Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr 2-10-62733 Edasikaebamise kord ja selgitused Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Aktsiaselts „EKSO“ esitas 14.12.2010 hagiavalduse Kahel Kinnisvara OÜ (kostja 1), Kalle Pallasmaa (kostja 2) ning Helen Üits (endine Pallasmaa, kostja 3) vastu. Hagiavalduses kohaselt sõlmisid Nordea Finance Estonia AS ja kostja 1 liisingulepingu veoki SCANIA R 124 LA TOPLINE liisimiseks. Liisinguandja, kostja 2 ning kostja 3 sõlmisid 29.08.2008.a. käenduslepingu, mille kohaselt vastutavad käendajad liisinguandja ees liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust. Liisinguandja esitas kostjale 1 liisingulepingust tulenevate maksete teostamiseks arved, mida Kahel Kinnisvara OÜ ei tasunud, rikkudes seega oma lepingulisi kohustusi liisinguandja ees. Seetõttu saatis liisinguandja 29.04.2009.a. kostjatele teate liisingulepingu ülesütlemise kohta. 29.04.2009.a seisuga oli kostja 1 võlgnevus liisinguandja ees 134 507,66 krooni. Lisaks sellele esinesid veokil märkimisväärsed kahjustused, mille tõttu tekkis liisinguandjal kahju hüvitamise nõue kostjate vastu. Liisinguandja ning hageja sõlmisid 25.05.2010.a. nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas liisinguandja hagejale liisingulepingust tuleneva nõude kostjate vastu. Samal päeval, s.o 25.05.2010.a. sõlmisid liisinguandja ning hageja nõude loovutamise lepingu, millega liisinguandja loovutas hageja nõude kostjate vastu summas 322 083,20 krooni. Nimetatud nõue koosnes liisingulepingu esemeks oleva vara seisukorra liisingulepingu tingimustega vastavusse viimise kuludest. Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks nõude loovutamise lepingu alusel tasumisele kuuluv põhivõlgnevuse 70 962,05 krooni; nõude loovutamise lepingu alusel tasumisele kuulub kahjuhüvitise 243 724,09 krooni; viivised 19.10.2010.a seisuga summas kokku 88 112, 11 krooni ning viivised alates 20.10.2010 TsMS § 367 alusel põhinõudelt (s.o 70 962,05 krooni) kuni põhinõude täitmiseni viivise määraga 0,25% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ning kahjuhüvitiselt (s.o 243 724, 09 krooni) kuni kahju hüvitamise kohustuse täitmiseni viivise määraga 0,25% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostjate vastuväited ja põhjendused Kostjad hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub nõue kostjate vastu, kuna: vara müüdi 07.06.2010 hinnaga 374 065,46 (ilma käibemaksuta) krooni; sama auto mark oli müügis 25.oktoobril hinnaga 330 000 kr portaalis Auto24; sõiduki väärtus oli vähemalt 300 000 kr; liisinglepingu ülesütlemisel 29.04.2009 oli liisinguandja nõue 134 507,66 kr. Liisingleping öeldi üles 29.04.2009 dateeritud teatega ja vara valdus anti üle 06.05.2009. Sõiduk anti üle OÜ-le Reeborn tähtaegselt ja sõidukorras. Kahel Kinnisvara OÜ andis vara aktiga nõuetekohaselt 06.05.2009 üle. Aktis on ammendavalt määratletud vara seisund selle üleandmisel, mida on allkirjaga kinnitanud OÜ Reeborn. Vara puudused piirnesid defektidega

Tsiviilasi nr 2-10-62733 esistangel, katkise udutule ja kriibitud küljeuksega. Vara vaadati üle, selle seisund fikseeriti ning selle valdus läks Kahel Kinnisvara OÜ-lt üle liisinguandjale 06.05.2009. Hageja üritab novembris 2008 Poolas toimunud liiklusõnnetuse tagajärgi näidata suuremana, kui need tegelikult olid, õnnetuse tagajärjeks olid välised iluvead. Sõidukiga sõideti Eestisse tagasi ja ei ole tõenäoline, et kahjustused tingivad üle 300 000 kroonise remondi tegemist ning sõiduki hindamist 100 000 kroonile. Kahel Kinnisvara OÜ ei pöördunud isegi kindlustusandja poole, sest esialgse hinnangu kohaselt ei pidanud remonttööd ületama omavastutuse määra. Hageja nõue on tõendamata. Vastavalt liisinglepingu p-s 7 sätestatule vastutab kostja üksnes mittekompleksse vara üleandmisega tekitatud kahju eest. Vara seisundi halvenemise eest, mis ei ole kajastatud vara üleandmise seisuga 06.05.2009, kostja ei vastuta. Hageja poolt nõutud viivis on õigustamatu ja ebamõistlikult kõrge. Enne hagi esitamist ei ole käendajaid põhivõlgniku kohustuste rikkumisest teavitatud. Hageja tasus nõude eest 07.06.2010, hagi on dateeritud 28.05.2010, so enne, kui hageja omandas nõude kostjate vastu. Hagi esitamisel puudus hagejal nõudeõigus kostjate vastu, mis võimaldaks teda käsitleda hagi esitamiseks õigustatud isikuna. Hageja on esitanud tõendina arve nr 10716925, mis on koostatud 07.01.2009 ja tasutud Kahel Kinnisvara poolt 2008 oktoobris. Arve ei vasta raamatupidamisseaduse nõuetele. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 25.05.2010 sõlmisid Nordea ja AS EKSO nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas Nordea AS-ile EKSO liisingulepingust nr 520087019 tuleneva nõude Kahel Kinnisvara OÜ ja käendajate vastu. 25.052010 sõlmisid Nordea ja AS EKSO nõude loovutamise lepingu, millega loovutas Nordea hagejale nõude liisinguvõtja vastu summas 322 083,20 krooni. Kohtule esitatud 25.05.2010 nõude loovutamise lepingu p-st 2.1 nähtub, et nõue läheb üle loovutajalt loovutuse saajale pärast nõude eest tasumist loovutuse saaja poolt. Hageja on kinnitanud, et nõuded läksid hagejale üle 07.06.2010, s.o nõude eest tasumise päeval. Hagi on kohtule esitatud aga 28.05.2010. Seega nõustub kohus kostjate seisukohaga, et hagejal puudus hagi esitamisel nõudeõigus kostjate vastu, mis võimaldanuks teda käsitleda hagi esitamiseks õigustatud isikuna. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus analüüsida muid hageja väiteid ja kostja vastuväiteid. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta II kohtuastme menetluskulud solidaarselt vastustajate kanda või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus. Kuigi 28.05.2010. ehk hagiavalduse esitamisel päeval ei olnud nõuded hagejale veel üle läinud, läksid nõuded hagejale üle juba 07.06.2010.a ehk mõned päevad peale hagiavalduse esitamist. Järelikult oli menetluse kestel hagejal kahju hüvitamise nõue kostjate vastu juba olemas. Maakohus on võtnud hageja nõude kahju hüvitise saamiseks menetlusse kaks korda – esiteks 2010.a juunis (tsiviilasi nr 2-10-25512) ning 2010.a detsembris (tsiviilasjas nr 2-10-62733). Viimatinimetatud määruse tegemise ajaks oli hageja nõue täielikult olemas, mistõttu maakohus pidi asja sisuliselt lahendama.

Tsiviilasi nr 2-10-62733 Harju Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja tunnistajate taotlused ning jätnud põhjendamatult vastu võtmata hageja tõendid, samuti ei ole kohus analüüsinud kostjate vastuväiteid. Maakohtu poolt vahetult enne kohtuvaidlusi hageja üllatamine tõendi vastuvõtmise taotluse rahuldamata jätmisega on käsitletav TsMS § 5 lg 2 tuleneva menetlusõiguse rikkumisena. Vastuväide selle kohta, et hageja ei ole hagi esitamiseks õigustatud isik, ei olnud kostjate põhiväide ning hagejal on võlaõiguslik nõue kostjate suhtes, mida on kostjad ise kinnitanud ning nõude olemasolu järeldub ka kohtu tegevusest kompromissi kinnitamisel. Vastustaja seisukoht Kostjad Kalle Pallasmaa, Helen Üits ja Kahel Kinnsvara OÜ vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse läbivaatamata, kuna see on esitatud hilinemisega. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks TsMS §

657 lg 1 p 3 alusel. Maakohtu otsuse kohaselt analüüsis kohus, kas hageja on õigustatud isik hagi esitamiseks ehk kas hagejal oli hagi esitamisel kostja vastu nõudeõigus. Maakohus leidis, et 25.05.2010 nõude loovutamise lepingu p-st 2.1 nähtuvalt läheb nõue loovutajale loovutuse saajalt üle pärast nõude eest tasumist loovutuse saaja poolt. Maakohus tuvastas hageja esile toodud asjaolu alusel, et nõuded läksid hagejale üle 07.06.2010 ja hagejal ei olnud sellest tulenevalt hagi esitamise ajal 28.05.2010 nõudeõigust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu nimetatud järeldus on põhjendamatu. TsMS § 362 lg kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks 28.05.2010 hagiavalduse esitanud, sellist hagiavaldust toimikus ei ole. Toimiku kaanelt nähtuvalt on hagi esitatud 14.12.2010. Maakohtu 14.12.2010 määrusest käesoleva nõude eraldamiseks nähtub, et see on tehtud tsiviilasjas nr 2-10-25512. Toimikus sisalduv esimene hageja poolt esitatud avaldus (pealkirjaga haginõuete täpsustused) (tl 3-7) kannab kuupäeva 19.10.2010. Maakohus on hageja nõude menetlusse võtnud 16.12.2010. Toimikus puudub 28.05.2010 hagiavaldus, millele maakohus viitab. Kuigi maakohus on teinud määruse tsiviilasja nr 2-10-25512 toimiku käesoleva asja juurde võtmiseks (tl 92), ei sisaldu toimik tsiviilasja 2-1062733 materjalides. Maakohtu määrusest ei nähtu, millele tuginedes maakohus põhjendas hagi esitamist käesolevas nõudes 28.05.2010. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei saanud tugineda käesolevas asjas asjaolule, et hagi esitati enne hageja poolt nõudeõiguse omandamist. Kuid isegi juhul, kui hagi oleks esitatud enne nõude sissenõutavaks muutumist, poleks kohus saanud hagi sel põhjendusel rahuldamata jätta. TsMS § 369 alusel võib hageja esitada hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Käesoleval juhul on kostjad väidetavate kohustatud isikutena vaielnud nõudele vastu juba enne sissenõutavaks muutumist ja hagejal oli alus eeldada, et kohustust ei täideta selle sissenõutavaks muutumisel. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited, et maakohus on rikkunud menetluseõiguse norme ka hageja taotluste rahuldamata jätmisega, ilma neid põhjendamata. TsMS § 333 lg 2 järgi, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et

Tsiviilasi nr 2-10-62733 menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta üldjuhul vastuväidet hiljem esitada (vt TsMS § 333 lg-s 4 sätestatud erand). Tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta peab kohus tegema põhjendatud määruse (TsMS § 238 lg 4). Nimetatuga rikkus kohus tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet – määruse põhjendamise kohustust. Tulenevalt poolte võrdsuse põhimõttest tuleks asja uuel menetlemisel anda kummalegi poolele võimalus esitada tõendeid oma väidete tõendamiseks. Asja tagasisaatmist maakohtusse õigustab ka see, et kohus on jätnud hagi rahuldamata formaalsetel põhjustel, ilma hagile ja kostjate vastuväidetele sisulist hinnangut andmata. Pooltel on palju ebaselgeid väiteid, kus viidatakse varasemale menetlusele ja asjaoludele, mis ilmselt kajastuvad teise tsiviilasja toimikus (kostja vastuväited seoses sõiduki avariiga Poolas, hagejale liisinguandja poolt loovutatud nõude alus ja ulatus, sõiduki tagastamisega seonduv). Toimikus ei ole mitmeid olulisi tõendeid, millele pooled tuginevad (nt sõiduki üleandmise akt OÜ-le Reeborn). Sisuliselt tuleb asjas läbi viia uus eelmenetlus. Poolte vahelisest vaidlusest ilmneb, et kostjad vaidlesid vastu hagi muutmisele (TsMS § 376). Ringkonnakohtule ei ole teada, millist hageja nõuet maakohus on eelnevalt menetlenud. Kostja Kalle Pallasmaa vastuse kohaselt (tl 20-22) esitas hageja esialgu sõiduki kasutuskõlblikusse seisukorda viimiseks vajalike kulutuste nõude, käesolevas asjas nõuab hageja sõiduki bilansilise väärtuse ja turuväärtuse vahe hüvitamist. Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel võtta seisukoht osas, kas tegemist on hagi muutmisega ja kas see on lubatav. Põhjendatud ei ole vastustajate taotlus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna see on hilinemisega esitatud. Õige on vastustajate väide, et maakohus on saatnud hageja esindajale otsuse 10.05.2011 (tl 158). TsMS § 314 lg 5 kohaselt loetakse dokument elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Seega kättetoimetamise ajaks ei saa lugeda otsuse elektroonilise saatmise aega, vaid selle kinnistamise aega. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kohtuotsuse kätte saanud enne 25.05.2011 (tl 160). Apellatsioonkaebus on 27.06.2011 esitatud tähtaegselt. Eeltoodud põhjusel jääb vastustajate taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Avalikult kättesaadavast Äriregistri teabesüsteemist ilmneb, et kostja Kahel Kinnisvara OÜ (11191894) on 10.10.2011 registrist kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel. Seega on juriidiline isik lõppenud ilma õigusjärglaseta, mistõttu kohus lõpetab isiku suhtes menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 5). Poolte vahel menetluskulude jaotamise üle tuleb maakohtul otsustada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko

Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.