Jätta OÜ Hestacom hagi A. T. vastu kahju hüvitamise nõudes (16 800 eurot) rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Viru Maakohtu 24.03.2009. a. määrusega tsiviilasjas 2-08-79971 on välja kuulutatud OÜ Hestacom pankrot. Pankrotihalduriks on nimetatud Robert Sprengk.
2.OÜ Hestacom on sõlminud AS-ga Hansa Liising Eesti (Liisinguandja) liisingulepingu nr 0146162L (Liisinguleping), mille kohaselt Liisinguandja omandas Amserv Auto AS-lt sõiduki Toyota RAV-4 2.0, va 2006 (Sõiduk) ja andis selle OÜ Hestacom kasutusse. Liisingulepingu punkti 14.1. kohaselt läheb liisingueseme omandiõigus pärast liisingulepingu kohast täitmist ja liisingu osamaksete ja intressi täielikku tasumist üle liisinguvõtjale.
3.Sõiduki omanik oli kuni 27.11.2008. a vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud andmetele AS Swedbank Liising. Vastutavaks kasutajaks oli OÜ Hestacom ning kasutajad olid V. A., A. T., V. T.a.
4.OÜ Hestacom on 26.11.2008. a sõlminud Liisinguandjaga liisingulepingu lisa ja lõpetamise akti nr 0146162L. Lisa kohaselt kinnitavad OÜ Hestacom ja Liisinguandja, et Liisingulepingust tulenevad kõik osamaksed ja intressi maksed on tasutud ja pooltel nende osas vastastikuseid pretensioone pole ning Liisinguleping on lõppenud. Akti kohaselt andis OÜ Hestacom liisingueseme valduse üle Liisinguandjale.
5.Maanteeameti andmete kohaselt on alates 27.11.2008. a sõiduki omanikuks V. A. ja kasutajateks A. T. ja V. T.a.
6.Perioodil 01.12.2008. a kuni 01.02.2009. a oli Sõidukiga sarnaste sõidukite keskmiseks turuhinnaks 16 800 EUR. Nimetatud perioodil müüdi enamlevinud sõidukite müügiportaali (auto24.ee) andmetel 8 Toyota RAV-4, 2.0. Nimetatud sõidukite müügihinnad olid järgmised: 12 718 EUR, 14 636 EUR, 15 658 EUR, 16 553 EUR, 16 745 EUR, 17 895 EUR, 19 110 EUR, 21 091 EUR. Keskmine hind oli nimetatud sõidukitel 16 800 EUR.
7.A. T. oli alates 03.09.2004. a OÜ Hestacom juhatuse liige ja osanik. Seisuga 26.11.2008. a, millal OÜ Hestacom tagastas Sõiduki Liisinguandjale, oli A. T. OÜ Hestacom ainuosanik ja ainus juhatuse liige.
8.OÜ Hestacom raamatupidamise andmetel pole OÜ Hestacom sõlminud kokkuleppeid Sõiduki võõrandamiseks ega omandamise õiguse loovutamiseks või Liisingulepingust tulenevate õiguste üle andmiseks ning pole selliste tehingute eest tasu saanud.
9.Hageja taotleb kostjalt 16 800 eurosuuruse kahju väljamõistmist. Hagi põhjenduste kohaselt kostja on rikkunud hageja juhatuse liikmena oma kohustusi sellega, et on loobunud ja jätnud kasutamata Sõiduki omandiõiguse ülekandmise hageja nimele. Liisingulepingu lõpetamine olukorras, kus Liisingulepingust tulenevad kõik hageja kohustused olid täidetud ja Hageja võis nõuda Sõiduki omandiõigust, oli hagejale ilmselt kahjulik. Sõiduki väärtus oli vähemalt 16 800 EUR ning Liisingulepingu lõpetamise ja Sõiduki tagastamisega jäi hageja vara väärtus suurenemata. Keskmine heas usus tegutsev professionaal ei oleks jätnud Sõiduki omandit sellises olukorras vastu võtmata. Keskmine heas usus tegutsev professionaal oleks Sõiduki omandi vastu võtnud ja võõrandanud selle vähemalt keskmise turuhinnaga. Kostja seda teinud pole ja on sellega rikkunud ÄS § 187 lg 1 sätestatud kohustust. Kostja on rikkunud oma kohustusi hageja juhatuse liikmena. Hageja on saanud kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja tugineb hagis ka VÕS § 115 lg 1 ja 127 lg 1.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et kostja ei ole rikkunud ÄS § 187 lg 1 tulenevat hoolsuskohustust ning ei ole kahjustanud äriühingu huve ja varalist olukorda. OÜ-l Hestacom olid majandusraskused ning sellest ajendatuna oli loomulik, et kostja juhatuse liikmena püüdis kärpida jooksvaid kulusid. Üheks jooksva kulu liigiks oligi igakuised liisingumaksed ja transpordikulud. Oluline on, et 2008. aasta lõpp oli majanduskriisi tippaeg ning transpordivahendite müük oli praktiliselt võimatu ning turuväärtus transpordivahenditel oli alla omahinna. Hageja on esitanud nimekirja sarnaste sõidukite müügipakkumistest, kuid esitatud hinnad on müügipakkumised, kuid ei ole tõenäoline, et antud hindadega tehti ka reaalseid tehinguid. Õige on hageja seisukoht, et sõiduki eest olid liisinguandjale kõik kohustused täidetud, oluline aga on asjaolu, et kohustuste summa oli 151 234,55 krooni (9 665,65 EUR) ja kohustused olid täidetud sõiduki ostja V. A. poolt ning seetõttu läks sõiduk ka antud isiku omandisse ja OÜ Hestacom vabanes sellega eeltoodud ulatuses kohustuste täitmisest. Sõiduki üleandmisel jäid hagejal kandmata ka kulutused, millised seondusid liisinguvara puuduste kõrvaldamisega (VÕS § 367). Sõiduki kasutusaja jooksul tekkinud defektid oli V. A. nõus kõrvaldama oma vahendite eest. Sõiduki üleandmisega lõppesid hagejal ka sõidukiga kaasnevad kindlustusmaksed ja intressikulud. Sõiduki võimalik turuhind oli vastav jääkkohustusele ja hagejal puudusid vahendid sõidukiga kaasnevate kohustuste täitmiseks ning väidetavat kahju reaalselt ei tekkinud, kuna kohustused liisinguandja ees täitis sõiduki omandaja V. A. selle omandamise katteks.
HAGEJA VASTUS
11.Hageja oli seisukohal, et hagiavaldusele lisatud väljavõte portaali auto24.ee müügikuulutuste kohta kajastab adekvaatselt 2008 aasta lõpu seisuga sõidukiga sarnaste sõidukite keskmist turuhinda. Müügikuulutused vastavad tolle aja majanduslikule situatsioonile ja kui kasutatud sõidukite müük oli languses ja hinnad vastavalt langesid, siis nimetatud väljavõttes esitatud müügihinnad olid kujundatud arvestades langenud hindasid. Hageja on seisukohal, et 16 800 eurot oli reaalne sõiduki turuhind 2008. aasta lõpu seisuga. Nimetatud väljavõttel tähendab veerg “arhiivi kuupäev”, millal kuulutus müügiportaalist eemaldati müügi tõttu ning veerg “hind muutus” näitab, millal väljavõttes kajastatud müügihind on sõidukile sisestatud. Hageja on toonud välja 8 Toyota RAV-4 2.0 müügihinda järgmiselt:
Hind 12 718 EUR, mis asub väljavõtte 1. real. Nimetatud hind on muudetud 23.01.2009. a ja kuulutus arhiivi pandud samal päeval, ehk siis müüdud samal päeval. Hind 14 636 EUR, mis asub väljavõtte 2. real. Nimetatud sõiduki hinda on muudetud 28.11.2008. a ja kuulutus arhiivi pandud sama hinnaga 20.12.2008. a ehk müügiaeg hinnaga 14 636 EUR oli alla ühe kuu. Hind 15 658 EUR, mis asub väljavõtte 4. real. Nimetatud sõiduki hinda on muudetud 20.01.2009. a ja kuulutus arhiivi pandud sama hinnaga 23.09.2009. a ehk müügiaeg hinnaga 15 658 EUR oli ca 9 kuud. Hind 16 553 EUR, mis asub väljavõtte 7. real. Nimetatud sõiduki hinda on muudetud 08.01.2009. a ja kuulutus arhiivi pandud sama hinnaga 22.04.2009. a ehk müügiaeg hinnaga 16 553 EUR oli ca 4 kuud. Hind 16 745 EUR, mis asub väljavõtte 8. real. Nimetatud sõiduki hinda on muudetud 29.01.2009. a ja kuulutus arhiivi pandud sama hinnaga 13.02.2009. a ehk müügiaeg hinnaga 16 745 EUR oli ca 15 päeva. Hind 17 895 EUR, mis asub väljavõtte 11. real. Nimetatud sõiduki hinda on muudetud 22.12.2008. a ja kuulutus arhiivi pandud sama hinnaga 21.01.2009. . ehk müügiaeg hinnaga 17 895 EUR oli alla 1 kuu. Hind 19 110 EUR, mis asub väljavõtte 17. real. Nimetatud sõiduki hinda on muudetud 12.11.2008. a ja kuulutus arhiivi pandud sama hinnaga 05.12.2008. a ehk müügiaeg hinnaga 19 110 EUR oli alla 1 kuu. Hind 21 091 EUR, mis asub väljavõtte 25. real. Nimetatud sõiduki hinda on muudetud 26.12.2008. a ja kuulutus arhiivi pandud sama hinnaga 03.07.2010. a ehk müügiaeg hinnaga 21 091 EUR oli ca 1,5 aastat. Nimetatud väljavõttest on näha, et enamus sõidukeid müüdi vähem kui 1 kuuga ning seega nende sõidukite müügihind oli vastaval ajahetkel reaalne turuhind, mis arvestas langenud turusituatsiooni. Kostja väide, et sõiduki turuhind vastas jääkväärtusele on seega põhjendamata ja hageja vaidleb sellele vastu.
12.Hageja on seisukohal, et pole oluline, mis põhjusel V. A. 25.11.2008. a tasus AS-le Swedbank Liising OÜ Hestacom eest 151 234,55 krooni (9 665,65 EUR). Oluline, et tasumine oli toimunud OÜ Hestacom eest ja sellisena sai sellest aru nii tasuja (vastav selgitus maksekorraldusel) kui ka Swedbank Liising AS. Oluline, et 26.11.2008. a oli kohustused Swedbank Liising AS ees täidetud ja Hestacom OÜ-l oli õigus nõuda sõiduki omandi üle andmist. Oluline on see, et ka nimetatud asjaolust on ilmne, et V. A. poolt Hestacom OÜ eest tasutud summa 9 665,65 EUR oli 7 134 EUR võrra väiksem kui sõiduki turuhind.
13.Väide, et sõidukil oli mingid vigastused ei vasta tegelikkusele, on tõendamata ja pole kooskõlas liisingulepinguga. Sõiduki omanik oli Swedbank Liising AS ning Swedabank Liising AS pole esitanud Hestacom OÜ-le pretensioone tagastatud sõiduki seisukorra suhtes.
14.Kostja väide, et kostja püüdis kulude kärpimiseks võõrandada sõidukeid turuhinnaga, ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. Hageja vaidleb sellele seisukohale vastu. Lisatud müügiportaali kuulutustest on näha, et soodsaima hinnaga sõiduk müüdi 1 päevaga. Muud soodsate hindadega
sõidukid müüdi 15 päevaga. Kostja ei otsinud sõidukile ostjat, vaid loobus sellest ilma ostjat leidmata.
KOHTUISTUNG
15.Hageja esindaja märkis, et OÜ Hestacom muutus maksejõuetuks 2008. aasta lõpus, viimane tehing oli tehtud 01.12.2008. a. Kahju suurus on 16 800 eurot ja selleks on sõiduki maksumus, mille hageja oleks saanud müügi korral. Sõiduki turuväärtust pole võimalik määrata, kuna siis (* lepingu lõpetamise ajal) seda ei tehtud. Tõendatud pole, et autol olid mingid vigastused. Kui kostja kulude kärpimisel midagi säästis, siis vaid ühe kuu liisingumakse. Kui sõiduk edasi müüdi, siis OÜ-le Hestacom mingeid summaid ei laekunud. Kahju suurus 16 800 eurot on koos käibemaksuga.
16.Kostja esindaja hagi ei tunnistanud.
17.Kohus määras pooltele tähtaja kompromissläbirääkimisteks kuni 25.11.2011. Pooled kompromissi ei sõlminud.
