Aknad-Uksed.EE OÜ hagi Avar Martsepp’a vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
5165.53 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aknad-Uksed.EE OÜ, registrikood 10906262, asukoht Tallinna 27 Paide, seaduslik esindaja Priit Last, juhatuse liige Kostja: Avar Martsepp, isikukood xxxxxxxxxxxx aadress xxxxxx xxxx xxxx
Asja läbivaatamise aeg
08.november 2011.a avalikul kohtuistungil Paides
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Avar Martsepp’alt Aknad-Uksed.EE OÜ kasuks 5165.53 (viis tuhat ükssada kuuskümmend viis eurot ja 53 senti) eurot põhivõlga ja 4744.62 (neli tuhat seitsesada nelikümmend neli eurot ja 62 senti) eurot viivist.
KOHTUKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-56671 kannab kostja täies ulatuses.
2.Aknad-Uksed.EE OÜ võib nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA LÕPLIK NÕUE
Välja mõista Avar Martsepp’alt hageja kasuks põhivõlg 5165.53 eurot ja viivis 4744.62 eurot
HAGI ASJAOLUD
- kostja tellis hagejalt aknad ja uksed ning nende paigalduse Hinnapakkumiste VH20242, AN38414 ja VH20291 alusel, mille kohta vormistati Tellimused P40, P41 ja P42. Tellitud töö kogumaksumus oli 160 823 krooni - 06.11.2008.a tasus kostja tööde kogumaksumusest ettemaksuna 80 000 krooni, tasuda jäi 80 823 krooni - hageja tarnis ja paigaldas kostja tellitud aknad ja uksed Tellimustes märgitud aadressil Sillaotsa 6 Paide - hageja esitas kostjale arved M0063, M0064 ja M0067 kokkulepitud tasu II osa saamiseks summas 80 823 krooni. Kostja pidi arved tasuma 7 päeva jooksul peale tööde lõplikku teostamist. Kostja arveid tasunud ei ole. - 16.11.2009.a, pärast puuduste kõrvaldamist, allkirjastasid pooled tööde üleandmisevastuvõtmise akti nr 40. Pretensioone tehtud töö kohta kostja ei esitanud. - kostja on viivitanud 80 823 krooni tasumisega. Hageja on talle arvestanud viivist perioodi 24.11.2009.a kuni 29.07.2011.a eest 4744.62 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja kirjaliku vastuse ning kohtuistungitel avaldatu kohaselt tellis hagejalt Sillaotsa 6 objektile aknad ja uksed ning tasus 06.11.2008.a esimese osamakse summas 80 000 krooni. Tellimuse täitmise tähtaeg oli 51 nädal, kuid viimased aknad ja rõduuks paigaldati 2-3 kuud hiljem. Kuna ka need olid valesti lamineeritud, toimus lõplik paigaldamine 16.11.2009.a. Vastuvõtmise akt sai vormistatud 16.11.2009.a, kuid tema seda ei allkirjastanud. Pärast käis
Tsiviilasi nr 2-10-56671 tema poolt inimene hageja juures ja sai hagejalt selle akti. Akt sai hiljem hageja postkasti viidud. Töö käigus oli puuduseid palju, suuliselt sai nendest hageja esindajaga räägitud, kirjalikke pretensioone hagejale ta ei esitanud. Kirjalikult esitati pretensioon Glaskekile.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Pooled ei vaidle selle üle, et - 07.11.2008.a tellis kostja hagejalt (endised ärinimed muuhulgas ka OÜ Arlanda Ehitus ja OÜ Paide Avatäited) vastavalt Hinnapakkumistele VH 20242, AN38414 ja VH20291 Tellimustes P40, P41 ja P42 märgitud PVC aknad, rõduuksed, puitakna ja PVC välisukse ning nende paigalduse objektile Sillaotsa 6 Paide - tellimuse (tööde) kogumaksumus oli 160 823 krooni, mis tuli tasuda kahes osas - 06.11.2008.a tasus kostja esimese osa tööde maksumusest summas 80 000 krooni. Esimese osamaske tasumisega loeti Leping sõlmituks - Tellimuste p 6.1. on pooled kokku leppinud, et mittetähtaegsel tasumisel on töövõtjal (hagejal) õigus nõuda viivist 0,15% tasumata jäänud summalt päevas - hageja on Tellimustes märgitud aknad ja uksed kokkulepitud objektile paigaldanud, kuid mitte Tellimuses kokkulepitud ajal - kostja ei ole teist osa tööde maksumusest hagejale tasunud. Tasumata on 80 823 krooni (5165.53 €)
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 07.11.2008.a Tellimuste P40, P41 ja P42 puhul on tegemist poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga (Leping), milles hageja on töövõtja ja kostja tellija. Sellest tulenevalt lasus hagejal kohustus kokkulepitud töö teostada ja kostjale üle anda ja kostjal sellel eest kokkulepitud tasu maksta. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on tööde kogumaksumusest tasumata 80 823 krooni.
3.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja esitas kostjale arved M0063, M0064 ja M0067 teise osamakse tasumiseks kohe pärast seda, kui aknad-uksed olid saabunud. Arved pidi kostja tasuma aga 7 päeva jooksul peale tööde lõplikku teostamist (tl 17-19). Kostja kinnitas, et sai arved kätte (tl 123).
3.1.Hageja esindaja seletuste kohaselt paigaldati enamus tellimustes märgitud aknaid-uksi 18.12.2008.a. Paigaldamata jäid vaid Tellimuses P40 märgitud aknad A2 ja A3 ning rõduuks RU1, kuna puudusid paigaldamiseks vajalikud detailid. Kostjaga lepiti kokku, et need aknad ja uks paigaldatakse siis kui vajalikud detailid saabuvad. Need paigaldati 13.-14.02.2009.a. Siis olid kõik tellitud aknad-uksed paigaldatud, kuid viimati paigaldatud akende postid olid valesti lamineeritud. See puudus kõrvaldati 15.11.2009.a ning tööde üleandmine-vastuvõtmine vormistati ja akt allkirjastati mõlema poole poolt 16.11.2009.a. Kostjal pretensioone ei olnud (tl 122-123, 139). Kostja kinnitas 27.09.2011.a kohtuistungil, et lõplik paigaldamine toimus 16.11.2009.a (tl 123). Mõlema poole seletustest nähtub, et 16.11.2009.a vormistati tööde üleandmise – vastuvõtmise kohta akt ning et puudusi tööde osas selles aktis märgitud ei olnud. Poolte poolt allkirjastatud 16.11.2009.a üleandmise-vastuvõtmise akti kohtule esitatud ei ole. Kostja väitis, et tema sellele aktile alla ei kirjutanud. Hageja seaduslik esindaja kinnitas vande all, et 16.11.2009.a allkirjastasid tema ja kostja hageja kontoris tööde üleandmise-vastuvõtu akti. Järgmisel päeval tuli üks kostja töötaja, küsis Jaanika Reismann’ilt seda üleandmise-vastuvõtmise akti ja lubas selle kiirelt tagastada. J.Reismann, kes tegeles samal ajal ühe kliendiga, andiski selle akti kostja töötajale. Kostja seda akti ei tagastanud (tl 139). Tunnistaja Jaanika Reismann kinnitas, et Avar Martsepp kirjutas üleandmise-vastuvõtmise aktile alla ega öelnud midagi. Järgmisel või ülejärgmisel päeval aga ütles, et tahab akti originaali. Tunnistaja usaldas teda, andiski akti originaali ja ütles, et see tuleb tagasi tuua. Kostja lubas, aga ei toonud. Siis tema rääkis sellest juhatajale (tl 137). Kohtul ei ole alust kahelda ei hageja esindaja ega tunnistaja ütlustes. Seda enam, et nad mõlemad andsid ütlusi, olles eelnevalt hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Nende ütluste usaldusväärsust ei seadnud kahtluse alla ka kostja. Kostja oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit ei esitanud. Eeltoodut arvestades hindab kohus, et 16.11.2009.a vormistasid pooled Lepingus kokkulepitud töö üleandmise – vastuvõtmise kohta akti, et selle akti kohaselt ei esinenud vastuvõetud töös puudusi ning et mõlemad pooled allkirjastasid selle akti. 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-10-56671
3.2.Kostja on käesolevas menetluses viidanud mitmetele puudustele tööde teostamisel. Hageja pole eitanudki, et tööde teostamisel esines mitmeid puudusi ning et nende tõttu lükkus edasi ka tööde lõplik valmimine. Kuid puudused kõrvaldati enne tööde lõplikku üleandmist ja kõik toimus kostja teadmisel ning nõusolekul. Tunnistaja Kaupo Kirsipuu kinnitas, et tema paigaldas 2008.a kostja objektil Paide külje all Sillaotsal aknaid ja uksi, et kostja ise oli paigaldamise ajal kohapeal ning tekkinud probleemid sai temaga läbi arutatud. Kui oli probleem valesti lamineeritud aknadetailidega, tuli kohale ka Priit Last ja võttis tootjaga ühendust. Martsepp ja Last leppisid kokku, et valesti lamineeritud aken paigaldatakse ära. Kui oli probleem kaarakna ebaühtlaste raadiustega, siis