lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-26569/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-26569/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.12.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1447
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-26569

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

09. detsember 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-26569

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

A K ́i hagi KR ́i vastu võla saamiseks 1 022,59 eurot Hageja A K (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja

EB(OÜ H , XXX)

Kostja KR (isikukood XX, elukoht XX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

Ärakuulamine

15.11.2011

Ärakuulamisel osalenud isikud

Hageja A K Hageja lepinguline esindaja EB Kostja KR

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista KR ́ilt võlgnevus 1 022,59 (üks tuhat kakskümmend kaks eurot ja 59 senti) eurot A K ́i kasuks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täielikult (100%) KR ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

2-11-26569 kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1.A K esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KRilt 1 070,52 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 15.08.2011 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle Harju Maakohtu kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses
2.18.08.2011 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.05.09.2011 esitas A K kohule hagi KRi vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 1 022,59 eurot ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 396 lg 1.
5.Hageja laenas kostja palvel kostjale 16 000 krooni ehk 1 022,59 eurot, millise kostja lubas tagastada kahe kuu jooksul. Hageja kandis, kokkuleppel oma ema AK tema pangaarvelt 29.06.2010 kostja pangaarvele 12 000 krooni, millise hiljem hageja tagastas oma emale, ja 12.07.2010 enda pangaarvelt 4 000 krooni (tl 28). Kahe kuu möödudes kostja raha ei tagastanud. 16.05.2011 edastas hageja kostjale teate, milles palus raha tagastada hiljemalt 23.05.2011 (tl 30), kuid kostja võlgnevust ei tagastanud.
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et väär on kostja väide, et hageja ja kostja elukaaslane CC leppisid kokku Eestist Itaaliasse raha kandmise ühise äriühingu kulude katteks, hageja pangakaardi kasutamise kaudu. Hageja ja kostja elukaaslase CC äriühing asutati alles 20.07.2010 (tl 55-57) ning esimest korda Itaaliasse lendas hageja 19.07.2010 (tl 82-84), seega peale seda, kui hageja oli kandnud raha kostja arvelduskontole. Lisaks on üheks äriühingu osanikuks ka kostja. Hageja märgib, et hageja ja CC finantssuhted olid lahendatud ja puudus vajadus kasutada kostja pangakontot selleks. Hagejale tutvustas CC kostja ise ja, kuna hageja soovis luua ärikontakte Itaalias võttis hageja CC tööl enda äriühingusse T-A AS perioodil 01.03.2010-01.08.2010 (tl 58-59), millisel ajal suunati CC korduvalt töölähetusse Itaaliasse ning milleks maksti CC lähetuskulusid (tl 60-66). Ka kostja vastusele lisatud kiri puudutab CC tekitatud kahjust, kui CC omavoliliselt võttis äriühingu kontolt rahalisi vahendeid, millised asjaolud toimusid oluliselt hiljem, kui hageja andis kostjale laenu.

2-11-26569

7.Hageja märgib, et ei teadnud, et kostja elukaaslasel CC on ligipääs kostja pangakontole. Hageja ei valda itaalia keelt ega CC vene keelt, mistõttu oli kostja kogu aeg neile tõlgiks ning seetõttu ei saanud hageja ja CC ilma kostja osavõtuta milleski kokku leppida. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja märgib, et ei ole nimetatud raha kunagi enda valdusesse saanud ning ei ole allkirjastanud ühtegi lepingut laenu saamiseks. Hageja asutas ühise äriühingu kostja itaallasest elukaaslase CC Itaalias ning kuna üks osapool asus Eestis ja teine Itaalias, siis kasutasid hageja ja kostja elukaaslane hageja pangakontot ja pangakaarti, et saata raha Eestist Itaaliasse äriühingu kulutuste katteks. Väidetav laen on ka Itaalias välja võetud (tl 44-46). Käesoleval ajal, aga kui äriühingul ei lähe enam hästi ja suhted on pöördunud halvaks, nõuab hageja võlgnevust kostjalt, ähvardades isegi kostja 4aastast tütart (tl 47-48). Seega on hageja nõue kostja vastu alusetu.
10.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et Itaalias olles oli hagejale ja CC tõlgiks venelanna, seega on väär hageja väide, et kostja oli neile kogu aeg tõlgiks. Samuti märgib kostja, et hageja oli see, kes otsis endale inimest, kes läheks hageja toodet pakkuma Itaaliasse, mistõttu on ka hageja osalus firmas 95% ja kostja osalus ainult 1%, mis pidi garanteerima sissetuleku kostjale. Kostjal ei ole vahendeid hagejale 1 022,59 euro tasumiseks. Kohtuotsuse põhjendused
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Ärakuulamine toimus 15.11.2011.
13.Kohus, kuulanud ära pooled ja hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on kostja arveldusarvele kandnud 29.06.2010 12 000 krooni Aleksandra Ka arveldusarvelt ja enda arveldusarvelt 12.07.2010 4 000 krooni (tl 28), mõlemal selgituseks: „võlgades,“ millest kohtu hinnangul võib välja lugeda, et hageja on kostjale andnud võlgu rahasumma. Kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et kostja arvelduskontole kantud raha oli mõeldud hageja ja kostja elukaaslase CC ühise äriühingu kulude katteks, kuna äriühing on asutatud alles 20.07.2010 (tl 55-57), raha on aga kantud kostja

2-11-26569 arveldusarvele 29.06.2010 ja 12.07.2010, seega on hageja vastavasulised väited alusetud. Kohus on 15.11.2011 toimunud istungil tuvastanud, et kostja palus hagejalt laenu oma elukaaslase jaoks, seega on tõendatud, et kostja on küsinud hagejalt laenu. Samuti on pangakonto väljavõtetega tõendatud, et raha on kantud hageja arvele (tl 28 ja 44-46). Asjaolu, kellele ning, milleks hageja laenu küsis, ei oma tähtsust. Asjaolu, et kostja on andnud oma pangakaardi kellelgi kolmandale isikule kasutada on kostja enda risk ja ei vabasta kostjat oma kohustuste täitmisest. Kostja peaks ka olema teadlik, et võõrastele isikutele oma pangakaardi kasutada andmine ja oma pinkoodi avaldamine on keelatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele võlgnevus summas 1 022,59 eurot. Menetluskulud

16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja