12. detsember 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-62188
Tsiviilasi
JK hagi DV vastu võla saamiseks
Hagihind
16 617,03 eurot (260 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja JK(isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja DV(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistung
22.11.2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja JK Hageja määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Kostja DV
RESOLUTSIOON
Jätta JK hagi DV vastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täielikult 100% ulatuses JK kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 16 617,03 eurot (260 000 krooni), viivise 2 386,60 eurot (37 342,10 krooni) ja alates 10.12.2010 viivise 0,003% päevas põhivõlast kuni põhivõla täieliku tasumiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 624 lg 1 ja 2, § 626 lg 2 ja 2.
2-10-62188
2.Hageja sai emalt GK’lt pärandina korteriomandi asukohaga Maardu, XXX, mida ta elamiseks ei kasutanud, korter seisis tühjalt. 2005.a algul pöördus hageja poole kostja, kes pakkus abi korteriomandi müügil. Kostja kinnitusel oli selleks vajalik hageja poolt kostjale volituse andmine. Hageja, kellel on diagnoositud traumajärgse ajukahjustuse sündroom ja sellest tulenev vähenenud arusaamisvõime (tl 49), allkirjastas 25.02.2005 volikirja (tl 6-7), millega volitas kostjat müüma Maardu, XXX asuva ja hagejale kuuluva korteriomandi, vastavalt esindaja äranägemisele vastava hinnaga ja tingimustel. Sama volikirjaga volitas hageja kostjat üle andma nimetatud korteriomandi omandi ja andis korteriomandaja omandajale nõusoleku koormata korteriomandit hüpoteegiga tingimustel vastavalt omandaja äranägemisele. Samuti andis hageja nõusoleku, et kostja võib varaga teha tehinguid iseendaga või isikuga, kelle esindajana ta samaaegselt tegutseb. Volikirja tõestas Tallinna notar Tiit Sepp.
3.Hageja selgitab, et 2010 alguses sai talle juhuslikult teatavaks, et ta korteriomand on ära müüdud, millest hagejat ei teavitatud. Hageja pöördus kuriteo teatega politseisse, kuid Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskurutegude talitus jättis kriminaalmenetluse alustamata (tl 48). Hiljem selgus, et 31.03.2005 oli kostja sõlminud hageja nimel korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu hagejale tundmatu VL’ga (tl 8-16). Lepingu tõestas Tallinna notar Lia Martens. Lepingu punktist 3.1 nähtuvalt müüja müüs ja ostja ostis lepingu eseme, korteriomandi Maardus, XXX ostuhinnaga 260 000 krooni. Lepingu punkti 3.2 järgi oli ostuhind ostja poolt enne lepingu sõlmimist hoiustatud notariaalakti tõestanud notari ametialasele kontole ning lepingupooled volitasid notarit lepingu punktis 3.3 kandma notari ametialasele kontole hoiustatud summa müüja esindaja DVi pangakontole Hansapangas. Lepingu punktis 5.1 on märgitud poolte kokkulepe kinnisomandi üleandmises ja taotlus kinnistusregistrisse omanikumuudatuse kande tegemiseks. Olles tegutsenud hageja volituse alusel ja hageja nimel, ning saades hageja vara müügist enda pangakontole 260 000 krooni, jättis kostja märgitud raha hagejale üle andmata. Hageja, olles küll andnud volituse oma korteri müügiks, oli veendumusel, et korter on siiani müümata, sest kostja ei informeerinud hagejat korteri müügist ning hageja uskus, et müük on ebaõnnestunud. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole käitunud hageja käsundi alusel ausalt, vaid jättis hageja vara müügist saadud raha ebaausalt ja vastuolus märgitud sättega endale.