paigaldamine toimus ka kokkuleppel Martsepp’aga. Akende kaitsekilesid ei lubanud Martsepp ära võtta. Ta tuli veel tagasi ütlema, et ära ei võtaks. Veeninade ja välisukse hingede ning käepidemete värvi kohta Martsepp paigalduse ajal mingeid pretensioone ei esitanud (tl 135). Ka tunnistaja Jaanika Reismann kinnitas, et kui esinesid puudused, arutati asi kostjaga läbi ja lepiti kokku mida teha. Kui 18.12. selgus, et akna poste ei tulnud, siis lepiti Martsepaga kokku, et kaarakent ei paigaldata, ülejäänud aknad ja välisuks paigaldatakse ära. Kui oli probleem, et aknapostid valesti lamineeritud, jälle rääkisime ja lepiti kokku, et paigaldame ära (tl 127). Tunnistaja Siret Uuspõld’ kinnitas, et kostja ise valis näidise järgi akendele ja rõduustele pruunid veeninad (tl 133). Eeluuritud tõendid kinnitavad, et tööde tegemisel esinenud puudused (kaarakna raadiused ei olnud ühtlased, valesti olid lamineeritud aknapostid), puudused kõrvaldati enne tööde üleandmist. Kaitsekiled jäid akendelt ära võtmata kostja enda nõudmisel ning pruunid veeninad („liistud“) valis võimaliku nelja värvi hulgast kostja ise. Kostja poolt puudusena märgitud soov saada mitmeid täiendavaid detaile, ei ole vaidlusega seotud, kuna need ei sisaldu Hinnapakkumistes. 04.12.2009.a pretensioon on esitatud pärast tööde vastuvõtmist ja mitte hagejale. Seega kinnitavad uuritud tõendid kogumis, et töö teostamisel esines puudusi, kuid need kõrvaldati hageja poolt enne tööde üleandmist-vastuvõtmist kooskõlastatult kostjaga. Lepingus kokkulepitud tööd olid lõplikult valmis (lõplikult teostatud), anti hageja poolt kostjale puudusteta üle ning kostja võttis need pretensioone esitamata vastu võetud 16.11.2009.a. Nimetatud ajast muutus ka hageja tasunõue VÕS § 637 lg 3 kohaselt sissenõutavaks.
4.Esitatud arvete kohaselt ei pidanud kostja tasuma teist osamakset mitte vahetult pärast tööde valmimist, vaid 7 päeva jooksul valmimisest. Eeltoodut arvestades pidi kostja hiljemalt 23.11.2009.a tasuma hagejale teise osa tööde maksumusest, kokku 80 823 krooni (5165.53 €). Kostja seda ei teinud. Sellest tulenevalt on hageja nõue tasumata 5165.53 euro saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja oma rahalist kohustust tähtaegselt ei täitnud ja seda vaatamata hageja nõudele, on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist 4744.62 eurot alates 24.11.2009.a kuni 29.07.2011.a. Pooled on Lepingus (Tellimuste p 6.1.) kokku leppinud, et mittetähtaegsel tasumisel on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,15% tasumata jäänud summalt. Kohus on tuvastanud, et kostja ei tasunud tähtaegselt, st 23.novembriks 2009.a, 80 823 krooni (5165.53 €). Seega on kostja alates 24.11.2011.a viivituses 80 823 krooni (5165.53 €) tasumisega. Sellest ajast alates on hageja õigustatud kostjalt viivist saama lepingus kokkulepitud määras ja tähtajaks tasumata summalt. Kuigi hagejal oli õigus nõuda viivist ka pikema aja eest, nõuab hageja viivist kuni 29.07.2011.a. Hagejal on õigus nõuda viivist ka võimalikust ajast lühema aja eest. Hageja selline valik on kostjale soodsam. Hageja nõutud viivise suurust ning arvestuslikku õigusust kostja ei vaidlustanud. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude viivise saamiseks hageja nõutud ulatuses.
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja hagi, st tegi otsuse kostja kahjuks, kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. Hageja võib nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Sirje Lahesoo Kohtunik 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.