lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-30315/29

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-30315/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1486
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 217 lg 8Esindamine kohtusVÕS § 196 lg 1Lepingu erakorraline ülesütlemineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 218 lg 4Lepinguline esindajaTsMS § 442 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-30315/17Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval15.06.2011

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Vihtra Mõis10082855(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-10-30315

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.12.2011, Tallinn

Tsiviilasi

OÜ Vihtra Mõis hagi Annika Jussi, Asta Perholdi ja Andre Perholdi vastu rendilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 843,63 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Pärnu Maakohtu 15.06.2011 otsus Annika Jussi, Asta Perholdi ja Andre Perholdi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Hageja OÜ Vihtra Mõis (registrikood 10082855), esindaja Kaspar Kamsakann Kostja I Annika Juss (isikukood xxxxxxxxx) Kostja II Asta Perhold (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja II Andre Perhold (isikukood xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 15.06.2011 otsus rendilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse sisu
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 69Tahteavalduse tegemine
TsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamine
VÕS § 116 lg 3Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina
VÕS § 344Sihtotstarbele vastava majandamise kohustus

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Annika Jussi, Asta Perholdi ja Andre Perholdi kaasomandisse kuulub Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna kinnistusjaoskonda kantud kinnisasi nimetusega Lubjaahju, mis on kantud registriossa nr. xxxxx. Pooled sõlmisid 13.04.2009 maarendilepingu, mille punkti 3.1. kohaselt andsid kostjad maaomanikena hagejale rendile nimetatud kinnistu suurusega 22 hektarit, asukohaga Vihtra küla, Vändra vald, Pärnumaa. Lepingus lepiti kokku, et rendile võetavat maad kasutab hageja oma majandustegevuse korraldamiseks. Leping sõlmiti tähtajatult, allkirjastati kostja Annika Jussi nimel ja sellele lisatud kostjate Asta Perholdi ja Andre Perholdi poolt Annika Jussile väljastatud volituse alusel.
2.14.06.2010 sai hageja Annika Jussilt lepingu ülesütlemisavalduse, mis on dateeritud kuupäevaga 19.03.2010 ning millega teatati hagejale, et rendileping loetakse lõppenuks alates 30.03.2010. Lepingu ülesütlemisavaldusel puudub õiguslik alus, kuivõrd hagejale ette heidetud heinamaa väidetav niitmata jätmine ei ole lepingu ülesütlemise aluseks. Hagejale ei saa ette heita heina mitteniitmist märtsikuus. Juhul, kui kostjad on silmas pidanud heina niitmist 2009. aastal, on lepingu ülesütlemine ilmselgelt hilinenult esitatud. Pretensiooni heina mitteniitmise kohta ei ole kostjad hagejale kunagi varem esitanud ning kostjate ülesütlemisavalduses viidatud vestlused hageja eelmiste ülemustega ei tähenda kindlasti mitte hageja teavitamist tema poolt toime pandud väidetavast lepingu rikkumisest. Isegi juhul kui lepingu rikkumine oleks aset leidnud, oleks kostjate kohustuseks kooskõlas VÕS § 196 lg-ga 2 enne lepingu ülesütlemist rikkumise kõrvaldamiseks anda hagejale mõistlik tähtaeg.
3.Hageja palus kohtul tuvastada poolte vahel 13.04.2009 sõlmitud maarendilepingu tühisus. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Rendileandjad kontrollisid 2009. septembris-oktoobris maarendilepingu sihipärast täitmist ja esitasid puuduste kõrvaldamise nõude, nõudes maa korrastamist. 2009. novembris teatasid nad rentnikule, et 2010. kevadest lõpetatakse nendega rendileping, kuna maad ei ole kasutatud heaperemehelikult – see on jäetud niitmata. Märtsis 2010 käisid kostjad OÜ Vihtra Mõis kontoris, et üle anda 19.03.2010 koostatud kirjalik avaldus maarendilepingu lõpetamise kohta alates 31.03.2010, kuid hageja töötajal E P ei olnud lubatud seda vastu võtta. Kostjad saatsid rentnikule sama avalduse tähtkirjaga, kuid teade tuli tagasi üleandmise võimatuse tõttu. 01.04.2010 sõlmisid kostjad Vihtra Agro OÜ-ga maarendilepingu samadel tingimustel kui hagejaga. Kostjate poolt maarendilepingu ülesütlemine on põhistatud, kuna põllumaa mitteniitmine on maarendilepingu tingimuste rikkumine (lepingu punkt 10.1). Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas OÜ Vihtra Mõis ja Annika Jussi, Asta Perholdi ning Andre Perholdi vahel 13.04.2009 sõlmitud maarendilepingu ülesütlemise tühisuse. Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades kostjate kanda.
6.VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine

2(4)

lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. VÕS § 116 lg 3 kohaselt võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.

