniku vabastamise otsustamiseks ning menetluse algatamisel usaldusisiku nimetamiseks. Võlgnik on 12.11.2009 esitanud kohtule kohustusest vabastamise avalduse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist toetab pankrotihaldur ja on ka andnud nõusoleku enda nimetamiseks NR usaldusisikuks. Kohtumääruse põhjendused I Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. PankrS § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lõigete 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha, andmed pandieseme müügist saadu kohta Võlgniku arveldusarvetel on lõpparuande koostamise seisuga raha kokku 8 096,98 eurot. Võlgniku omandis olnud XXXkaasomandiosa kinnistust asukohaga XXX(registriosa nr XXX) on halduri poolt võõrandatud 13.04.2010 enampakkumisel hinnaga 1 539 000 krooni (98 360,03 eurot). Võlgnikule kuulunud kaasomandiosa oli koormatud hüpoteekidega kogusummas 4 095 000 krooni (261 718,20 eurot) Swedbank AS kasuks. Võlgniku omandis olnud XXX kaasomandiosa kinnistust XXX (registriosa nr XXX) müügist laekus 11.05.2010 enampakkumisel pankrotivarasse 4 500 krooni (287,60 eurot).

2(6)

2-09-44743

Kokku saadi võlgnikule kuulunud kinnistute kaasomandiosade müügist 1 543 500 krooni (98 647,63 eurot). 13.07.2010 laekus pankrotivarasse Maksu- ja Tolliametilt NR 2009.a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel 11 032 krooni (705,07 eurot). Viidatud tuludeklaratsiooni esitas võlgnik maksuhaldurile pankrotihalduri nõudmisel. Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Pankrotihaldur oli teinud pankrotimenetluses jaotusettepaneku koostamise seisuga oma ülesannete täitmiseks kulutusi kokku summas 9 197.90 krooni (587,85 eurot). Nimetatud kulutused on kohtu poolt kinnitatud 16.08.2010 määrusega. Pärast 16.08.2010 on tehtud ja tehakse järgmised väljamaksed pankrotivarast (kokku 8,84 eurot):

3(6)

2-09-44743 Pankrotihaldur on lõpparuandes seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes ja seega ei ole haldur esitanud ka avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Martin Pärn märgib lõpparuandes, et sõiduauto XXX asuva kinnistu registriosa numbriga XXX võlgniku lähikondsetele müügitehingute tagasivõitmise nõude esitamine ei ole käesoleva menetluse asjaoludel põhjendatud, kuna võlgnik ei olnud tehingute tegemise ajal maksejõuetu, samuti on võlausaldajad Swedbank AS ja Maksu- ja Tolliamet nõustunud halduri seisukohaga selles küsimuses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise küsimuses leiab pankrotihaldur, et talle teadaolevalt puuduvad PankrS § 172 lõikes 2 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Haldur on andnud kirjaliku nõusoleku tema määramiseks NR usaldusisikuks. Kohus leiab, et NR pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne tuleb kinnitada. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nõuetele, sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. II Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Vastavalt PankrS §-ile 651 lg 1 on pankrotivaralt suurusega 99 352,70 eurot halduri tasu alammäär 10 335,61 eurot. Martin Pärn’a poolt taotletav halduri tasu summas 10 335,61 eurot ei ületa pankrotiseadusega kehtestatud alammäära (on sellega võrdne) ning taotletava tasu suurusega on nõustunud võlausaldajad. Haldur märgib, et esialgseks halduri tasuks oli määratud 4 793,37 eurot ja see kuulub tasaarvestamisele pankrotimenetluse lõppemisel haldurile eelduslikult määratava tasuga summas 10 335,61 eurot. Pärast tasaarvestuse teostamist jääb haldurile täiendavalt väljamakstava tasu suuruseks 5 542,24 eurot, mis sisaldab tulumaksu ja millele lisandub sotsiaalmaks. Võttes arvesse pankrotihalduri töö tulemusena pankrotivara suurenemist, pankrotimenetluse keerukuse astet, pankrotihalduri poolt tehtud töö mahtu ja tema kutseoskusi, leiab kohus, et NR pankrotihalduri Martin Pärn’a lõplikuks töötasuks tuleb määrata 10 335,61 eurot, millelt arvestatakse riigimaksud ja mis tasaarvestatakse halduri esialgse tasuga.

4(6)

2-09-44743 III Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et NR pankrotimenetluses pärast 16.08.2010 tehtud kulutused summas 8,84 eurot on tehtud seoses pankrotimenetluse toimingutega, seetõttu on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. IV Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et NR pankrotihaldur Martin Pärn tuleb halduri kohustustest vabastada. V Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, 12.11.2009, esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. NRpankrotihaldur Martin Pärn toetab võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist ning leiab, et talle teadaolevalt puuduvad PankrS § 172 lõikes 2 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Haldur on eelnevalt võlgnikku teavitanud, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 07.12.2010 toimunud võlausaldajate üldkoosolek on nõustunud sellega, et juhul kui kohus otsustab algatada NR kohustustest vabastamise menetluse, siis NR usaldusisikuks võib kohus nimetada NR pankrotihaldur Martin Pärn ́a (isikukood XXX). Kohus leiab, et N avaldus tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Martin Pärn on andnud kirjaliku nõusoleku tema määramiseks NR usaldusisikuks. Kohus leiab, et NR kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada ja nimetada usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Pärn (isikukood XXX).

5(6)

2-09-44743 Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Hannes Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.