Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(7)

S e l g i t u s e d:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(7)

jooksul. Hageja koostas müügipresentatsiooni ja 2009. a. mais müügipakkumisel osalemise kutse projekti, kuid nende toimingute tulemusel ei õnnestunud naftabaasi võõrandada. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja muid toiminguid lepingu raames teinud. Ükski huviline ei esitanud müügipakkumises märgitud tähtaja jooksul pakkumist, mis oleks vastanud müügipakkumises toodud tingimustele. Alates 2009. a. juulist ei ole hageja teinud ühtegi toimingut, mis oleks olnud suunatud naftabaasi võõrandamisele. Naftabaasile ostja leidmiseks korraldas kostja neli enampakkumist, avaldades sellekohased kuulutused väljaannetes Ametlikud Teadaanded ja Kuldne Börs ning internetiportaalis varad.ee. Naftabaasi ostis

3(7)

tagajärjel oleks sõlmitud võõrandamistehing. Hageja on tõendanud üksnes asjaolu, et ostja sai informatsiooni hageja poolt koostatud dokumendist, kuid hagi rahuldamiseks oleks pidanud hageja tõendama, et informatsiooni sisaldav dokument jõudis ostjani hageja aktiivse tegevuse tulemusena. Seda hageja teinud ei ole. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Otsuses väljendatud seisukoht, et käsundusleping kui teenuse osutamise leping nõuab käsundisaaja aktiivset tegevust, s. t. kõnealusel juhul hageja poolt ettevõtte tutvustuse edastamist tulevasele ostjale, ei ole kooskõlas VÕS-i ega poolte vahel sõlmitud mandaadilepinguga. VÕS § 619 ei sätesta, et käsundisaaja tegevus käsundi täitmisel peab olema aktiivne: käsundi sisuks võib olla ka tegevusetus ehk mingist konkreetsest tegevusest hoidumise kohustus. Tõlgendamaks, milline oli konkreetse käsundi sisu ning millisel juhul lugesid pooled käsundi täidetuks, tuleb VÕS § 29 lg. 1 kohaselt selgitada välja poolte ühine tahe. Ühise tahte väljaselgitamiseks ei piisa lepingu punktide 3 ja 3. 1. 2 hindamisest, vaid vaadata tuleb lepingut tervikuna (VÕS § 29 lg. 6). Poolte ühise tahte väljaselgitamise seisukohalt on oluline lepingu punkt 3. 3, mille kohaselt kuuluvad kõik lepingus sätestatud tasud (s. h. lepingu punktis 3. 1. 2 sätestatud tulemustasu) kostja poolt hagejale väljamaksmisele, kui tehing toimub lepingu lõppemisele järgneva 12 kuu jooksul. Lepingu punktist 3. 3 nähtub, et poolte ühiseks tahteks on olnud tagada hagejale tasu, s. h. tulemustasu maksmine ka juhul, kui tehing on viidud lõpuni hagejapoolse panuseta. See omakorda tähendab, et pooled on pidanud hagejapoolseks piisavaks panuseks lepingu punkti 3 mõttes ka tegevust, mis initsieerib müügiprotsessi tulevase ostjaga olenemata sellest, mis ajal, viisil ja milliste teiste ajendite tõttu tulevane ostja Soldina naftabaasi müügilepingu sõlmib. Eeltoodust nähtub, et lepingu punktis 3 ja 3. 1. 2 sätestatud hageja panuse tõlgendamisel ei saa lähtuda formaalsetest kriteeriumitest, vaid tuleb sisuliselt analüüsida, kas hageja tegevus oli selline, ilma milleta ei oleks Soldina naftabaasi müügilepingut OÜ-ga Souvi sõlmitud. Hageja esitas kohtule tõendina OÜ Souvi juhatuse liikme Veljo Kuuse vastuse, milles nimetatu kinnitas, et OÜ Souvi sai vajaliku informatsiooni Naftabaasi ostuotsuseks hageja presentatsioonist ja et hageja on tema jaoks usaldusväärne kaubamärk. Veljo Kuuse kinnitustest nähtub otseselt, et tema poolt ettevõtte tutvustuse pinnalt tehtavaid otsuseid mõjutas otseselt hageja kui usaldusväärse informatsiooniallika maine. Ettevõtte tutvustuse koostamine ja selles hageja kaubamärgi kasutamine on seega põhjuslikus seoses Soldina naftabaasi müümisega, kuivõrd Veljo Kuuse kinnitusest nähtuvalt ei oleks OÜ Souvi ostnud Soldina naftabaasi, kui ei oleks saanud selle kohta informatsiooni just hageja poolt koostatud ettevõtte tutvustusest. Lepingu punktide 3 ja 3. 1. 2 kohaselt on tulemustasu maksmise kohustuse tekkimise eelduseks hageja panusel tehingu(te) teostamine ning hageja on teinud toiminguid, ilma milleta ei oleks OÜ Souvi Soldina naftabaasi ostnud. Sisuliselt oli hageja tegevus Soldina naftabaasi müümisel sellise tähendusega, et poolte ühisest tahtest nähtuvalt tuleb Soldina naftabaasi müümine OÜ-le Souvi lugeda toimunuks hageja panusel lepingu punkti 3 mõttes. Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud informatsiooni sisaldava dokumendi jõudmist ostjani hageja tegevuse tulemusena. Ettevõtte tutvustuse edastas Veljo Kuuskile hageja. Hageja esitas OÜ Souvi juhatuse liikme Veljo Kuuse kinnituse, millest nähtub, et Veljo Kuusk sai vajaliku informatsiooni Soldina naftabaasi müügi kohta hageja kaubamärki kandvast ettevõtte tutvustusest. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kõnealune ettevõtte tutvustus oleks OÜ-le Souvi edastatud kellegi teise poolt. Arvestades, et kõnealuse ettevõtte tutvustuse on koostanud hageja, tutvustuse edastamine potentsiaalsetele ostjatele oli mandaadilepingust tulenevalt hageja kohustuseks ja kõnealune ettevõtte tutvustus

