Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Kohtule hageja Õigusbüroo Neeme Sild OÜ esitatud hagiavalduse (tl 3-5) kohaselt rahuldati Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2010.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-39340 kostja OÜ Gellert Haldus pankrotiavaldus ning kuulutati välja OÜ TÖÖTEGIJAD pankrot. Pankrotimäärus on jõustunud. Võlgniku lepinguline esindaja pankrotimenetluses oli hageja. 16. aprillil 2010. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek, kus osad võlausaldajad, sh hageja, vaidlustasid pankrotihaldur (edaspidi haldur) Andrus Õnniku poolt OÜ-le Gellert Haldus määratud häälte arvu. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekust osavõtnud Pärnu Maakohtu kohtunik lahendas vaidluse võlausaldajatele häälte arvu määramise üle 16. aprilli 2010.a kohtumäärusega (tl 9-11), määrates kostjale OÜ Gellert Haldus olulisel määral vähem hääli (3314), kui selleks oli teinud ettepaneku pankrotihaldur (29 265 häält). Hageja esitas nõudeavalduse 12. aprillil 2010.a (avaldus ja lisaks olevad arved spetsifikatsioonidega tl 14-20) e-kirjaga, esitatud nõudeavalduse alusel pankrotihaldur A. Õnniku poolt määratud häälte arvu teised võlausaldajad ja pankrotihaldur ise ei vaidlustanud. Hagejale määratud häälte arvu ei muudetud ka 16. aprilli 2010.a kohtumäärusega. Pankrotihaldur A. Õnnik kutsus 30.juuniks 2010.a võlausaldajate üldkoosolekuna kokku nõuete kaitsmise koosoleku, millel hageja ei osalenud. Toimunud nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (tl 27-29) nähtub, et hageja rahalisele nõudele õigusteenuste eest vaidles täies ulatuses vastu kostja (kirjalik vastuväide tl 30). Kohtudes 20. juulil 2010.a pankrotihalduriga, väitis viimane, et kostja käis enne nõuete kaitsmise koosolekut pankrotihaldurile esitatud nõuetega tutvumas. Kirjalikus vastuväites on kostja leidnud, et hageja nõudeavaldus ei vasta pankrotiseaduses sätestatud nõuetele, kuna nõudeavaldusele pidi haldur lisama avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Hageja arvates on ta haldurile esitanud nõudeavalduse, milles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus ning on lisatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Halduril oli piisavalt pikk aeg esitatud nõudeavaldusega tutvumiseks, selles vormilised puudused välja tuua ja võtta seisukoht nõude põhjendatuse osas. Haldur esitatud nõudele vastu ei vaielnud. Seega võis hageja eeldada, et tema nõudeavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Esitatud vastuväitest nähtub, et OÜ Gellert Haldus on tutvunud esitatud nõudeavalduse lisadeks olevate arvetega, millele olid lisatud spetsifikatsioonid, kuna nendega tutvumata ei oleks kostja kirjaliku vastuväite koostamisel osanud tugineda senini tasumata arvetel kajastatud andmetele. Kostja on kirjalikus vastuväites märkinud, et võlausaldaja ei ole oma nõuet käsunduslepingu esitamisega tõendanud, samuti ei ole tõendatud teenuse osutamine esitatud mahus. Hageja leiab, et selline hinnang on OÜ Gellert Haldus poolt meelevaldne ja äärmiselt subjektiivne. Kostjal puudub õigus võtta seisukohta hageja ja võlgniku vahel sõlmitud käsunduslepingu sisu suhtes. Hageja selgitab, et käsunduslepingule ei ole seadusega sätestatud lepingu sõlmimise kohustuslikku vormi. Seega võisid pooled lepingu sõlmida suulises vormis. Käsundi tasulisust eeldatakse, kui teenust on osutatud kutsetegevuses. Pealegi ei vaidlustanud esimesel võlausaldajate üldkoosolekul ega pärast nõudeavalduste esitamise tähtaja möödumist võlgniku seaduslik esindaja Toivo Lepmets hagejale määratud häälte arvu ega selle suurust, mis iseenesest tähendab seda, et ta tunnistab hageja nõuet esitatud kujul. Hageja palub tunnustada Õigusbüroo Neeme Sild OÜ nõuet kostja OÜ Gellert Haldus vastu osaühingu TÖÖTEGIJAD (pankrotis) pankrotimenetluses summas 9266.24 eurot (144 985.15 krooni) II järgu nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja taotlusel on kohus asja materjalide juurde võtnud tsiviilasja nr 2-09-39340 toimiku (3 köidet). Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja OÜ Gellert Haldus oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 55-56) hagi ei tunnista. Kostja märgib, et hageja esitas OÜ TÖÖTEGIJAD (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse kokku summas 144 985.15 krooni, millest 143 748 krooni on põhinõue ja 2 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-37067 1237.15 krooni on viivised. Hageja nõue tugines väidetava käsunduslepingu alusel osutatud õigusteenuse eest esitatud arvetel. Arvest nr 47 nähtuvalt on hageja väidetavalt osutanud õigusteenust tsiviilasjas nr 2-09-39340 mahus 55.25 tundi ja arvest nr 52 nähtuvalt samas tsiviilasjas mahus 18.5 tundi, seega kokku 74 tunni ulatuses. Hageja ei ole oma nõuet nõudeavalduses viidatud käsunduslepinguga tõendanud, samuti ei ole tõendatud teenuse osutamine esitatud mahus ning arvetel nimetatud hinnaga, samuti ei ole viidatud tsiviilasjas osundatud mahus teenuse osutamine realistlik. Arve nr 51 alusel on hageja osutanud võlgnikule õigusabiteenust veel 2010.a jaanuaris ja veebruaris, hinnaga 2 kuud X 15 645 EEK X käibemaks 20% = 37 548 krooni. Võlausaldaja ei ole oma nõuet tõendanud, esitamata on osundatud käsundusleping, samuti ei ole tõendatud arvel kajastatud õigusteenuse osutamine. Antud asjaoludel ja õiguslikul alusel vaidleb hageja hagile vastu selle tõendamatuse tõttu. Ainuüksi hageja poolt esitatud arve võlasuhte olemasolu ja selle tingimusi ei tõenda. Kostja vaidleb vastu ka hageja põhjendusele, et kuna kostja ei vaidlustanud hageja nõuet võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning kuna Pärnu Maakohtu 16.04.2010 määrusega on antud kostjale hääli vastavalt hageja poolt esitatud nõude suurusele, siis tuleb lugeda, et kostja on hageja nõuet tunnistanud ning nii nagu polekski kostjal olnud õigust hageja nõudele vastuväidete esitamiseks. Hageja põhjendus ei ole asjakohane ega õiguslikult põhjendatud. Asjaolu, et kostja ei esitanud võlausaldajana vastuväiteid hagejale võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte andmise osas, ei võtnud temalt õigust esitada hageja nõudele vastuväide. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte andmine ei ole võlausaldaja nõude tunnustamine. Hageja ei nõustu seisukohaga, et hageja poolt esitatud arve võlasuhte olemasolu ja selle tingimusi ei tõenda. Kehtiv menetluskoodeks aktsepteerib arvet nõude esitamise õigusliku alusena. Hageja esitas kohtule oma raamatupidamise kontode ja saldode andmikud (tl 64-67), milledelt nähtub, et tegemist ei ole ega saagi olla fiktiivsete arvetega. Hageja on käibemaksukohustuslane ja talle ei ole teada ühtegi veenvat põhjendust selle kohta, miks ta oleks pidanud maksma riigile laekumata arvetelt lihtsalt niisama käibemaksu. Vastavalt kostja 19.05.2011.a menetlusdokumendile (tl 72-73) on kostjale teada ja ta ei vaidle vastu sellele, et hageja on esindanud OÜ TÖÖTEGIJAD selle pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-09-39340). Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et kostjal oli õigus mõistlikule esindaja tasule ning et menetluskulude määramise aluseks iseenesest võib olla ka teenuse osutaja poolt väljastatud arve. Samas jääb kostja oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde, et õigusabiteenuse osutamine esitatud mahus ning arvetel nimetatud hinnaga ei ole tõendatud, samuti ei ole viidatud tsiviilasjas osundatud mahus teenuse osutamine realistlik ega mõistlik. Kui pooled antud asjas just kompromissile ei jõua, on kostja nõus sellega, et mõistlik töömaht esindusele nimetatud tsiviilasjas ei ole rohkem kui 40 tundi ning tasu selle eest mitte rohkem kui 40 000 krooni. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. PankrS § 107 kohaselt saab nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille võlausaldaja oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Käesoleval juhul on Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2010.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-0939340 kuulutatud välja OÜ TÖÖTEGIJAD (pankrotis) pankrot. OÜ TÖÖTEGIJAD (pankrotis) lepinguline esindaja pankrotimenetluses oli hageja. Hageja väidab, et tema ja OÜ TÖÖTEGIJAD (pankrotis) vahel oli sõlmitud käsundusleping õigusabi teenuse osutamiseks. 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-37067 Hageja palub tunnustada Õigusbüroo Neeme Sild OÜ nõuet kostja OÜ Gellert Haldus vastu OÜ TÖÖTEGIJAD (pankrotis) pankrotimenetluses summas 9266.24 eurot (144 985.15 EEK), milline koosneb õigusabiteenuse osutamisest OÜ

TÖÖTEGIJAD

(pankrotis) pankrotimenetluses. Kostja ei vaidle vastu, et menetluskulude määramise aluseks iseenesest võib olla ka teenuse osutaja poolt väljastatud arve, kuid vaidleb vastu, et tõendamata on osundatud käsundusleping ning hageja poolt osundatud mahus teenuse osutamine ei ole realistlik ega mõistlik. Esmalt võtab kohus seisukoha käsunduslepingu osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lõige 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kuna VÕS-ist ei nähtu, et käsunduslepingule oleks sätestatud lepingu sõlmimise kohustuslik vorm, võisid pooled lepingu sõlmida suulises vormis. VÕS § 627 lg 1 kohaselt, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Seega on kohtu hinnangul tulenevalt eelpool toodust Õigusbüroo Neeme Sild OÜ ja OÜ TÖÖTEGIJAD (pankrotis) vahel sõlmitud käsundusleping, mille alusel kuulub tasu maksmisele, kuna käsundisaaja täitis käsundi oma kutsetegevuses. Tsiviilasja nr 2-09-39340 toimikust nähtub selgelt, et hageja esindas nimetatud asjas võlgnikku (volikiri I kd tl 17) ja seega oli nimetatud isikute vahel käsunduslepingule vastav õigussuhe. Teiseks võtab kohus seisukoha esitatud arvete osas. Hageja on kohtule esitanud arve nr 47, mille alusel OÜ Töötegijad (pankrotis) pidi hagejale tasuma õigusabi osutamise eest 5155.02 eurot (79 560 krooni + viivis 1098.58 krooni), s.o 55.25 töötunni eest, arve nr 51 s.o 2 kuu õigusabiteenuse eest 2407.11 eurot (37 548 krooni + viivis 115.22 krooni) ja arve nr 52 õigusabiteenuse eest 1704.10 eurot (26 640 krooni + viivis 23.35 krooni), s.o 18.5 töötunni eest. Kostja leiab, et õigusabiteenuse osutamine esitatud mahus ning arvetel nimetatud hinnaga ei ole tõendatud, samuti ei ole viidatud tsiviilasjas osundatud mahus teenuse osutamine realistlik ega mõistlik. Arve 47 spetsifikatsiooni alusel on: 1) 29.07.2009.a toiminguks märgitud kliendi nõustamine, tutvumine koostöölepinguga ja esitatud pankrotihoiatusega, ajakuluga 2 h ja 10 min. 2) 29.08.2009.a kohtumäärusega tutvumine ja kliendi nõustamine ajakuluga 0.25 min. 3) 31.08.2009.a Pärnust menetlusdokumentide kättesaamine, nendega tutvumine ja kliendile edastamine ajakuluga 2 h ja 15 min. 4) 8.09.2009.a pankrotiavalduse analüüs 2 h ja 15 min. 5) 21.09.2009.a kliendiga nõupidamine 2 h ja 20 min. 6) 22.09.2009.a pankrotiavaldusele vastuväite koostamine ja kohtuistung 6 h ja 30 min. 7) 30.09.2009.a vastuväitele esitatud seisukohtade ja täiendatud pankrotiavalduse analüüs 3 h ja 30 min. 8) 9.10.2009.a kohtuistung 4 h 45 min. 9) 14.10.2009.a kohtumäärusega tutvumine 0.45 min. 10) 4.11.2009.a ajutisele haldurile MTA 29.10.2009.a otsuse edastamine 0.10 min. 11)16.11.2009.a ajutisele haldurile kohtuotsuse tõlke edastamine tütarfirma Suomen Työntekijät OY pankroti tühistamise kohta 0.10 min. 12) 19.11.2009.a ajutisele haldurile äriregistri andmete edastamine 0.10 min. 13) 28.09.2009.a-29.09.2009.a ajutise halduri küsimustiku arutelu ja vastuse koostamine 6 h. 14) 30.11.2009.a ajutisele haldurile vastuse esitamine 0.15 min. 15) 1.12.2009.a ajutise aldurile täiendavale päringule vastuse koostamine 2 h ja 55 min. 16)4.12.2009.a kliendi nõustamine, Gellert Haldus OÜ nõude läbivaatamine ja ajutisele haldurile esmaste seisukohtade esitamine nõude suhtes 3 h ja 15 min. 17) 7.12.2009.a vastulause koostamine Gellert Haldus OÜ nõudele 3 h ja 50 min.

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-37067 18) 9.12.2009.a ajutise halduri aruandega tutvumine, kliendi nõustamine, kohtuistungi ettevalmistamine (sh kohtule e-kirjade saatmine) 6 h ja 05 min. 19) 10.12.2009.a kohtuistungi ettevalmistamine ja sellel osalemine 6 h ja 30 min. 20) 11.12.2009.a kohtuistungi protokolliga tutvumine 0.25 min. Kohus on kontrollinud, et tsiviilasja nr 2-09-39340 toimikust nähtuvalt on hageja ülaltoodud menetlustoimingud ka reaalselt teinud ning need on ka kohtutoimikus nr 2-09-39340 olevate dokumentidega (esitatud menetlusdokumendid, kohtuistungi protokollid, kohtulahendid) tõendatud. Kohus on sisuliselt kontrollinud hageja poolt esitatud arve spetsifikatsiooni, millel märgitud toimingud kattuvad täielikult kohtutoimikus nr 2-09-39340 olevaga. Seega ei ole kohtul kahtlust arves nr 47 toodud ajakulude ega tehtud toimingute vajalikkuse ja sisu osas. Arve nr 52 spetsifikatsiooni alusel pidi OÜ TÖÖTEGIJAD (pankrotis) tasuma õigusabi osutamise eest 1704.10 eurot (26 640 krooni + viivis), s.o 18.5 töötunni eest. Arve nr 52 spetsifikatsiooni alusel on: 1) 21.01.2010.a Gellert Haldus OÜ nõude selgitusega tutvumine, analüüs 3 h ja 40 min. 2) 4.02.2010.a vastastikuste nõuete tasaarveldamise avalduse koostamine 1 h ja 30 min. 3) 5.02.2010.a käibedeklaratsiooni selgitus 0.40 min. 4) 10.02.2010.a selgitusele vastuse koostamine 3 h ja 50 min. 5) 15.02.2010.a OÜ Gellert Haldus seisukohaga tutvumine ja kliendi nõustamine 0.30 min. 6) 17.02.2010.a kohtutoimikuga tutvumine 0.35 min. 7) 17.02.2010.a ajutise halduri aruandega tutvumine ja nõupidamine 2 h ja 45 min. 8) 18.02.2010.a kohtuistungil osalemine 3 h. Ka selle arve osas on kohus tsiviilasjas nr 2-09-39340 sisalduva üle kontrollinud ning veendumusel, et hageja on ülaltoodud menetlustoimingud reaalselt teinud ning millised on kohtutoimikus nr 2-09-39340 olevate menetlusdokumentidega (vastavatel kuupäevadel esitatud menetlusdokumendid, tutvumine toimikuga jne) tõendatud. Kohus on kontrollinud hageja poolt esitatud arve spetsifikatsiooni tegevusi ja see kattub täielikult kohtutoimikus nr 2-09-39340 olevaga. Kohtul ei ole kahtlust arvel nr 52 toodud ajakulude ega tehtud toimingute vajalikkuse ja sisu osas. Kohus märgib, et sisuliselt on hageja nõudele kohaldatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) menetluskulude kindlaksmääramise sätted – kui kohus oleks jätnud pankroti välja kuulutamata, oleks võlgnikul olnud õigus kantud kulude hüvitamist nõuda kostjalt. TsMS § 175 lg 1 mõtte kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus juhib nii siinkohal kui arve nr 47 puhul kostja tähelepanu ka sellele, et tunnitasu 1200 EEK ei ole õigusbüroo teenuse puhul ebamõistlik ja mittevaralistes nõuetes oli TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 200 000 krooni (Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 § 2), millisele summale jääb hageja kahe nimetatud arve summa alla ligemale kahekordselt. Tsiviilasja nr 2-09-39340 menetlus oli pankrotiasja menetluse kohta märkimisväärselt pikk ja mahukas, esitati hulgaliselt dokumente, mis juba esimese astme kohtus ei mahtunud ära ühe köite raamesse. Kohus leiab, et nimetatud arvetel kajastatu ja nende alusel nõudena esitatud summad olid põhjendatud ja vajalikud tegevused vastava asja menetluses. Arve nr 51 alusel pidi OÜ TÖÖTEGIJAD (pankrotis) tasuma õigusabi osutamise eest 2407.11 eurot (37 548.00 krooni + viivis) s.o 2 kuu õigusabiteenuste eest. Ei arvest (spetsifikatsioon puudub) ega kohtutoimikust tsiviilasjas nr 2-09-39340 ei nähtu, milles seisneb hageja poolt märgitud õigusabiteenus 2 kuu eest. Ajavahemikus 10.12.2009 – 21.01.2010 ei ole toimiku kohaselt mingeid menetlustoiminguid tehtud ega menetlusdokumente kohtule esitanud. Arve nr 52 spetsifikatsioonilt nähtuvalt on menetlustoiminguid tehtud alates 21.01.2010.a kuni 18.02.2010.a, mis vastab toimiku sisule ja/aga millised summad on juba kaetud arve nr 52 alusel esitatud nõudega. Seega jääb kohtule arusaamatuks, miks hageja esitab kaks eraldi arvet 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-37067 jaanuari ja veebruari 2010.a osutatud õigusabiteenuste eest. Seega tuleb hageja nõue arve 51 osas jätta rahuldamata ning kohus nõustub kostjaga, et selle arve osas ei ole teenuse osutamine tõendatud. Asjaolud, et hageja nõuet ei vaidlustatud esimesel võlausaldajate üldkoosolekul või et esitatud arve on kajastatud hageja raamatupidamises ja selle eest on tasutud makse, ei sisusta arvet tegelikult osutatud teenusega. Kolmandaks võtab kohus seisukoha viivise nõude osas. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja viivise nõue tuginev õiguslikule alusele ning hageja nõue selles osas tuleb rahuldada. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja poolt esitatud arvel nr 47 ja 52 olevad menetlustoimingud on kohtutoimikus nr 2-09-39340 olevate dokumentide ja nähtuvate menetlustoimingutega tõendatud. Arvest nr 51 tulenev nõue tuleb eelpool toodust tulenevalt jätta rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, seda 74.02% ((79 560 + 1098.58 + 26 640 + 23.35) x 100 : 144 985.15) krooni ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul on hagi ligemale 3⁄4 osas rahuldamist arvestades mõistlik jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 74.02% menetluskuludest ja hageja kanda jätta 25.98 % menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Toomas Talviste Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.