Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

olukorrast kostjat, kes lahendusi ei pakkunud. Hageja oli teinud aastavahetuse ürituseks valmistudes kulutusi, ehitades sanitaarsoojaku tarbeks külmumiskindla mahuti maksumusega 410 eurot (materjal 320 eurot, ehitus 90 eurot). Et olukorda lahendada, transportis hageja üritusele tavalised plastikkäimlad, mis ei rahuldanud kliendi soove. Asenduse tõttu vähendas klient hagejale tasutavat summat 480 euro võrra. Lisaks teostas hageja mõttetuks osutunud sulatustöid (kulu 45 eurot) ja kulutas soojaku tulutule transpordile 102 eurot. Kokku sai hageja kahju 1 244,40 eurot (1 037 eurot käibemaksuta). Lisaks 31.12.2010 suulisele pretensioonile (lepingus puudub nõue, et pretensioon oleks kirjalik) koostas hageja kostjale 05.01.2011 kirjaliku pretensiooni. Kostja väitis 18.01.2011 vastuses ekslikult, et soojak oli broneerimata. Broneeringu tegemist näitab asjaolu, et soojaku seisukord ilmnes alles kostja laoplatsil, kuhu oli varaema kokkuleppe kohaselt sõitnud hageja koostööpartner. Broneeringut tegemata ei oleks K. Värvil olnud vaja hageja töötajat teavitada soojaku ettevalmistamata jätmisest. Et tegemist oli vana-aasta õhtuga, on üldse asjaajamisel vajalikud eelnevad kokkulepped. Kui hageja nõustus ettevalmistamata soojakut üürima, tehti seda eeldusel, et soojak on kasutuskõlbulik ja terve. Kahju tekitamise mõistmist kostja poolt tõendab 18.01.2011 kostja vabandav e-kiri. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 1 244,40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ja kostja süüd selles. Hageja ei ole tõendanud, mis kuupäeval ja millises seisukorras ta soojaku ette tellis. Selleta ei saa väita, et soojak ei vasta tellimusele ja kokkulepitud tingimustele. Väide, et hageja esitas tellimuse „detsembri keskel“ on äärmiselt umbmäärane ning ebausutav. Poolte koostööleping ei sea miinimumnõudeid vara seisukorrale, oluline on teavitada rentnikku vara seisukorrast (punkt 2.2.1). Hageja on ise kinnitanud, et oli puudustega kursis enne vara vastuvõtmist. Väide, et K. V oma sõnade kohaselt unustas broneeringu, on paljasõnaline. Kostja vastuses pretensioonile selgitatakse, et hageja broneeringut ei teinud ning tellimuse esitamise päeval 31.12.2010 kell 13.30 teatati hageja töötajale telefoni teel kohe, et soojak on ettevalmistamata. Hagejal oli piisavalt informatsiooni ning vaba voli otsustada soojaku vastuvõtmine või sellest keelduda. Hageja väide valikute puudumise kohta annab aluse arvata, et hageja pöördus eelnevalt ka teistesse firmadesse ja oli seetõttu kindel et mujalt ta 31.12.2010 soojakut ei saa. Seega väide „detsembri keskpaigas tellimuse esitamisest“ ei saa olla usutav. Kui tellimus oleks varem esitatud, ei oleks põhjust uurida ennekostja laoplatsile tulekut teiste firmade pakkumisi. Otsusega võtta vastu ettevalmistamata soojak võttis hageja endale riisiko kõikide kahjulike tagajärgede eest. Hagejal oli võimalus taganeda soojaku rentimise kokkuleppest. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 277 lg 2 ja § 278, lepingu p 6.3 ja 8.2 on hageja kaotanud õiguse nõuete esitamiseks. Hageja ei nõudnud puuduste kõrvaldamist kostjalt (vastupidine on tõendamata) ning võttis teadlikult vastu puudustega vara. Kostja loobus vabatahtlikult ja heasoovlikult renditasu küsimisest ning vabandas kahju pärast oma 18.01.2011 e-kirjas puhtalt viisakusest. Kostja ei ole lubanud kahju hüvitada (puudub võlatunnistus) ning ei ole nõus seda tegema ka praegu. Kohtu põhjendused 15.11.2011 resolutsioonotsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võis asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole ning pooled nõustusid kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p-le 9 jättis kohus otsusest välja kirjeldava ning põhjendava osa. 28.11.2011 teatas hageja kohtule soovist esitada

apellatsioonkaebus. Lähtudes TsMS § 448 lg-st 41 täiendab kohus käesolevaga Harju Maakohtu 15.11.2011 otsust kirjeldava ning põhjendava osaga. Pooltel puudub vaidlus, et kostja rentis hagejale 31.12.2010 sanitaarsoojaku, mis oli ettevalmistamata. Vaidlusalune ei ole ka see, et hageja võttis soojaku vastu ning teadis, et see on ettevalmistamata. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kohtu arvates ei ole vaidluse lahendamisel iseenesest oluline fakt, kas soojak telliti varasemalt (detsembri keskel) või mitte. VÕS § 276 lg 1 kohaselt üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eelnevat täpsustab üürilepingu puhul § 277 lg 2, mille kohaselt kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta lepingust taganemise õiguse ning võib käesoleva seaduse §-s 278 sätestatud õigusi (s.h. ka p 3 sätestatud kahju hüvitamist) teostada üksnes juhul, kui ta asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse jättis. Nimetatud sätted eeldavad ka lepingueseme ülevaatamist üürniku poolt. Kui hageja teadis soojaku sanitaarsüsteemide jäätumisest, pidi ta kohtu hinnangul ka mõistma sanitaarsüsteemide kahjustumise ohtu ning vastavad süsteemid üle vaatama. Kostja ei saa vastutada tagajärgede eest, kui hageja otsustab vastu võtta puudustega asja süvenemata puuduste tegelikku ulatusse. Lähtuvalt VÕS § 76 lg 4, § 277 lg 2 ja TsMS § 230 lg 1 pidi hageja seega tõendama, et puudustega asja vastuvõtmisel jättis ta sõnaselgelt endale õiguse (kui tal ei õnnestu ise puudusi vajalikul määral kõrvaldada) nõuda kahju hüvitamist kostjalt. Seda hageja aga ei teinud. Väidetav 31.12.2010 suuline või 05.01.2011 kirjalik pretensioon ei ole eeltoodud tahteavalduseks. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Jaanus Saaremõts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.