4.Lepingu punktist 3.3 nähtuvalt pidi vara müügist saadav raha kantama kostja pangakontole 3 pangapäeva jooksul alates päevast, mil notari poolt on kinnistusosakonnast kontrollitud, et lepingu eseme osas ei ole kinnistus osakonnale laekunud muid avaldusi peale vaidlusaluse kinnistamisavalduse ja kinnistusraamatu kanded ei ole muutunud võrreldes lepingu punktis 1.1 märgituga. Kinnistusregistri väljatrükist nähtub, et vaidlusaluse asjaõiguslepingu alusel on omanikuvahetuse kanne tehtud 15.04.2005 (tl 17). Seega pidi kostja saama müügilepingu alusel raha hiljemalt 15.04.2005. Hageja taotleb kostjalt intressi alates 16.04.2005 kuni 31.12.2005 intressimääraga 2% summas 3 74,10 krooni, perioodi 1.01.2006 kuni 30.06.2006 eest intressimääraga 2,25% summas 2 901 krooni, perioodi 01.07.2006 kuni 31.12.2006 eest intressimääraga 2,75% summas 3 604,40 krooni, perioodi 1.01.2007 kuni 30.06.2007 eest intressimääraga 3,5% summas 4 512,60 krooni, perioodi 01.07.2007 kuni 31.12.2008 eest intressimääraga 4% summas 15 642,70 krooni, perioodi 01.01.2009 kuni 30.06.2009 eest intressimääraga 2,5% summas 3 223,30 krooni ja alates 01.07.2009 kuni 09.12.2010 intressimääraga 1% aastas summas 3 754 krooni. Kokku 37 342,10 krooni. Samuti palub hageja arvestada alates 10.12.2010 viivist 0,003% päevas põhivõlalt kuni võla tasumiseni.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et ei nõustu kostja seisukohaga, et poolte vahel puudus käsundisuhe. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja pöördus hageja poole korteri müügi vahendajana. Kostja on avalikkusele tuntud kui suure kogemusega kinnisvaramaakler ja pikaajaline OHKMkontori juhataja, kellena hagejagi kostjat võttis ja kellele hageja volikirja väljastas. Kostja pidi leidma hageja korterile ostja ning vastavalt volikirjale müüma korteri ja võtma vastu müügist
2-10-62188 saadava raha. Kostja viidatud volikirja alusel sõlmis hageja esindajana müügilepingu ja võttis müügist saadava raha, seega täitis käsundi. Vaieldav on, kas poolte vahel oli sõlmitud maaklerileping, sest VÕS § 658 lg 1 näeb ette maaklerilepingu kohustusliku tingimusena maakleritasu suuruse, milles pooled kokku ei leppinud. Kuid tulenevalt VÕS § 658 lg-st 2 kohaldatakse ka maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut.
6.Hageja ei nõustu, et hagi on aegunud. Kostja seisukoht poolte õigussuhte ja hagi aegumise aluse suhtes on vastuoluline. Ühelt poolt kinnitab kostja, et poolte vahel ei olnud käsundisuhet, ka pole kostja viidanud ühelegi teisele lepinguliigile, mis poolte vahel kehtis, millisel juhul on poolte vahel justkui tegemist lepinguvälise vahekorraga. Teisalt taotleb kostja aegumise kohaldamist tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja järgi vastavalt TsÜS § 146 lg-le. Juhul, kui hageja ja kostja vahel ei olnud kostja hinnangul tehingut, ei saaks sellele kohalduda ka tehingust tuleneva nõude aegumist sätestavat TsÜS § 146. Märgitud sätte alusel oleks alates kostja viidatud 01.04.2005 hakanud kulgema korteri 31.03.2005 müügitehingust võimaliku tekkinud nõude aegumise tähtaeg, mitte aga hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest tekkinud nõude aegumistähtaeg. Kuna eespool märgitult kehtis hageja hinnangul poolte vahel käsundusleping, pidanuks kostja vastavalt VÕS § 624 lg 2 käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Kostja jättis selle tegemata. Vastavalt VÕS § 626 lg 1 pidanuks kostja hagejale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud. Seega jättis kostja oma teatamise- ja raha üleandmise kohustuse tahtlikult täitmata. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 4 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seega ei oleks hageja nõue kostja vastu aegunud ka siis, kui hageja oleks korteri müügist saanud teada varem. Hageja sai oma korteri müügist teada hagiavalduses märgitud ajal. Hageja suhtes on korterimüügist mitteteadmise tõendamisel tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Sellest tulenevalt on Riigikohus mitmes oma lahendis (3-2-1-7-03, 3-2-1-84-03, 3-2-1-123-07) asunud seisukohale, et negatiivse asjaolu tõendamiskohustust asendab sellele vastava positiivse asjaolu tõendamiskohustus vastaspoole poolt. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud ja palub kohaldada aegumist vastavalt TsÜS § 142 lg 1, § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel. Kostja arvates tegemist on tehingust tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on kolm aastat, mistõttu muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 01.04.2005 ja on käesolevaks ajaks aegunud, kuna aegumine ei ole katkenud ega peatunud.
9.Kostja selgitab, et 2005.a alguses pöördus hageja kostja poole, läbi kolmanda isiku, koos Mihhaili nimelise meesterahvaga, laenu saamiseks ja pärandvara vastu võtmiseks. Hageja ja kostja kohtusid korteris XXX, Maardu. Hagejal oli tekkinud hageja omandis olevale korterile XXX, Maardu kommunaalmaksete võlg ja hageja sõnade kohaselt ähvardas korteriühistu hagejat kohtutäituriga. Lisaks ei olnud hageja vormistanud pärimisasju lõpuni oma ema, GK, järel. Kostja aitas hagejal vormistada pärandi hageja nimele ja nõustus hagejale laenu andma summas 50 000 krooni, mille hageja lubas tagastada korteri müügist saadava rahaga. Pooled sõlmisid 16.02.2005 laenulepingu (tl 89-92), mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 50 000 krooni tähtajaga 16.08.2008 ja, intressiga 4% kalendrikuus. Nädal pärast peale laenu saamist pöördus hageja uuesti kostja poole lisalaenu saamiseks, soodsa hinnaga korteri ostmiseks Tapal. Hageja andiski kostjale volikirja vormistamisel 25.02.2005 lisaks laenu 50 000 krooni samadel tingimustel, millistel oli sõlmitud 16.02.2005 laenuleping, mille kohta andis hageja kostjale võlatunnistuse. Hageja vormistas 25.02.2005 notaribüroos kostja nimele volikirja korteri müügiks, mille kohaselt oli tegemist tagasivõtmatu volikirjaga. Kuna poolte vahel oli usaldussuhe, siis volikirja kohaselt oli kostjal õigus omal äranägemisel teha tehinguid hageja korteriga. Hageja ei soovinud ise korteri müügiga tegeleda, mistõttu lepiti kokku, et kostjal on õigus teha antud korteriga tehinguid omal äranägemisel, kui kostja annab hagejale juba saadud 100 000 kroonile lisaks veel 130 000 krooni. Kostja ja hageja
2-10-62188 leppisid kokku, et volikirja kostjale kätteandmisel tasub kostja hagejale 50 000 krooni sularahas ja hiljem lisaks 80 000 krooni. Hageja kohustus korteri müümiseks korteri vabastama, mistõttu on väär hageja väide, et korter seisis tühjana. 31.03.2005 väljastas hageja kostjale hageja elukohas XXX, Maardu volikirja, kostja andis hagejale 50 000 krooni, mille kohta väljastas hageja kostjale veel ühe võlatunnistuse ja andis üle korteri võtmed. Hageja sõnade kohaselt oli hageja Tapal endale korteri ostnud ja sinna viis ka korterist oma asjad. Antud korteri müügiga tegeles ka SS. Peale korteri müüki 31.03.2005 tasus kostja hagejale 80 000 krooni. Hageja tuli koos Mihhaili nimelise meesterahvaga 08.04.2005 kostja elukohta ja sai 80 000 krooni sularahas. Nimelt tähistas kostja tol nädalalõpul oma sünnipäeva kuna õige sünnipäev langes pühapäevasele päevale (03. aprill). Sünnipäevalaps, koos SS’ga ja kostjaga, luges üle hagejale antava raha. Kostja tuginedes poolte vahel valitsenud usaldusele tagastas hagejale hageja poolt välja antud võlatunnistused. Kostja tasus 04.03.2005 hageja eest omaniku kinnistamise eest Maksu- ja Tolliametile summas 80 krooni (tl 93), 31.03.2005 hageja võlgnevused kommunaalmaksete eest summas 5 562,45 krooni ja 2 290,69 krooni (tl 93), 16.05.2005 summas 1 312,13 krooni ja 533,62 krooni (tl 95). Kokku oli hageja kostjale võlgu: laenu summas 150 000, tasumisele kuuluvad intressid 24 000, kokku 174 000 krooni. Kostja tasus hagejale korteri müügi eest 80 000 krooni. Kostja tasus hageja võlgnevused summas 9 778,89 krooni, mis teeb kokku 263 787,89 krooni. Nädala lõpus, s.o kas 01.04.2005 või 02.04.2005 kostja andis hageja korteri valduse üle VL’le.
10.Kostja leiab, et hageja väide, mille kohaselt sai hagejale 2010 alguses juhuslikult teatavaks, et hageja korteriomand on ära müüdud, on vale. Hageja sai korterimüügist teada 08.04.2005, kui toimus kostja ja hageja vaheline lõpparveldus. Hagejale oli korteri müümisest teatatud ja hageja vabastas ise korteri kuna teadis, et korter on müügis ja hiljem sai hageja ka 80 000 krooni korteri müügihinnast, viimase tasaarvestuse teel. Hageja lubas tasuda viimase kommunaalmakse 2005 märtsikuu eest. Kuna hageja seda vaatamata korduvatele meeldetuletustele peale müüki ei teinud, tasus kostja ise hageja eest märtsikuu kommunaalmaksete eest 1 845,75 krooni. Mõistlikuks ei saa ka pidada olukorda, kus hageja ei tundnud huvi millised oleksid kommunaalmaksete võlad olnud kuue aasta jooksul, kui hageja arvas, et hageja korterit ei ole müüdud ja kes need tasus. Samamoodi ei ole hageja selgitanud, miks hageja ei läinud kõikide nende aastate jooksul oma korterisse uurima mis on saanud hageja korterist kui hageja eeldas, et korter on 2010 alguseni müümata.
11.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega aegumise tähtaegade kohaldamiseks. Hageja leiab, et hageja poolt negatiivse asjaoluna esitatud fakt paneb tõendamiskoormuse kostjale. Mitte igasuguse negatiivse fakti esitamine ei saa tõendamiskoormust ümber pöörata. Hageja ei ole tõendanud, miks hagejal ei olnud enne võimalik teada saada korteri müügist. Hagejale oli teada nii kostja telefoninumber kui elukoht, mis ei ole muutunud. Hageja ei ole põhjendanud, mis takistas hagejat tutvumast avaliku kinnistusraamatu andmetega. Hageja ei ole põhjendanud, mis takistas hagejat pöördumast OHKpoole, kui hageja väitel võttis hageja kostjat kui avalikkusele tuntud OHK maaklerit. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendite seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad kuna tehiolud on oluliselt erinevad. Hageja tegevusetus, mille riisikot hageja kannab, ei saa olla aluseks teistsugusele tõendamiskoormusele. Just hageja tegevusetus nii pika aja jooksul viitab sellele, et tegelikkuses hagejal kostja vastu nõuet ei eksisteeri. Kuna poolte vahel oli toimunud nendevaheline täielik rahaliste nõuete tasaarvestus, ei esitanud kumbki pool teineteisele mitte mingisuguseid nõudeid. Kostja arvab, et hageja on tulenevalt oma raskest majanduslikust olukorrast nüüd esitanud kostja vastu pahatahtliku hagi eesmärgiga tekitada kostjale kahju.
