nr 17852) arvelduskonto 221023687331 Swedbank AS. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Omega Invest esitas hagi Juta Joost vastu põhivõlgnevuse 33 379,48 krooni ja leppetrahvi 11 000 krooni väljamõistmiseks.
2.Juta Joost ei vaielnud hagiavaldusele vastu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus 5. aprilli 2011 tagaseljaotsusega rahuldas hagi ja mõistis J. Joostilt OÜ Omega Invest kasuks välja 897,65 eurot (14 045,19 krooni) põhinõude katteks, 174,04 eurot (2 723,13 krooni) viivise katteks ja 63,91 eurot (1000 krooni) leppetrahvi. Kohus jaotas menetluskulud, esialgselt haginõudelt (33 379,48 krooni) tasutud riigilõivust jättis kohus kostja kanda osa, milles kohus otsuse tegi (14 045,19 krooni) ning lepingulise esindaja kantud kuluna arvestas hagejal 51,13 euro ulatuses. Kohus mõistis J. Joostilt Omega Invest OÜ kasuks välja hageja kantud menetluskulud 242,86 eurot. Kohus jättis hageja tasutud riigilõivu 287,61 eurot hageja enda kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Omega Invest esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. aprilli 2011 otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja uue otsuse tegemist, millega tagastatakse OÜ-le Omega Invest enamtasutud riigilõiv summas 287,61 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) tasus hageja hagiavalduse esitamisel, arvestades tsiviilasja hinnaks kokku 33 379,48 krooni (2 133,34 eurot), riigilõivu summas 479,34 eurot. 3. juunil 2010 esitas hageja hagi täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista põhinõudena 14 045,19 krooni, viivise 2 723,13 krooni ja leppetrahvi summas 1000 krooni, kokku 17 768,32 krooni (1 135,60 eurot). Hagi täpsustuse esitamisel muutus tsiviilasja hind ning hageja kohustus tasuma väiksema riigilõivu summas 191,73 eurot, seega on hageja esindaja enamtasunud riigilõivu summas 287,61 eurot. Maakohus jättis hageja esindaja poolt enamtasutud riigilõivu summas 287,61 eurot hageja enda kanda; 2) on menetluskulude otsustuses arvestatud hagi rahuldatud põhinõude osalt tulenevat riigilõivu 191,73 eurot. Hageja on seisukohal, et maakohus ei ole järginud RLS § 15 lg 1 p-i 1, mille järgi
tagastatakse tasutud riigilõiv enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 206 lg-le 1 on hagejal õigus vähendada oma nõuet. Hagi täpsustuse esitamisel vähendas hageja põhinõuet, mille tulemusena muutus hagi hind TsMS § 122 lg 1 ja § 133 lg 1 mõistes väiksemaks, mistõttu kuulus tasumisele ka väiksem riigilõiv. Vastavalt RLS § 15 lg 1 p-le 1 kuulub riigilõiv summas 287,61 eurot hagejale tagastamisele.
5.J. Joost teatas oma vastuses apellatsioonkaebusele, et ta on oma võlad OÜ-le Omega Invest ära tasunud ja riigilõivu küsimus teda ei puuduta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5.aprilli 2011 tagaseljaotsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud vaid osas, millega jäeti hagi esitamisel tasutud riigilõivust 287,61 eurot hageja enda kanda (resolutsiooni punkt 2.3.)
7.Vastavalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Tartu Maakohus ongi vaidlustatud otsuses TsMS § 1741 lg 3 alusel määranud kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud ning menetluskulud, mis jäävad hageja enda kanda. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja hüvitatavate menetluskulude suurusele, vaid on vaidlustanud neid menetluskulusid, mis on jäänud tema enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti vaidlustatud otsuses TsMS § 1741 lg 3 alusel määranud kindlaks menetluskulude jaotuse. Nähtuvalt asja materjalidest esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 33 379,48 krooni ja leppetrahvi 11 000 krooni väljamõistmiseks (tl 11-12). Hagiavalduse esitamise tasus ta riigilõivu 6 511,48 krooni (tl 24). 04.06.2010 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse (tl 26-27) ning selle kohaselt nõudis ta kostjalt põhivõlga 14 045,19 krooni, viivist 2 723,13 krooni ja leppetrahvi 1 000 krooni. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtnud 04.06.2010, s.o menetlusse on võetud hagiavalduse täpsustus. Kuna menetlusse võeti hagiavalduse täpsustus, siis on õige apellandi väide, et ta on tasunud hagiavalduse esitamisel seadusest nõutust enam riigilõivu. Samas aga kui apellant leidis, et on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust rohkem, siis oleks pidanud ta esitama maakohtule TsMS § 150 lg 4 alusel avalduse riigilõivu tagastamiseks, kuid antud juhul ei ole ta seda teinud. Maakohus omaalgatuslikult ei saanud apellandile väidetavalt enammaksutud riigilõivu tagastada. Maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioonis märgitud maakohtu otsustus, et hageja kantud riigilõiv 287,61 eurot jätta hageja enda kanda (p 2.3.), ei välista hageja poolt avalduse esitamist väidetavalt enammakstud riigilõivu tagastamiseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsioonkaebuses taotletakse enamtasutud riigilõivu summas 287,61 eurot tagastamist, siis on apellatsioonkaebus käsitletav TsMS § 150 lg-s 4 nimetatud avaldusena. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
Antud juhul on hageja tasunud riigilõivu seadusest ettenähtust rohkem 287,61 eurot ja see tuleb tagastada.
9.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et apellant on esitanud apellatsioonkaebuse järgimata TsMS § 448 lg-t 41, sest ei ole teatanud apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus ning seetõttu ei ole maakohus saanud ka täiendada vaidlustatud tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Apellant on esitanud apellatsioonkaebuse otse ringkonnakohtule ning ringkonnakohus on selle ekslikult võtnud menetlusse, kuigi tagaseljaotsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Samas aga lähtudes tagaseljaotsuse tegemise ajast, menetlusökonoomika põhimõttest ning sellest, et apellatsioonkaebuses on vaidlustatud vaid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 287,61 eurot jätmist hageja kanda, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks saata tagaseljaotsust maakohtule täiendamiseks. Apellatsioonkaebus on lahendatav ilma kirjeldava ja põhjendava osata tagaseljaotsuses.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.