18.Kostja esindaja esitas 25.11.2011. a kohtule seisukoha ja täiendavad tõendid. Kostja esindaja märkis, et hageja seisukoht, et OÜ Hestacom oli tasunud sõiduki eest liisinguandjale kõik maksed on ekslik. Puudub vaidlus, et OÜ Hestacom ei ole oma vahenditest väidetavaid makseid tasunud. Hageja ei ole tõendanud, et ta tasus kõik maksed, mis võimaldasid nõuda omandiõigust sõidukile. Lisaks ei ole hageja ka tõendanud, millised maksed pidi üldse tegema, et saaks nõuda omandiõigust. Hageja leiab, et makse, millise tegi V. A. ongi tasumine OÜ Hestacom eest kuna makse tehti enne isiku poolt müügilepingu sõlmimist ning selgitusega – rentnik, lepingu nr ja auto andmed. Hageja toetub oma seisukoha põhjendamisel V. A.i 25.11.2008. a maksekorraldusele ja liisingulepingu lõpetamise aktile (26.11.2008. a). Kostja rõhutab, et saavutas liisinguandjaga lepingu lõpetamise kokkuleppe nimelt seoses asjaoluga, et Vassili A. oli nõus välja ostma vara liisinguandjalt liisinguandja tingimustel (st ka hinnaga) ning OÜ Hestacom andes üle liisinguandjale vara tasumata vara väljaostuhinda (sh intress, viivised, leppetrahvid, kulud vara müümisele ning kulud defektide parandamiseks). Liisingulepingu lõpetamisel pooled kinnitasid, et jooksvate tasude osas seisuga 26.11.2008. a pooltel pretensioonid puuduvad (V.A. oli tasunud selleks ajaks ka ostuhinna). Märkimisväärne on asjaolu, et üheski tõendist ei tulene asjaolu, et kostjal oli sõiduki omandi ülekandmiseks nõudeõigus ja ta on sellest loobunud (st kinkinud sõiduki liisinguandjale). V. A. sai pangalt sõiduki väljaostu andmed ning tasus müügihinna koos lepingukuludega ettemaksuna 25.11.2008. a (määratledes ettemaksu makseselgituses, millise varaga seoses tasu teostatakse). 26.11.2008. a isik allkirjastas lepingu ja selle lisa. AS Hansa Liising Eesti kinnitas 26.11.2008.a müügilepinguga samal ajal koostatud müügilepingu lisas, et ostuhind on tasutud täielikult. Seega on üheselt määratletav, et V. A. tasus 25.11.2008. a nimelt sõiduki ostuhinda. Sellest on üheselt arusaanud nii müüja kui ka ostja. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimelt hageja on tasunud sõiduki väljaostu jääkhinna ning, kui suur see üldse võis olla. Tulenevalt eeltoodust ei ole kostja rikkunud juhatuse liikmena hoolsuskohustust jättes vara omandiõiguse välja nõudmata kuna tal puudus vastav õigus (liisingulepingust tulenevad tulevikumaksed ei olnud kostja poolt ja eest kustutatud). Lisaks kostja lõpetas kasutuslepingu eesmärgiga minimiseerida kulud, mis oli arvestades äriühingu olukorda ka ainuõige. Kostja lõpetades kasutusõiguse ei pidanud kandma jooksvatele kuludele täiendavaid kulusid kuna leidis sõidukile ostja, kellele liisinguandja sõiduki samaaegselt ja hetkeseisundis ka võõrandas.