7.Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et kostjad oleks andnud konkreetset tähtaega hagejale lepingulise kohustuse (niita maad) täitmiseks ehk nõuet puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatu ei leidnud kinnitust ka tunnistajate ütlustega. VÕS § 344 kohaselt peab rentnik rendilepingu eset majandama vastavalt selle sihtotstarbele, eelkõige säilitama rendilepingu eseme majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Maa mitteniitmine oli ilmselt lepingulise ja ka seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. Samas ei saa selline rikkumine tähtajatu põllumajandusliku maarendilepingu esimesel aastal olla raskusega, mille puhul saaks lepingu erakorraliselt tähtaega andmata üles öelda. Põllumajanduslik maarendileping on oma olemuselt pikemaajalist perspektiivi nõudev.
8.Kostjate tegevus ei ole kooskõlas ka VÕS § 196 lg-ga 3, sest kostjate väitel tehti etteheiteid hagejale juba 2009. suvel, kuid ülesütlemisavaldus on dateeritud 19.03.2010. Selleks ajaks olid kostjad selgelt minetanud õiguse vastava avalduse esitamiseks, kuivõrd olid mööda lasknud mõistliku aja.
9.Ülesütlemisavalduse hagejani jõudmine enne 14.06.2010 ei ole asjas millegagi tõendatud. Tunnistaja E P kinnitusel käis Annika Juss hageja kontoris koos mingi paberiga, mille sisuga tunnistaja ei tutvunud, kindlasti pärast 31.03.2010. Annika Jussi poolt 25.03.2010 AS Eesti Posti kandesse kantud tähtkirja sisu ei ole kohtule teada. Isegi kui eeldada, et tegemist oli kõnealuse ülesütlemisavaldusega, siis vastavalt TsÜS § 69 lg-tele 1 ja 2 muutunuks see kehtivaks teise poole poolt kättesaamisega, so saajale isiklikult teatavakstegemisega. Kostjad ei ole tõendanud ülesütlemisavalduse varasemat esitada üritamist ning tähtkirjaga saatmine ei ole tahteavalduse edastamise mõistlik viis TsÜS § 70 mõttes, eriti silmas pidades poolte asumist lähestikku ja varasemat suhtlemist.
10.Seega pooltevahelise lepingu ülesütlemine on nii formaal- kui materiaalõiguslikus mõttes tühine. Apellatsioonkaebus
11.Annika Juss, Asta Perhold ja Andre Perhold esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
12.TsMS § 442 lg 1 p-d 6 ja 7 kohustavad kohut otsuse tegemisel välja selgitama menetlusosaliste ringi. Annika Juss ja OÜ Vihtra Mõis on 13.04.2009 sõlmitud maarendilepingu poolteks, millest tulenevalt on loogiline eeldada, et nemad on ka poolteks käesolevas menetluses ning kohtuotsus peaks puudutama üksnes neid. Alates 20.04.2011 on Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registri andmetel Lubjaahju omanikuks Annika Juss. Rendilepingu sõlmimise ajal olid küll omanikeks Annika Juss, Asta Perhold ja Andre Perhold, kuid otsuse tegemise ajal enam mitte. Seega nimetatud kuupäevast alates oleks pidanud tsiviilasi Asta Perholdi ja Andre Perholdi jaoks lõppema ning otsus neid isikuid mitte puudutama.
13.Kostjate haridus jääb alla keskhariduse taseme, mistõttu kostjad ei mõistnud hästi istungitel toimuvat. Kohus oleks pidanud aru saama, et nad vajavad esindajat. Kohus on rikkunud TsMS § 217 lg-t 8, kuna ei selgitanud kostjatele võimalust saada riigi õigusabi. Vastustaja seisukoht
14.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.

3(4)

Ringkonnakohtu põhjendused

15.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
16.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:
17.Ebaõige on apellantide etteheide, et maakohus ei ole selgitanud välja menetlusosaliste ringi. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks rendilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine ning hagi on esitatud õigesti kõigi rendileandjate vastu, kellena kostjad end ise kogu aeg käsitlesid. Ülesütlemisavalduse allkirjastas Annika Juss Lubjaahju talu esindajana, lisades talu teiste kaasomanike volikirja maa rendilepinguga seotud asjade ajamiseks. Asjaolu, et Asta Perhold ja Andre Perholdi võõrandasid menetluse kestel oma osad Lubjaahju kinnisasjast, ei too endaga automaatselt kaasa menetlusosaliste ringi muutust.
18.Ringkonnakohus ei tuvastanud TsMS § 217 lg 8 nõuete rikkumist maakohtu poolt. TsMS § 217 lg 8 kohaselt, kui kohus leiab, et menetlusoaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab kohus talle võimalust saada riigi õigusabi. Käesolevast asjast ei nähtu asjaolusid, mille tõttu kohus oleks pidanud pakkuma kostjatele riigi õigusabi. Kostjad on koostanud hagile vastuse, pidanud kohtuga kirjavahetust, taotlenud tõendite kogumist, esitanud hulgaliselt omapoolseid tõendeid, võtnud isiklikult osa kohtuistungist ja andnud seletusi. Eeltoodust nähtub, et kostjad on ise võimelised kaitsma oma õigusi. Pealegi tuleneb vaidlus põllumajandusliku tulundusmaa rentimisest. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p7 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi. Menetluskulude jaotus ja selgitus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Gaida Kivinurm

Malle Seppik

Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja