Siemens Financial Services AB Eesti filiaali (likvideerimisel) hagi Exprimer Grupp OÜ ja Oleg Rusini vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1359,26 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eximer Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Siemens Financial Services AB Eesti filiaal (likvideerimisel, registrikood 11212308, asukoht Pärnu mnt 139C, Tallinn), esindaja Reelika Tagaväli; Kostja I Eximer Grupp OÜ (registrikood 10959235, asukoht Sõstra 4-40, Tallinn), seaduslik esindaja Sergey Lyutkin Kostja II Oleg Rusin (isikukood 37204070364, elukoht Sügise 10-5, Tallinn)
Harju Maakohtu 04.11.2011 otsus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Eximer Grupp OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajatele.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.12.2010 esitas hageja Harju Maakohtule hagi Eximer Grupp OÜ (kostja I) ja Oleg
Rusini (kostja II) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning menetluskulud palus jätta solidaarselt kostjate kanda. 02.03.2006 sõlmisid hageja liisinguandjana, kostja I liisinguvõtjana ja Hansa Maaler Viimistlustehnika OÜ müüjana liisingulepingu nr 2006-0479OL. Hageja kohustus omandama Maaler Viimistlustehnika OÜ-lt liisingulepingus märgitud eseme (värvimisseadme Smart UltraMax 795) ning andma need kostja I kasutusse liisingulepingu tähtaja lõpuni. Kostja I kohustus tasuma liisinguesemete kasutamise eest tasu perioodiliste liisingumaksetena. Samaaegselt sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Hageja esitas liisingulepingu alusel kostjale I igakuised arved, kuid need jäeti tasumata. Sellest tulenevalt ütles hageja 16.10.2009 liisinguvõtjaga sõlmitud lepingu üles. Lepingu lõppedes oli liisinguvõtja kohustatud tasuma kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane k.a) tekkinud maksekohustused, sh jääkväärtuse. Intrum Justitia AS esindas hagejat nõude sissenõudmisel, kuna kostjad ei asunud vabatahtlikult oma võlgnevusi hagejale tasuma. Arvestades asjaolu, et hageja tegi uuendusi oma kliendiprogrammis, muutis lepingu number oma kirjapilti. Asjaolu, et lepingu numbri kirjaviis muutus, ei muuda lepingut tühiseks või olematuks. Kostjad viitasid oma vastuses hageja ühepoolsele taganemisele lepingust 4 kuu jooksul (aprill-juuni 2006.a) seoses tehniliste probleemidega. Antud asjaolu oligi seotud eelnevalt mainitud programmi uuendamisega ja tekkinud tehniliste probleemidega. Seetõttu sõlmisid pooled lisakokkuleppe, millega pikendasid esialgse lepingu pikkust 4 kuu võrra. Kostja I eest allkirjastas lisakokkuleppe Sergei Ljutkin, kes on ja oli ettevõte juhatuse liige. Lepingu pealkiri ei ole määrav, vaid määravad on lepingu tingimused. Poolte vahel sõlmitud leping vastab kasutusrendi tingimustel sõlmitud liisingulepingule. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et lepingu kehtivusaeg ei ole lõppenud, kuivõrd vastavalt poolte vahel sõlmitud liisingulepingule oli kostja I kohustatud tasuma tähtaegselt igakuiseid liisingumakseid vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Vastavalt lepingule lisandub võlgnevusele kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis 0,15% päevas. Pärast hagi esitamist ning 17.06.2011 seisuga on kostjad tasunud hagejale 1359,26 eurot. Tulenevalt VÕS § 88 lg-st 8 ja vastavalt kasutusrendi lepingu üldtingimuste p-le 10.2 on hageja lugenud viivise laekunud summaga kaetuks. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse summas 1359,26 eurot.
Kostjate seisukoht
7.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
8.21.03.2006 lepingu kehtivusaeg ei ole veel lõppenud. Pärast tähtajalise lepingu sõlmimist, taganes hageja ühepoolselt lepingu tingimustest ja nelja kuu jooksul (aprill juuni 2006.a) ei esitanud lepinguga ettenähtud arveid, seletades seda tehnilise probleemiga. Seetõttu pikendas hageja nimetatud lepingu kehtivuse aega nelja kuu võrra, s.o kuni 21.07.2011. 2006.a augustist hakkas hageja lepinguga ettenähtud arveid esitama, milliseid kostja maksis. Hageja ei esitanud kostjatele pretensioone. Kostjad ei ole rikkunud oma kohustusi.
9.Hageja nõudmised on põhjendamatud ja alusetud, kuivõrd hageja viitab kostja I poolt kohustuste rikkumisele, kuid ei osuta, millist kohustust ja millal kostja I neid rikkus. Samuti viitas hageja kostja I poolt liisingulepingu p. 12.2 rikkumisele, kuid pooled sõlmisid kasutusrendilepingu, mis ei sisalda nimetatud punkti. Hageja poolt esitatud
2(4)
kasutusrendi lepingu üldtingimusi pole pooled arutanud ega kooskõlastanud. Samuti ei sisalda see poolte allkirju ega tingimuste kooskõlastamise kuupäeva.
10.16.10.2009 kirja ei ole kostjad saanud ja neil puudus võimalus esitada hagejale oma arvamus. Nimetatud kirja ei tehtud teatavaks kostjate täievolilisele esindajale. Kirjal puudub hageja täisvolitatud esindaja allkiri ja hageja ei ole tõendanud, et kostjad on nimetatud kirja kätte saanud. 16.10.2009 lõpparvet, millel on märgitud arve maksmise kuupäevaks sama päev, pole samuti tehtud kostjate täisvolitatud esindajale teatavaks. Lisatud arvel puudub hageja täisvolitatud esindaja allkiri ja hageja ei ole tõendanud, et kostjad on nimetatud arve saanud. Lisaks ei põhjenda hageja, millise poole kokkuleppega on ettenähtud viivisemäär 0,15% ning miks alustab hageja viivise arvestamist 16.10.2009.
11.Kostjad ei ole tekitanud hagejale kahju ja neil puudub hageja ees süü. Samuti ei hoidu kostja I kõrvale oma lepinguliste kohustuste täitmisest ja lepingujärgne jääksumma on 975,79 eurot. Nimetatud summa makstakse hagejale lepinguga sätestatud tähtajaks.
12.Siemens Financial Services AB Eesti filiaalil (likvideerimisel) pole võimalust esitada kostjatele nõudeid, kuivõrd hageja esindaja saatis S. Ljutkini aadressile teatise selle kohta, et hageja on kõik oma kasutusrendi lepingu järgsed nõuded loovutanud Intrum Justitia AS-ile. Maakohtu otsus
13.04.11.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 1359,26 eurot. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda.
14.Kohus tuvastas, et hageja liisinguandjana, kostja I liisinguvõtjana ja Hansa Maaler Viimistlustehnika OÜ müüjana sõlmisid 02.03.2006 liisingulepingu nr 2006-0479OL, mille alusel kohustus hageja liisinguandjana omandama kostja I kui liisinguvõtja poolt määratud müüjalt Hansa Maaler Viimistlustehnika OÜ-lt liisingulepingus märgitud eseme (värvimisseadme Smart UltraMax 795) ning andma need kostja I kasutusse liisingulepingu tähtaja lõpuni. Kostja I kohustus omaltpoolt tasuma liisinguesemete kasutamise eest tasu perioodiliste liisingumaksetena. Samaaegselt sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu, mille kohaselt kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Hageja esitas liisingulepingu alusel kostjale I igakuised arved, kuid need jäeti tasumata. Sellest tulenevalt ütles hageja 16.10.2009 liisinguvõtjaga sõlmitud lepingu üles. Lepingu lõppedes oli liisinguvõtja kohustatud tasuma kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane k.a) tekkinud maksekohustused, sh jääkväärtuse. Lähtuvalt eeltoodust esitas hageja 16.10.2010 lõpparve summas 60 267,79 krooni.
15.Vastavalt VÕS §-le 361 kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga
3(4)
ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I oli teadlik lepingu üles ütlemisest. Hageja ja kostja I kirjavahetusest nähtub, et kostja I oli teadlik lepingu üles ütlemisest. Arvest tlk 39 nähtub, et seisuga 16.10.2009 oli kostjal I hageja ees võlgnevus 60 267,79 krooni. Kostja I kirjast pr Eva Laksile (tlk 83) nähtub, et kostja I on võlgnevust tunnistanud. Kostja I on võlgnevust tunnistanud ka põhivõlale vastava osa 1359,26 euro tasumisega pärast hagi esitamist.
17.Kasutusrendi lepingu üldtingimuste p-st 9.1 tuleneb, et pooled on kokku leppinud viivise määras 0,15% päevas. Viivise arvestusest nähtub, et hagi esitamise ajal 28.12.2010 oli viivise suuruseks 26 879,02 krooni, millest hageja nõuab viivist 1359,26 eurot. Seisuga 17.06.2011 on kostjad tasunud hagejale 1359,26 eurot. VÕS § 88 lg 8 ja kasutusrendilepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuleb tasumine arvestada viivise katteks. Seega on kostjal I vaatamata kuni 17.06.2011 toimunud maksetele tasumata põhivõlgnevus 1359,26 eurot. Käenduslepingu alusel vastutab võlgnevuse eest kostja II solidaarselt kostjaga I ning võlgnevus ei ületa käenduslepingus sätestatud maksimummäära. Kohus mõistis võlgnevuse 1359,26 eurot kostjatelt välja solidaarselt.
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, seega jäid menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Apellatsioonkaebus
19.Kostja I ei nõustunud Harju Maakohtu 04.11.2011 otsusega ja esitas selle peale 22.11.2011 apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
21.Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse kostjate vastu võlgnevuse 1359,26 euro ja viivise väljamõistmiseks hagi. Maakohus menetles tsiviilasja lihtmenetluse korras TsMS § 405 lg 1 tähenduses (tlk 47). Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
22.Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi, selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid või rikkunud ärakuulamise õigust. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.