4(7)

on jõudnud Veljo Kuuseni, tuleb pidada tõenäolisemaks, et ettevõtte tutvustuse toimetas Veljo Kuusele hageja, mitte keegi kolmas. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on õige ja apellatsioonkaebus ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg. 1 p. 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise lepingu käsunduslepinguna ning mõlemad pooled peavad lepingut samuti käsunduslepinguks. VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõiste kohaselt kohustub selle lepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega on tegemist teenuse osutamise lepinguga. Apellatsioonkaebuses on apellant leidnud, et käsundi sisuks võib olla ka tegevusetus ehk mingist konkreetset tegevusest hoidumine, ei ole aga selgitanud, mida ta taolise väitega vaidlusaluse asja kohta silmas peab ehk millisest tegevusest pidi hageja tema enda arvates hoiduma selleks, et kostjalt saadud käsundit täita. Kolleegium leiab, et ka pooltevahelisest lepingust ei nähtu, et hageja poolt kostjale osutatava teenuse sisuks oleks mingite tegude tegemisest hoidumine. Vastupidi, hageja poolt kostjale osutatav teenus peaks lepingu kohaselt seisnema Soldina naftabaasi müügi ettevalmistamise ja läbiviimisega seonduvate teenuste ja toimingute tegemises (lepingu preambula punkt 2), lepingupunkt 1. 1). Õige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et pooltevahelise lepingu tõlgendamiseks tuleb välja selgitada poolte ühine tahe (VÕS § 29 lg. 1). Et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg. 6), siis tuleb poolte ühise tahte väljaselgitamiseks tõepoolest hinnata ka lepingut tervikuna, nagu apellantki on leidnud. Seejuures ei saa aga nõustuda apellandiga, nagu oleks selle üle otsustamisel, millised eeldused pidid poolte ühise tahte kohaselt olema täidetud selleks, et hagejal tekiks õigus saada edukustasu, oluline tähtsus lepingupunktil 3. 3 ning nagu tuleneks sellest lepingupunktist, et hagejal on õigus saada edukustasu ka juhul, kui naftabaasi müük viiakse lõpule hagejapoolse panuseta. Lepingu sissejuhatavast osast nähtub, et kostjal on tahe võõrandada Soldina naftabaas ning vaidlusaluse lepingu eesmärgiks on kaasata hageja kui kostja finantsnõustaja selle naftabaasi müügi ettevalmistamise ja läbiviimisega seonduvate teenuste ja toimingute teostamisele (preambula punktid 1) ja 2) – tl. 10). Juba sellest tulenevalt eeldati hagejalt mingites tegudes, mitte tegevusetuses seisnevat teenust. Lepingu punktides 1. 1. 1 – 1. 1. 8 (tl. 11) on loetletud hageja täpsemad ülesanded, kusjuures muuhulgas on hageja ülesandeks olnud tehingu dokumentatsiooni väljatöötamises osalemine (p. 1. 1. 6) ja kliendi nõustamine tehingu jõustamisel (p. 1. 1. 8). Preambula punkti 3) kohaselt (tl. 10) loetakse tehinguks lepingu kontekstis Soldina naftabaasi võõrandamist kliendi (s. o. kostja) poolt LHV leitud ostjale või LHV panusel muu(de) tehingu(te) teostamist, millega LHV mõistlikul hinnangul tegelik kontroll Soldina naftabaasi suhtes läheb kliendilt või kliendiga seotud isikutelt üle Soldina naftabaasi omandajale. Kuigi preambula punkti 3) sõnastuse mõtteselgus jätab soovida, järeldub sellest siiski ühemõtteliselt, et tehinguks lepingu kontekstis loetakse tehingut, millega naftabaas võõrandatakse, seega järeldub aga lepingupunktidest 1. 1. 6 ning 1. 1. 8, et käsundi sisuks oli ka hageja osalemine naftabaasi võõrandamistehingu väljatöötamises ning kostja nõustamine selle tehingu sõlmimisel.

5(7)

Edukustasus lepiti kokku lepingu punktis 3. 1. 2, mille lausetes 4 ja 5 nähti ette, et see tasu kuulub tasumisele tehingu jõustumisel ning tehing loetakse jõustunuks vastava(te) müügilepingu(te) sõlmimisega või muu(de) lepingu(te) sõlmimisega, millega LHV mõistlikul hinnangul tegelik kontroll Soldina naftabaasi suhtes läheb kliendilt või kliendiga seotud isikult üle Soldina naftabaasi omandajale (tl. 12 – 13). Et mõista, milline oli poolte ühine tahe edukustasu maksmise eelduste osas, tuleb lepingupunkti 3. 1. 2 tõlgendada koosmõjus preambula punktiga 3), mis määratleb lepingus kasutatud sõna „tehing“ mõiste (naftabaasi võõrandamistehing, millega naftabaas on võõrandatud hageja poolt leitud ostjale), preambula punktiga 2), millest nähtub hageja müügiprotsessi kaasamise eesmärk (nõustamisteenuse saamine müügi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks), punktidega 1. 1. 6 ja 1. 1. 8, millest nähtub samuti hagejalt oodatav teenus (võõrandamistehingu dokumentatsiooni väljatöötamises osalemine ja kliendi nõustamine võõrandamistehingu tegemisel) ning punktiga 2. 4 ja preambula punktiga 2), millest samuti nähtub, et lepingu sõlmimisel on pooled pidanud silmas hageja osalemist võõrandamistehingu ettevalmistamisel ja tegemisel (juttu on hageja poolt projekti lõpuleviimisest, projekt lepingu tähenduses on aga naftabaasi müügi ettevalmistamine ja läbiviimine). Tõlgendades osundatud lepingutingimusi koosmõjus ja lepingu eesmärki silmas pidades, on võimalik edukustasu kohta käivat tingimust mõista üksnes selliselt, et hageja on õigustatud edukustasu saama ainult juhul, kui naftabaas on võõrandatud hageja leitud ostjale või kui muud tehingud, millega kontroll naftabaasi üle on läinud omandajale, on tehtud hageja panusel. Et pooled pidasid oluliseks, et edukustasu saamise õigus tekiks hagejal üksnes juhul, kui võõrandamistehingu sõlmimisel on hagejal oluline roll, nähtub sellestki, et lepingu preambula punktis 3) edukustasu eelduseks oleva tehingu mõiste sõnastamisel joonisid pooled sõnad „LHV leitud“ ja „LHV panusel“ alla. Ka lepingupunktist 3. 7 („Kõik Tehinguga kaasnevad kulud kannab LHV ja/või Soldina Naftabaasi omandaja, vastavalt LHV ja Soldina Naftabaasi omandaja vahelisele kokkuleppele“) nähtub, et silmas peeti hageja ja naftabaasi omandaja vahetut suhet. Lepingu punktist 3. 3 tuleneb üksnes tähtaeg, mille jooksul naftabaasi müügilepingu sõlmimisel on hagejal ka muude edukustasu maksmise eelduste olemasolul seda tasu saada, see lepingupunkt ei ole aga käsitletav eraldi lepingu muudest tingimustest ega anna hagejale edukustasu saamiseks iseseisvat alust. Eespool on kolleegium osundanud asjaolule, et lepingu preambula punkti 3) sõnastus, mis puudutab „muu(de) tehingu(te) teostamist, millega LHV mõistlikul hinnangul tegelik kontroll Soldina Naftabaasi suhtes läheb Kliendilt või Kliendiga seotud isikutelt üle Soldina Naftabaasi omandajale“, on õiguslikult arusaamatu. Selle tingimuse sisu selles osas ei osanud apellatsioonikohtu istungil mõistetavalt selgitada ka apellandi esindaja. Et aga tegelikkuses naftabaas müüdi, siis ei olegi preambula punkti 3) muude tehingute tegemist puudutaval osal lepingu tõlgendamisel edukustasu maksmist puudutavas osas olulist tähendust. Sellele asjaolule, nagu oleks naftabaas müüdud hageja leitud ostjale, ei ole hageja hagiavalduses oma nõude alusena tuginenud. Maakohtu menetluses pidas hageja oma edukustasu saamiseks esitatud nõude rahuldamiseks piisavaks, et ta koostas naftabaasi müügimaterjalid, sõelus välja huvilised ja tutvustas neile naftabaasi, saatis müügimaterjalid 15 potentsiaalsele investorile ja korraldas infovahetust. Hagiavalduses märkis hageja, et täpsema ülevaate tema poolt lepingu täitmiseks tehtud toimingutest on ta esitanud kostjale. Kostja väidet, et aruandes tehtud tööde kohta ei figureeri naftabaasi omandanud äriühingut kui isikut, kellele hageja müügi kohta koostatud materjalid saatis (tl. 92), hageja samuti ei vaidlustanud. Sel ajal leidis hageja, et pooled pidasid lepingut sõlmides hageja igasugust pingutust tehingu ettevalmistamisel piisavalt oluliseks, et edukustasu välja maksta olenemata sellest, kuivõrd hageja naftabaasi tegelikul võõrandamisel osales. Apellatsioonkaebuses on hageja TsMS § 652 lõikes 4 sätestatut järgimata esmakordselt väitnud, et edastas müügimaterjalid ka isikule, kes naftabaasi omandas. Kolleegium leiab, et see uus asjaolu tuleb

6(7)

kooskõlas TsMS § 652 lõikes 3 sätestatuga jätta tähelepanuta ja lähtuda tuleb asjaolust, et ostjat Soldina naftabaasile ei leidnud hageja. Eespooltoodud põhjendusel ei ole esile toodud asjaolusid, mis võimaldaksid hagejal kostjalt pooltevahelisele lepingule tuginedes edukustasu nõuda ja maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata. Sellel asjaolul, kas naftabaasi omandanud isik sai teabe omandatava naftabaasi kohta hageja koostatud materjalidest või mitte, ei ole juba eespooltoodust tulenevalt hagejale edukustasu maksmise üle otsustamisel tähtsust. Pealegi leppisid pooled lepingu punktis 1. 5 kokku, et kõik hageja poolt seoses lepinguga tehtud analüüsid, ülevaated, presentatsioonid jm. materjalid kuuluvad kostjale ning hagejal on kohustus need kostjale üle anda. Lepingust ei tulene aga, nagu tekiks hagejal õigus saada edukustasu sellest tulenevalt, et kostja tema poolt koostatud materjale oma edasises tegevuses kasutab. Sellest seisukohast ei ole tähtsust ka hageja väitel tema poolt oma kaubamärgi kasutamise kohta. Pealegi on hageja väite seoses oma kaubamärgi kasutamisega esmakordselt esitanud apellatsioonkaebuses, ilma et oleks seda kooskõlas TsMS § 652 lõikega 4 põhjendanud, seega tuleb ka see väide juba ainuüksi sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt jätta tähelepanuta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetlusosaliste menetluskulud vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 apellandi kanda.

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.