12.Kostja leiab, et olenemata sellest, kas hageja ja kostja vahel oli käsundussuhe või muu lepinguline suhe või on poolte vaheline suhe käsitletav lepinguvälise suhtena, tuleneb hageja nõue hageja korteri müümisest saadud raha nõudmisest (hagi ese). Hageja nõude materiaalõiguslik alus võib tulenevalt poolte vahelisest õigussuhtest olla erinev kuid nõude aluseks oleva asjaolu toimumise aeg jääb samaks 31.03.2005 ja sellest ajast algab ka nõude esitamise tähtaeg kulgema tulenevalt TsÜS § 147 lg 1. Nii tehingust kui alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 kolm aastat. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks, siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg
2-10-62188 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Mõistliku aja kulgemine eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Alusetu rikastumise võlasuhe tekib alusetu rikastumise ajast. Hagejale oli korteri müümise fakt teada. Seega algas antud juhul just 01.04.2005 nõude sissnõutavaks muutunud aeg. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimine või tegevusetus tuleneb isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast tulenevalt TsÜS § 68 lg 4. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kohustust tahtlikult rikkunud, et kohaldada saaks 10 aastast aegumistähtaega. Kohtupraktika käsitleb kohustuse tahtlikku rikkumist aegumistähtaja pikkuse hindamisel kitsendavalt, seostades seda pigem kohustatud isiku pahatahtlikkuse või pettusega. Tahtlus on isiku teadlikkus oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlust ei saa olla siis, kui isik põhjustas küll teo tahtlikult, kuid ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. Kostja kinnitab, et kostjal ei ole mitte ühtegi täitmata jäänud kohustust hageja ees, mille täitmist hageja võiks nõuda. Kindlasti ei saa tugineda poole tahtlikkusele kohustuse täitmata jätmisel juhul, kui hageja ei ole pika aja jooksul kordagi ühtegi nõuet kostjale esitanud ja kostjal on teadmata hageja pretensioonide sisu kostja vastu. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-79-09 p 13 leidnud, et aegumise kohaldamiseks pidi kohus kooskõlas TsÜS §-dega 146 ja 147 tegema kindlaks aegumistähtaja ja selle alguse. Otsustamaks, kas hageja nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 ettenähtud tähtaeg, pidi kohus tuvastama kostja tahtluse ja heade kommete vastase käitumise. Kuna hageja TsÜS § 146 lg-s 4 märgitu tuvastamiseks vajalikke asjaolusid esile ei toonud, ei pidanud kohtud tuvastama, kas kostja on oma kohustuse täitnud. Tulenevalt eeltoodust on aegunud ka kõrvalkohustusest tulenev nõue ehk hageja viivise nõue täies ulatuses tulenevalt TsÜS § 144. Samamoodi ei ole hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas olukord, kus kuus aastat hiljem nõude sissenõutavaks muutumisest esitatakse ka kõrvalnõuded viivise näol. Kohtuotsuse põhjendus
13.Kohus, kuulanud ära hageja, poolte esindajad ja kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Kohus on tuvastanud, et 25.02.2005 andis hageja kostjale Tallinna notar Tiit Sepp poolt tõestatud notariaalse tähtajatu tagasivõtmatu volikirja, mille kohaselt hageja volitas kostjat müüma Harjumaal, Maardu linnas, XXX asuva korteriomandi, mille reaalosaks on korter nr 11 hinnaga ja tingimustel vastavalt esindaja äranägemisel. Ühtlasi volitas hageja esindajat üle andma nimetatud korteriomandi (tl 6-7). 