lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-84-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 10.06.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-84-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
10.06.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1755
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 91 lg 1Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvusTLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTööK § 125 lg 1Töökoodeksi § 125TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 231Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 363Hagiavalduse sisuTsMS § 90 lg 1Kohtualluvus tarbija elukoha järgi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (13)

lahend.ee
2-18-9079/29Viru Maakohus Narva kohtumaja20.11.20192-12-46814/47Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.07.20152-11-63312/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.05.20152-14-50302/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.05.20152-10-62787/62Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.20132-10-62188/14Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja12.12.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-84-03 Otsuse kuupäev Tartu, 10. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Juri Mosalkovi hagi AS AUTOTRANS-NARVA vastu materiaalse kahju hüvitamise nõude ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-81/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS AUTOTRANS-NARVA kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 2. juuni 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2003. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-le AUTOTRANS-NARVA 24. märtsil 2003. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 316 (kolmsada kuusteist) krooni ja 40 senti ning 7. aprillil 2003. a tasutud kautsjon, 65 (kuuskümmend viis) krooni ja 60 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Juri Mosalkov esitas 15. juulil 1999. a Narva Linnakohtule hagi AS AUTOTRANS-NARVA vastu, taotledes kostja materiaalse kahju tekitamise nõude ebaseaduslikuks tunnistamist 38 200 krooni ulatuses. Hagiavalduse kohaselt töötas ta kostja juures töölepingu alusel mehhaanikuna alates 23. maist 1970. a. 23. maist 1996. a viidi hageja üle autode tehnilise ülevaatuse kontrolöri ametikohale.
29.aprillil 1998. a sõlmiti temaga täieliku materiaalse vastutuse leping. Lepingu järgi kohustus hageja valvama objekte autobaasi territooriumil. Ööl vastu 4. jaanuari 1999. a ärandati kostjale kuuluvast garaa"ist kaks sõiduautot: kostjale kuuluv Opel-Omega, riiklik nr 346 MAI ja hagejale kuuluv Moskvit", riiklik nr 542 NAA. Varguse kohta algatas Narva Politseiprefektuur kriminaalasja, mis peatati seoses süüdlaste väljaselgitamise võimatusega. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu alates
2-07-43112/35
Tallinna Ringkonnakohus
17.06.2010
2-07-22764/10Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja14.01.2009
3-2-1-102-08Riigikohus07.11.2008
2-05-2336/14Viru Maakohus Narva kohtumaja31.03.2008
2-06-3072/7Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja04.07.2007
2-05-1025/12Tallinna Ringkonnakohus06.11.2006
3-2-1-146-05Riigikohus23.01.2006
11.jaanuarist 1999. a TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel. AS AUTOTRANS-NARVA esitas 5. aprillil 1999. a Ida-Virumaa Töövaidluskomisjoni avalduse hageja vastu materiaalse kahju 38 200 krooni hüvitamise nõudes. Töövaidluskomisjoni 25. juuni 1999. a otsusega mõisteti J. Mosalkovilt 38 200 krooni välja. Hageja väitel ei täitnud tööandja oma kohustusi materiaalse vastutuse lepingu järgi, samuti on kahju suurus kindlaks tegemata, 38 200 krooni on ilmselgelt liiga suur summa. Samuti ei ole töövaidluskomisjon õigustatud lahendama varalisi vaidlusi.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt tekkis kahju sellest, et hageja ei täitnud oma töökohustusi, ei teostanud kella 02.00-05.00 vahel valvatava territooriumi ülevaatust. Kostja palus lugeda J. Mosalkovilt väljamõistetavaks summaks 31 638 krooni.
3.Narva Linnakohtu 13. novembri 2002. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja hagejalt mõisteti välja 2800 krooni riigilõivu riigituludesse. Linnakohtu otsuse kohaselt on hageja võetud

distsiplinaarvastutusele ning temaga on tööleping lõpetatud TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel, sest töökohustuste jäme rikkumine tõi kaasa olulise materiaalse kahju tööandjale. Töötajaga oli sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping, millega hageja võttis kõigi autobaasi territooriumil asuvate objektide valve oma vastutusele. Materiaalne kahju autode vargusega tekitati kostjale tööülesannete täitmata jätmise tõttu J. Mosalkovi poolt. Töövaidluskomisjoni otsus on tehtud vastavuses seadusega. Linnakohtu otsuse kohaselt on materiaalse kahju summa kindlaks määratud auto bilansilise maksumuse alusel selle varguse momendil.

4.Narva Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja J. Mosalkov. J. Mosalkov palus kohtuotsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ning uue otsusega hagi rahuldada. Kahju kindlaksmääramisel ei saa arvesse võtta auto 27. jaanuari 2000. a taastusremondi akti ning 24. jaanuari 2001. a otseste kulude registrit, mille on koostanud kostja juhatuse esimees. Mingeid andmeid remonditööde läbiviimise kohta ja nendega seotud kulutuste kohta kostja ei esitanud. Tööandja ei täitnud materiaalse vastutuse lepingu tingimusi, ei loonud töötajale normaalseid tingimusi tööks ja temale usaldatud materiaalsete väärtuste säilimiseks, kahe valvuri asemel oli tööl üks. Linnakohus rikkus ka TsMS § 231 lg-t 4, kuna ei analüüsinud otsuses tunnistajate R. Zujevi ja L. Blagoderovi ütlusi, mille järgi tööandja ei täitnud materiaalse vastutuse lepingut. Samuti ei analüüsinud kohus asjaolu, et Opel-Omega sattus kaks korda avariisse ja et müügikuulutusele 25 000 krooni eest keegi ei reageerinud. Samuti ei analüüsinud linnakohus kriminaalasja materjale. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Viru Ringkonnakohtu 4. märtsi 2003. a otsusega tühistati linnakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas ja rahuldati hagi. Kostjalt mõisteti välja 1500 krooni kohtukulu.
6.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kannavad töötajad TööK § 125 lg 1 järgi asutusele tekitatud varalise kahju eest materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. Narva Linnakohus on ebaõigesti leidnud, et AS-le AUTOTRANS-NARVA on tekitatud kahju 38 200 krooni, mis on tõendatud auto bilansilise maksumusega selle varguse hetkel. Asja materjalide kohaselt oli vaidlusalune sõiduauto Opel-Omega (väljalaskeaasta 1984) enne ärandamist kaks korda avariis. Politseiameti Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse 18. novembri 1999. a ekspertiisiakti nr L-444-99/5646 kohaselt on sõiduautol Opel-Omega pärast auto leidmist ja enne omanikule tagasiandmist järgmised kahjustused: salongis selleks ettenähtud kohal põranda paremal poolel olev tehasetähis (lõik salongi põrandast) on tehaseväliselt vahetatud teise auto kerelt väljalõigatud aluspinna lõiguga. Vastustaja ringkonnakohtus antud seletuste kohaselt müüs kostja sõiduauto 20 000 krooni eest. Asja materjalidest ei nähtu, et auto turuväärtus (asja tegelik hind) oleks varguse tõttu vähenenud. Seetõttu asus ringkonnakohus seisukohale, et kostjale otsest tegelikku kahju tekitatud ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et sõiduautole oleks tehtud taastamisremonti, samuti ei saa ringkonnakohus arvestada AS AUTOTRANS-NARVA 24. jaanuaril 2001. a koostatud kulutuste registrit (linnakohtu tl 27), kuna see on tehtud ilma hageja osavõtuta ja sellest ei nähtu, kas

kostja on neid kulutusi teinud. Ka ei ole selles arvestatud 1984. väljalaskeaasta auto amortisatsiooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja R. Zujevi ütlused, mille kohaselt auto toodi pärast vargust kostjale tagasi kohutavas seisukorras. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus ekspertiisiaktist. Eksperdi ülesanne oli uurida tehasenumbrite vahetamist kurjategijate poolt, mitte aga kahjustusi. Ringkonnakohus ei andnud hinnangut järgmistele tõenditele: 1) V. Rand õiend, millest nähtub, et auto on avariilises seisukorras; 2) 18. novembri 1999. a ekspertiisiakt; 3) auto ennistamiseks tehtud kulutuste register 24. jaanuarist 2001. a; 4) 27. novembril 2000. a koostatud defektide akt. Samuti ei näidanud ringkonnakohus, miks ta need tõendid tähelepanuta jätab. Otsuses on käsitletud vaid 24. jaanuari 2001. a kulutuste registrit. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et kulutuste registri oleks kostja pidanud koostama hageja osavõtul. Kostjalt ei saa kahe aasta möödumisel töölepingu lõpetamisest nõuda, et ta peaks oma endise töötaja kulude registri koostamiseks üles otsima. Kooskõlas TsMS § 91 lg-ga 1 on hageja kohustatud tõendama oma väiteid. Hageja ei esitanud tõendeid kulutuste registri, defektide akti,
18.novembri 1999. a ekspertiisiakti ja politseiinspektori tõendi vastu. Kui ringkonnakohus vajas asja lahendamiseks täiendavaid tõendeid, oleks ta võinud kohustada kostjat kulutuste registris loetletud arvete esitamiseks. Ringkonnakohus viitas sellele, et auto turuhind ei ole varguse tõttu langenud, kuid jättis tähelepanuta, et kostja müüs auto pärast seda, kui oli selle remondiks kulutanud 31 638 krooni.
8.Hageja ei esitanud kassatsioonkaebusele vastust.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks lahendamiseks.
10.Kolleegium selgitab esmalt, milles saab poolte vahel tekkinud vaidluses seisneda kahju. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kahjuks ei ole auto bilansiline maksumus 38 000 krooni. Selline võiks kahju olla üksnes juhul, kui politsei poleks autot leidnud ja kostjale tagastanud. Töökoodeksi § 125 järgi kannavad töötajad materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju korral. Otsese kahju alla kuuluvad ka kahju tekitamisega seoses kantud kulud. Kostja on esimese astme kohtu menetluses esitanud taotluse lugeda hagejalt väljamõistetavaks summaks 31 638 krooni. Selle summa ulatuses on kostja väidetavalt teinud kulutusi auto viimiseks varguse eelsesse seisundisse. Muid taotlusi ei ole kostja ega hageja esitanud. Seega saab käesoleval juhul kahju seisneda kulutustes, mis autole tehti varguse tagajärjel. Seega saab kahju suuruse määrata nende kulutuste järgi, mis tekkisid kostjal varguse tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamisest. Selleks osutub vajalikuks võrrelda auto varguse eelset ja varguse järgset seisundit.
11.Järgnevalt käsitleb kolleegium tõendamiskoormise küsimust.

Hageja, kes ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega temalt kahju hüvitise väljamõistmiseks, esitas nõude, milles palub tunnistada kostja materiaalse kahju tekitamise nõue ebaseaduslikuks. Seega nõuab hageja sisuliselt selle tuvastamist, et tema ei vastuta kostjale tekitatud kahju eest. TsMS § 91 lg 1 järgi peab hageja tõendama asjaolusid, millele tema nõue tugineb. Seetõttu on hagejal kohustus tõendada, et tema ei vastuta kostjale tekitatud kahju eest. Tegemist on negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Seetõttu peab kostja sellisel juhul esitama need asjaolud, milles talle varguse tagajärjel tekitatud kahju seisneb ning seejärel on hagejal kohustus tõendada, et kostja kirjeldatud kahju ei tekkinud varguse tagajärjel. Analoogilisele seisukohale negatiivse asjaolu tõendamise korral on Riigikohus jõudnud ka oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03 (RT III 2003, 4, 42).

12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on jätnud täitmata TsMS § 171 lg-s 1 sätestatud kohustuse tagada protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimalus. Otsuse p-dest 17 ja 18 lähtudes oleks ringkonnakohus pidanud juhtima hageja tähelepanu vajadusele tõendada auto varguse eelset seisundit. Ringkonnakohus on küll otsuses tunnistajate ütluste alusel tuvastanud, et auto oli enne vargust kaks korda osalenud avariis, kuid jätnud tähelepanuta selle, et need avariid ei tõenda auto seisundit varguse eelselt ega välista kostjale kahju tekitamist varguse tagajärjel. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus autole varguse tagajärjel tekitatud kahjude selgitamiseks hindama kõiki esitatud tõendeid, sh analüüsima ka kriminaalasja materjale ja selgitama, kas viidatud ekspertiisiakt välistab autol varguse tagajärjel nende vigastuste olemasolu, milliste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist AS AUTOTRANS - NARVA nõudis. Seejärel peab ringkonnakohus võrdlema kahjustusi ja hindama, kas kostja kirjeldatud kulutused olid vajalikud varguse tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks või üksnes enne vargust toimunud avariide tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks.
13.Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus oleks pidanud tegema kostjale ettepaneku kuluarvete esitamiseks. See tuleneb TsMS § 91 lg-st 2 ja § 171 lg-st 1. Kuluarvete esitamine võimaldaks hagejal teada, missugust remonti on autole tehtud. See omakorda võimaldaks tal mõne konkreetse remondikulu seostamise vargusega tekitatud kahjudega kahtluse alla seada ning tõendada, et remondivajadus oli tingitud hoopis varguse eelsest avariist.
14.Täpne ei ole kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele või jätnud tõendid ilma põhjendamata tähelepanuta. Ringkonnakohus on põhjendanud
24.jaanuari 2001. a kulutuste registri arvestamata jätmist ja hinnanud 18. novembri 1999. a ekspertiisiakti. Kolleegium märgib, et 24. jaanuari 2001. a kulutuste registrit tuleb hinnata kui tõendit TsMS § 90 lg 1 mõttes. Hindamisel saab anda seisukoha sellise tõendi usaldusväärsuse kohta. Ülejäänud tõendite tähelepanuta jätmise osas on kassatsioonkaebuse väide õige. Nende tõendite osas peab ringkonnakohus seisukoha võtma koos asja uuel läbivaatamisel esitatavate tõenditega.
15.Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et hageja on kostjale kahju tekitanud, siis tuleb silmas pidada, et vastuses hagile on kostja taotlenud lugeda väljamõistetavaks summaks 31 638 krooni, mitte

töövaidluskomisjoni otsusega hagejalt välja mõistetud 38 000 krooni. Kolleegium leiab, et olenemata sellest, kas tööandja sellekohase (vastu)hagi esitas või mitte, peab kohus, kui ta loeb kahju tekitamise töötaja poolt tõendatuks, nii hagi rahuldamata jätmisel kui ka osalisel rahuldamisel arvestama kostja väidet, et temale tekitatud kahju pole suurem kui 31 638 krooni. Hagi osalisel rahuldamisel, aga ka rahuldamata jätmisel, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis ära märkida summa, mis kuulub töötajalt kahju hüvitamiseks väljamõistmisele.

16.Asja uuel arutamisel tuleb apellatsioonikohtul eeltoodud juhiseid arvestades apellatsioonkaebuse alusel Narva Linnakohtu otsus uuesti läbi vaadata. A. Kull, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.