Juhul, kui asuda seisukohale, et V. A. tasus ostuhinna hageja eest ei ole kostja - ka siis rikkunud hoolsuskohustust. Võlaõigusseaduse § 179 lg1 ja lg 2 sätestavad, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Seega, kui lähtuda hageja seisukohast, on toimunud hageja õiguste ja kohustuse ülevõtmine V. A.i poolt, Lepingu üleandmisega ei saanud kostja rikkuda hoolsuskohustust kuna ta loobus sõiduki kasutusõigusest, kuid ei omanud selle väljanõudeõigust. Kostja rõhutab ka asjaolu, et hageja ei ole tõendanud sõiduki turuväärtust. Sõiduki turuväärtus ei tulene hageja poolt esitatud müügipakkumistest kuna vastupidiselt hageja seisukohale ei saa eeldada, et vastavuses müügipakkumistega antud sõidukid ka võõrandati (tõend ei sisalda müügiinformatsiooni). Lisaks on kostja esitanud väljavõtted meediaväljaannetest, millised kirjeldavad antud ajal (majanduslangus) sõidukite võõrandamise võimalusi (müüdi alla omahinna, pangad karmistasid finantseerimistingimused jne). Kostja seisukohalt antud aja asja turuväärtus kajastub AS Hansa Liising Eesti müügitehingus V. A.iga (mis ei ole võrdne võimaliku väljaostuhinnaga hageja jaoks). Sõiduk anti üle defektidega ning nende kõrvaldamiseks oli kostjale esitatud ka hinnapakkumine. Kuigi hageja ei ole esitanud alternatiivset nõuet, nt hoolsuskohustuse rikkumine seoses sõidukist loobumisega ning kahjuga, mis seisneb võimaliku väljaostuhinna ja turuväärtuse vahes (seega alternatiivne alus, nt sõiduki väljaostmine pangalt ja võõrandamine), soovib kostja avaldada ka antud osas seisukoha. Nimelt ei ole kostja ka sellisel alusel hoolsuskohustust rikkunud. Väidetav sõiduki keskmine turuväärtus on 16 800 EUR. Antud võimalik hind on käibemaksuga, st käibemaksuta hind 13 440 EUR. Hageja oli sõiduki kasutusõigusest loobumisel käibemaksukohuslane (kustutatud käibemaksukohuslaste registrist jaanuar 2009. a; http://emta.ee/index.php?id=1691). Seega ei saa arvestada antud ajal kahju koosseisu käibemaksu, milline tuli maksta maksuhaldurile (hageja kohtuistungil esitatud väitel kuulus hagejale tagastamisele sisendkäibemaks, seega vastavas ulatuses oleks hageja saanud tagastamisel vähem vahendeid), st hageja ei oleks käibemaksu ulatuses vahendeid omandanud. Võttes arvesse, et sõiduki rikete kõrvaldamiseks võis kuluda ca 4 000 EUR oli sõiduki turuväärtus ca 9 000-10 000 EUR. Antud alusel nõude esitamiseks oleks pidanud hageja ka tõendama, milline oli võimalik sõiduki ennetähtaegne väljaostuhind, kuid hageja pole seda tõendanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
20.Hageja tugineb asjaolule, et hageja juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1), jättes kasutamata liisingulepingulepingu lõppemisel sõiduki väljaostuõiguse, mille läbi on tekitanud hagejale kahju 16 800 eurot (sõiduki keskmine turuhind). Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning keskmine heas usus tegutsev professionaal ei oleks jätnud sõiduki omandit sellises olukorras vastu võtmata.
20.1.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on juhatuse liikmena rikkunud hoolsuskohustust ja tekitanud kahju hagejale.
20.2.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja maksejõuetuks muutumise aeg on 2008. aasta lõpul. Nimetatud asjaolu on tuvastatud ka tsiviilasjas 2-08-79971 (OÜ Athentour avaldus OÜ Hestacom pankroti väljakuulutamiseks).
20.3.Ekslik on hageja seisukoht, et kostja loobus ja jättis kasutamata sõiduki omandiõiguse ülekandmise hageja nimele. AS Hansa Liising Eesti ja OÜ Hestacom vahel 27.11.2006. a sõlmitud liisingulepingu (tl 13-17) kohaselt sõlmiti liisinguleping 37 kuuks (so lõpptähtajaga 27.12.2008. a, lepingu p 3.1). Liisingulepingu p 14.1 järgi liisingulepingus toodud tingimuste kohasel täitmisel ja liisingu osamaksete ja intressi täielikul tasumisel, läheb liisinguvõtjale üle liisingueseme omandiõigus. Liisingulepingu ennetähtaegsel täitmisel oli hagejal võimalus liisingueset omandada, kuid sel juhul oli hagejal liisingulepingu p 15.1 tulenevalt kohustus tasuda liisinguandjale liisingulepingust tulenev jooksva kuu lepingu osamakse ja intress ning kõik järgnevad osamaksed ja liisinguandja nõudmisel kuni 6 järgneva kuu intressi maksed. Seega pidanuks hageja liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise ja sõiduki väljaostuõiguse teostamisel tegema eelpool nimetatud kulutusi. Ekslik on hageja seisukoht selle kohta, et väidetava kahju suurus on sõiduki turuhind ning turuhinnaks on analoogsete sõidukite keskmine müügihind. Vaidlust ei ole selles, et liisingulepingu lõpetamise ajal sõiduki turuväärtust kindlaks ei tehtud (st sõidukit ei hinnatud). Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja täitis liisinguandjas ees kõik kohustused, mistõttu hagejal oli õigus nõuda omandiõigust sõidukile ja sõiduki omandamata jätmisel jäi hageja vara väärtus suurenemata. Tsiviilasjas puuduvad tõendid selle kohta, et liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tegi hageja kulutusi summas 151 234,55 krooni (9 665,65 eurot). Hageja esitas kohtule 26.11.2008. a liisingulepingu lisa, lõpetamise akti (tl 18), millest võib tõepoolest teha järelduse, et OÜ Hestacom on kõik kohustused liisinguandja eest täitnud, mistõttu liisinguleping lõpetatakse, kuid sellisel juhul olnuks loogiline, et sõiduki valdus antakse üle liisinguvõtjale, mitte liisinguandjale. Kostja poolt esitatud tõendid selgitavad põhjust, miks hageja valduse liisinguandjale üle andis. 25.11.2008. a on V. A. maksnud AS-le Hansa Liising Eesti 151 234,55 krooni selgitusega „Toyota RAV 4/JTMBH31V706029442, rentnik Hestacom OÜ leping 0146162L“ (tl 36). 26.11.2008. a on AS Hansa Liising Eesti ja V. A. sõlminud müügilepingu TOL nr 0146162L (tl 69), mille järgi V. A. ostab maasturi Toyota RAV-4 (tehasetähis JTMBH31V706029442) hinnaga 127 544,98 krooni, käibemaks 22 958,10 krooni, kokku 150 503,08 krooni (9 618,90 eurot), eseme omandiõigus läheb ostjale üle ostuhinna laekumise hetkest ja vormistatakse müügilepingu lisaga nr 1. Lisa nr 1 (26.11.2008. a) kohaselt on ostja (V. A.) vastavalt müügilepingule hinna täielikult ja kohaselt tasunud ning müüja on andnud ja ostja vastu võtnud eseme omandiõiguse (tl 70). Eelpool nimetatud tõendeid kogumis hinnates ei saa teha järeldust selle kohta, et hageja täitis liisingulepingust tulenevad kohustused, mis andnuks hagejale sõiduki omandamise õiguse.
20.4.Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hageja väidetav kahju on analoogsete sõidukite (Toyota RAV-4) keskmine müügihind perioodil detsember 2008. a kuni veebruar 2009. a. Esmalt seetõttu, et hageja oli erinevalt müüdavatest sõidukitest sõiduki kasutaja, mitte omanik, samuti liisingusse võetud sõiduki omandamine eeldas kulutuste tegemist. Kasutusse (liisingusse) võetud sõiduki valdamine on seotud ka muude kulutustega kui ainult liisingumaksed (osamakse + intress). Liisingulepingu punktist 11 tulenes liisinguvõtja kohustus sõlmida liisingueseme vabatahtlik ja kohustuslik kindlustusleping, lisaks sellele on sõiduki valdamine seotud ka muude kuludega (kütus, hooldus, omavastutus kahju korral, remonttööd, mida ei kasta garantii ja kindlustus). Seega on aktsepteeritav kostja seisukoht, et ajendatuna makseraskustest püüdis hageja kärpida jooksvaid kulusid.
21.Kuna hagejal tekkinuks õigus liisingueset välja osta tulevikumaksete tasumise korral, siis ei ole kostja seeläbi rikkunud ka juhatuse liikme hoolsuskohustust vara omandiõiguse mitte välja nõudmisega, sest vastav õigus hagejal puudus.
22.Kohus märgib hagejale, et ka juhul, kui hageja omandanuks oma vahendite eest 26.11.2008. a (pankrotisituatsioonis olles) sõiduki, ei saaks väita, et juhatuse liige käitunuks hoolsalt. Hageja arvestab, et kahju on analoogse sõiduki turuväärtus müügipakkumiste põhjal. Samas tuleb lähtuda ka olukorrast, et kohus on välja kuulutanud hageja pankroti ning pankrotivara müügihind ei ole võrreldav hageja arvestatava kahjuga. Hageja pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku omandis olevaid liisingusse võetud sõidukeid hinnanud liisingulepingust tuleneva jääkväärtusega.
23.Eelpoolt toodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4). Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulud peab kandma hageja.
25.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.