31.03.2005 sõlmisid kostja, kui hageja esindaja, ja VL notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kostja, hageja esindajana, müüs VL’ile hagejale kuuluva korteriomandi asukohaga XXX, Maardu, hinnaga 260 000 krooni, milline hind kanti ostja poolt hoiustatud notariaalakti tõestanud notari ametialasele kontole enne lepingu sõlmimist, millise notar kandis oma ametialaselt kontolt müüja esindaja ehk kostja pangakontole Hansapangas kolme pangapäeva jooksul arvates päevast, mil notari poolt on kinnistusosakonnast kontrollitud, et lepingu eseme osas ei ole kinnistusosakonnale laekunud muid avaldusi peale käesolevas notariaalaktis sisalduva kinnistamisavalduse ja kinnistusraamatu kanded ei ole muutunud võrreldes punktis 1.1 märgituga (tl 8-16). Kohus on seisukohal, et eeltoodu vastab käsundussuhtele. Vastavalt võlaõigusseadus (VÕS) § 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
2-10-62188
16.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on saanud korteriomandi müügist laekunud raha.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, siis annab kohus hinnangu esmalt aegumisele. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 626 lg 1 alusel käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. 31.03.2005 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 3.3 kohaselt pooled volitavad notariaalakti tõestanud notarit kandma notari ametialasele kontole enne lepingu sõlmimist, millise notar kandis oma ametialaselt kontolt müüja esindaja ehk kostja pangakontole Hansapangas kolme pangapäeva jooksul arvates päevast, mil notari poolt on kinnistusosakonnast kontrollitud, et lepingu eseme osas ei ole kinnistusosakonnale laekunud muid avaldusi peale käesolevas notariaalaktis sisalduva kinnistamisavalduse ja kinnistusraamatu kanded ei ole muutunud võrreldes punktis 1.1 märgituga (tl 8-16). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kandis notar 01.04.2005 hageja kontole 260 000 krooni XXX, Maardu müügilepingu alusel (tl 94), seega algas aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 alusel 02.04.2005 ja lõppes 02.04.2008, mistõttu on käesolev hagi aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt, mistõttu ei kohaldu antud asjas TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10 aastane aegumistähtaeg.
18.Kuigi kohus leiab, et antud hagi on aegunud ja tuleb jätta selle tõttu rahuldamata, on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ka muudel alustel. Kohus on tuvastanud, et pooltel vahel oli lisaks käsundussuhtele ka laenusuhted. Poolte vahel on 16.02.2005 sõlmitud laenuleping, mille kohasel kostja laenas hagejale 50 000 krooni tähtajaga 16.08.2005, intressiga 4% kuus (tl 8992). Lisaks on kostja väitel kostja andnud hagejale 25.02.2005 laenu sularahas 50 000 krooni samadel tingimustel, millistel oli sõlmitud 16.02.2005 laenuleping, mille kohta andis hageja kostjale võlatunnistuse ja 31.03.2005 sularahas 50 000 krooni, mille kohta hageja väljastas võlatunnistuse. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Tunnistaja Ilgam Ragimov’i ütlustega (tl 132-133) on tõendatud, et hageja on saanud kostjalt laenu sularahas. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja on 31.03.2005 võtnud välja 50 000 krooni (tl 93). Hageja ei ole tõendanud laenu tagastamist kostjale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väited on usutavad ja põhjendatud ning kohus loeb tõendatuks, et kostja on andnud hagejale laenu 150 000 krooni. Lisaks tasus kostja hageja eest Maksu- ja Tolliametile 80 krooni (tl 93), AS-ile Eraküte korteri XXX, Maardu eest 3 602,82 krooni (tl 93 ja 95), AS-ile MK korteri XXX, Maardu eest 5 562,45 krooni (tl 93) ja AS-ile MK korteri XXX, Maardu eest 533,62 krooni (tl 95), kokku 9 698,89 krooni. Peale korteri müüki arvestas kostja saadud summast 260 000 kroonist maha hagejale antud laenu 150 000 krooni ja intressid 24 000 krooni, hageja korteri eest makstud maksud 9 698,89 krooni ja tasus hagejale 80 000 krooni 08.04.2005, mistõttu luges kostja poolte vahelised võlasuhted lõppenuks ja tagastas hagejale võlatunnistused. Asjaolu, et kostja on võlasuhted lõppenuks lugenud tõendab ka asjaolu, et kostja ei ole hakanud võlga taaskord hagejalt välja nõudma. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja on võtnud oma pangakontolt 04.04.2005 ja 05.04.2005 kokku sularahas 80 000 krooni (tl 94). Summa tasumine kostjale on tõendatud tunnistaja ütlustega, kes nägi kostja sünnipäeval, et kostja tasus hagejale sularahas summa, millega hageja oli rahul (tl 133). Kohtu hinnangul on kostja väited tõendatud ja põhjendatud. Arvestades asjaolu, et hageja ei
2-10-62188 mäleta nimetatud sündmustest midagi ning asjaolust, et hageja kuritarvitas tol ajal alkoholi, mis on tõendatud tunnistaja ütlustega ja tuleneb ka Regionaalhaigla tõendist (tl 78), ning asjaolust, et hagejal on diagnoositud, peale mitmeid traumasid, ajukahjustuse sündroom (tl 78), siis ei ole usutavad hageja väited, et hageja ei ole korteri müügist saanud raha. Pooled ei leppinud kirjalikult kokku, et raha tasumine pidi toimuma panka, mistõttu sularahas arveldamine ei ole midagi iseäralikku. Usutavad ei ole ka hageja väited, et hageja sai korterimüügist teada alles 2010 alguses, mil ta pöördus ka avaldusega politsei poole (tl 48). Avalduses politseile on hageja märkinud, et petmine toimus 2003. aastal, seega 2 aastat enne korteri müüki ja kahjusumma on 230 000 krooni, seega väiksem kui haginõue. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja elas ise korteris XXX, Maardu ning, et tunnistaja aitas hagejal kolida korterist oma asjad Tapale (tl 132-133), seega pidi hageja olema teadlik korterimüügist märtsis 2005 muidu ta ei oleks korterit ostjale vabastanud. Samuti, kui hageja oli teadlik, et hagejal on korter XXX, Maardu, siis jääb arusaamatuks, miks hageja ei tundnud korteri osas huvi viis aastat ega tundnud huvi, kes tasub korteri eest kommunaalmakseid, seega ei ole hageja väited usutavad, et hageja sai korteri müügist teada alles 2010 alguses. Hageja väited, et laenulepingu neljandal leheküljel viimane hageja nimelt olev allkiri ei ole kirjutatud hageja poolt, ei oma kohtu hinnangul tähtsust, kuna antud asjas ei ole vaidlus laenulepingu kehtivuse üle. Samas soovib kohus märkida, et kohtunik omades eriteadmisi käe- ja allkirja uurimises võrdles originaal laenulepingul hageja vaidlustatud allkirja (tl 92) toimikus olevate hageja originaal allkirjadega (tl 5, 29-31, 34, 36, 45, 126) leidis identifitseeritavas koguses individuaaltunnuseid (kalle, rõhk, suurus, paigutus, väljatöötatuse aste ja iseloom, liikumiste suund, reflektoorsed liikumised) mis annavad aluse arvamuseks, et vaidlustatud allkirja on kirjutanud hageja ise. Allkirjade variandilisus on tavapärane ja omane igale isikule, kuid allkirjades säilib ainult kirjutajale omased individuaaltunnused, mille põhjal on võimalik identifitseerida kirjutajat. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole saanud korterimüügist raha, mistõttu on hageja nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.