Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 07.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-37049/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.12.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 501

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-37049 Tsiviilasi Swedbank ASi hagi Jevgeni Petrovi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 5200,90 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank AS, reg nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Külli Reinfeld, kostja Jevgeni Petrov ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xx) Kohtuistungi toimumise aeg 02.11.2011 Resolutsioon Välja mõista Jevgeni Petrovilt 6448,98 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt 5200,90 eurot alates 05.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni ASi Swedbank kasuks. Menetluskulud jätta Jevgeni Petrovi kanda. Välja mõista Jevgeni Petrovilt riigilõiv 319,55 eurot ASi Swedbank kasuks. Välja mõista Jevgeni Petrovilt viivis menetluskuludelt 319,55 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Tagastada Eesti Vabariigil Swedbank ASi arveldusarvele nr 227000000016 319,55 eurot riigilõivu. Swedbank AS tasus 05.08.2011 riigilõivu 639,11 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord AS Swedbank ja Jevgeni Petrov loobuvad edasikaebeõigusest.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

01.jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada. Kostja võttis hagi õigeks. Kohus on teinud lahendi TsMS § 444 lg 4 sätteid järgides. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejale kuulub tagastamisele 50% tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel, kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hageja on kohtule riigilõivu osaliseks tagastamiseks taotluse teinud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus