lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-655/27

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 07.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-655/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1465
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 362 lg 3Hagi esitamineTsMS § 483 lg 6Avalduse lahendamineTsÜS § 146 lg 1, 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aiandusühistu TRELLI II80161651(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-11-655

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.06.2011 otsus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.12.2011, Tallinn

Tsiviilasi

Aino Kiiveri hagi Aiandusühistu (AÜ) TRELLI II vastu 776,59 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

776,59 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AÜ TRELLI II apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aino Kiiver, isikukood xxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Marek Aunver Kostja: Aiandusühistu TRELLI II, registrikood 80161651, lepinguline esindaja v.adv Alar Urm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2011 otsus ja teha uus otsus.
2.Jätta Aino Kiiveri hagi AÜ TRELLI II vastu 776,59 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Aino Kiiveri kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 136 lg 2Tähtpäeva saabumine
TsÜS § 143 lg 1Aegumise arvestamine kohtu poolt
TsÜS § 147Aegumistähtaja algus
TsÜS § 160 lg 1Aegumise peatumine hagi esitamisega
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 103Rikkumise vabandatavus
VÕS § 119 lg 1Vastuvõtuviivituse mõiste ja tagajärjed
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

1.Aino Kiiver esitas 07.01.2011 AÜ TRELLI II vastu hagi 776,59 euro põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
2.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 30.01.2002 laenuleping nr 3, mille kohaselt kostja sai hagejalt EVP-de ostmiseks laenu 12 151 krooni. Laenulepingu p 3.2 kohaselt tuleb kostjal lepingus toodud laenusumma tähtaegselt tagastamata jätmise korral tasuda hagejale viivist 0,05% maksmisele kuuluvast summast. Laenu tagasimakse tähtaeg oli lepingu kohaselt 30.01.2003. Poolte vahel lepiti kokku korduvalt laenu tagastamiseks täiendavad tähtajad kuni 31.01.2006. Kostja ei ole hagejale võlga tasunud. Hageja palub kostjalt lisaks põhivõlgnevusele välja mõista viivise ajavahemiku 01.02.2006-20.05.2011 eest 750,58 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada aegumise tõttu. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli 30.01.2002 sõlmitud laenuleping ning ka selles, et raha on tagastamata, kuid hageja oli vastuvõtu viivituses. Hageja ei ole teatanud kostjale oma konto numbrit, kuhu raha tagastada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 776,59 eurot, viivise 750,58 eurot, riigilõivu katteks 191,73 eurot ja lepingulise esindaja kulude kattes 225 eurot.
5.Vastavalt poolte kokkuleppele on lepingus sätestatud laenu tagastamise tähtaega muudetud ning seega oli laenu tagastamise tähtaeg vastavalt lepingule 31.06.2006 kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-ga 1.
6.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita vastavalt kokkuleppele ning kuna laen on hagejale tagastamata, siis on kostja rikkunud lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust VÕS § 100 ja VÕS § 396 lg 1 tähenduses.
7.Lepingust ei tulene tingimust, et laen tasutakse vaid pangakontole, mille hageja peaks kostjale eelnevalt teatama. Seega on rahalise kohustuse täitmine võimalik mitmel erineval viisil, mistõttu tasumata jätmine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav. Seda, et hageja oleks keeldunud raha vastu võtmast, ei ole kostja tõendanud. Eeltoodu tõttu on kostja väited vastuvõtuviivitusest ja võimatusest kohustust täita VÕS § 119 lg 1 järgi alusetud. Hageja viivise nõue 750,58 euro ulatuses on tõendatud ja põhjendatud.
8.Kohus ei nõustunud, et nõue on aegunud. Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.01.2006. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 alusel hakkab lepingust tuleneva nõude aegumise 3-aastane tähtaeg kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega antud juhul 31.01.2006 ja pidanuks lõppema TsÜS § 136 lg 2 alusel

31.01.2009. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel aegumine peatub hagi esitamisega, millega võrdsustatakse avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses esitas hageja avalduse 17.01.2007 ja see jäi rahuldamata 19.03.2009. Seega oli aegumine peatunud märgitud ajavahemikul ja jätkus 20.03.2009. Perioodil 31.01.2006 -17.01.2007 on 353 päeva, s.t 3 aastast oli ära kasutatud 353 päeva. Hagi esitati kohtule 07.01.2011. Perioodil 20.03.2009- 07.01.2011 on 659 päeva. Seega oli hagi esitamise ajaks kulgenud ära aegumistähtajast 1012 päeva (659+353). Hagi on esitatud aegumistähtaja sees ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks TsÜS § 143 lg 1 järgi tuleb jätta rahuldamata. Vaidluses ei oma tähendust kostja kiri hagejale, milles nõuti hageja konto andmeid, kuna kohus leidis, et kohustuse täitata jätmine oli lubamatu ja hageja ei olnud vastuvõtuviivituses.

9.Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 191,73 eurot. Hageja palus välja mõista ka esindaja kulud kokku 225 eurot. Kohtu arvates on märgitud summa põhjendatud, tõendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt hageja kasuks kooskõlas TsMS § 162 lg 1, § 138 lg 1, § 144 p 1, § 175 välja mõista. Apellatsioonkaebus
10.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus millega jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
11.Kohus jättis otsuse tegemisel kohaldamata TsMS § 483 lg-d 5 ja 6. Kohus oleks pidanud kohaldama aegumist ning hagi rahuldamata jätma. Maksekäsu kiirmenetluse ajal oleks aegumise katkenuks või peatunuks lugemine võimalik ainult juhul, kui hageja oleks esitanud hagi 30 päeva jooksul alates 19.03.2009. Hageja esitas hagi 07.01.2011. Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise määrus lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 483 lg 6 sätestab erialuse menetluse jätkamiseks – 30 päeva jooksul on võimalus esitada hagi. Kui selle aja jooksul hagiavaldust ei esitata, siis ei loeta maksekäsu kiirmenetluse ajal aegumist peatunuks. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses esitatud nõudele ei saa kohaldada kolme aastast aegumistähtaega ning selle nõude puhul on tegemist kümne aastase aegumistähtajaga.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

13.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata.
14.TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 147 lg-te 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, mis hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Maakohus tuvastas, et laenu tagasimaksmise tähtpäev oli 31.01.2006. Seega muutus nõue sisenõutavaks 01.02.2006 ja 3-aastane aegumistähtaeg möödus 31.01.2009. Hagi esitati kohtule 07.01.2011, seega aegumistähtaega ületades.
15.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, et hagi aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluse menetlemise ajal. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel aegumine peatub hagi esitamisega, millega võrdsustatakse avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 362 lg-st 1 tulenevalt loetakse hagi esitatuks, kui see on kostjale kätte toimetatud ja lg 2

kohaselt kehtib lg-s 1 sätestatu ka muu avalduse kohtule esitamise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 362 lg 3 kohaselt kohaldatakse lg-s 1 sätestatut nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja järgimise ning tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise hindamisel.

16.Kuna käesoleval juhul maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekut kostjale kätte ei toimetatud, ei saaks sellisel juhul avalduse esitamist üldjuhul arvestada hagi aegumise peatumise alusena. TsMS § 483 lg 6 näeb ette erijuhu maksekäsu kiirmenetluse avalduse osas, mis sätestab, et kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetakse avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi nr 2-07-2324) toimetati Harju Maakohtu 19.03.2009 määrus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmiseks hageja esindajale Marek Aunverile isiklikult kätte 01.05.2009. Hageja esitas hagi maakohtule alles 07.01.2011. Seega oli 30-päevane tähtaeg samas nõudes hagi esitamiseks ammu möödunud.
17.Käesoleval juhul ei ole hageja toonud menetluses esile asjaolusid, mille alusel võiks kohaldamisele kuuluda TsÜS § 146 lg 4, mille kohaselt on aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa selle sätte kohaldamiseks üksnes sellest, et võlgnik kohustust tahtlikult ei täitnud. Riigikohus on piiranud sätte rakendusala, nõudes selle kohaldamiseks lisaks võlgniku tahtlusele tema pettuslikku tahet teist poolt kahjustada. Menetluskulude jaotus ja selgitus
18.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

G. Kivinurm

K. Paal

M.Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja