Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asjaolud, eelnev menetlus ja hageja nõue 02.05.2008. a sõlmisid A. S. H. ) ja R. J. ) töölepingu, mille alusel asus hageja samast kuupäevast kostja juures tööle hooldajana 4-kuulise katseajaga. 01.08.2008. a muudetud töölepingu alusel asus hageja samast kuupäevast tööle abitegevusjuhendaja. 19.05.2009. a muudetud töölepingu alusel asus hageja tööle nooremtegevusjuhendaja alates 01.05.2009. a. 27.12.2010. a ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles 27. jaanuaril 2011. a, sest hagejal puudus põhiharidus. 25.01.2011. a esitas hageja Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles nõudis töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja töölepingu lõpetamise korral kostjalt hüvituse väljamõistmist 3 kuu keskmise töötasu, s.o 1341,34 euro ulatuses. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 21.02.2011. a otsusega tunnistati töölepingu ülesütlemine tühiseks, tööleping hagejaga lõpetati Töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 kohaselt alates 27.01.2011. a ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses – 1476,93 eurot. 24.03.2011. a esitas kostja maakohtule taotluse hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Asja kohtulikus menetluses nõuab hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja kostjalt hüvituse väljamõistmist 3 kuu keskmise töötasu, s.o 1476,93 euro ulatuses. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemisavaldus on tühine, kuna see ei vasta seaduses toodud nõuetele ning on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega. Töölepingu ülesütlemisavaldus on ebaseaduslik seetõttu, et kostja ei ole märkinud ülesütlemise õiguslikku alust ega pakkunud hagejale teist tööd ning ütles lepingu üles ebamõistliku aja jooksul pärast hageja haridustasemest teadasaamist. Töölepingu ülesütlemisavaldus on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega, sest töölepingu tingimuste muutmise tagajärjel sai hageja ametikoha, kus oli nõutav põhiharidus, kostja oli juba 2008. a või vähemalt 2010. a alguses teadlik hageja põhihariduse puudumisest ning ei teinud töölepingu ülesütlemisel talle ettepanekut ega andnud mõistlikku aega põhiharidust tõendava tunnistuse esitamiseks. 2 (6)

2-11-13483

Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine on seaduslik, sest kostjal puudus nooremtegevusjuhendajana töötamiseks vajalik (põhi)haridus ja seda on üheselt märgitud ülesütlemisavalduses ning hagejale ei olnud võimalik teist tööd pakkuda. Samuti on töölepingu ülesütlemine kooskõlas hea usu põhimõtte ja heade kommetega ning toimunud mõistliku aja jooksul pärast hageja põhihariduse puudumisest teadasaamist 2010. a jaanuaris. Kuna hageja on esitanud valeandmeid oma hariduse kohta ja viinud sellega kostja tahtlikult eksimusse, siis on hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses ebamõistlikult suur.

Kohtu põhjendused Käesolevas asjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: - hagejal puudub põhiharidus; - 02.05.2008. a asus hageja kostja juures tööle hooldajana; - alates 01.08.2008. a töötas hageja abitegevusjuhendaja ja alates 01.05.2009. a nooremtegevusjuhendajana; - töölepingu ülesütlemisel ajal kehtinud Sotsiaalhoolekande seaduse (SHKS) § 1134 lg 1 p 1 ja nooremtegevusjuhendaja ametijuhendi kohaselt pidi nooremtegevusjuhendajal olema vähemalt põhiharidus; - 27.12.2010. a ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 alusel põhihariduse puudumise tõttu ning pooltevaheline töösuhe lõppes 27.01.2011. a. Pooltel on vaidlus eelkõige selle üle kas töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja suhtes oli kehtiv või mitte. TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Kohus leiab, et tööandjal on õigus eelmärgitud sätte alusel töötajaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles öelda, kui viimasel puudub ametikohal töötamiseks vastav miinimum haridustase ning kui ei esine teisi seadusest tulenevaid ülesütlemise kehtivust mõjutavaid asjaolusid. Käesoleval juhul oli nooremtegevusjuhendaja ametikohal töötamiseks vajalik vähemalt põhiharidus. Vastavalt algsele töölepingule nr ERA/8-2008 (kohtu tl 56 pöördel – 58) võeti hageja tööle 02.05.2008. a hooldaja ametikohale 4-kuulise katseajaga. Isikukaardile, mis eeldatavasti täideti kostja esindaja poolt samal kuupäeval - 02.05.2008. a, on märgitud hageja haridustasemeks „8. kl“ ning hageja juhiloa andmed. Isikukaardile ei ole märgitud kooli lõpetamise aega ega selle lõputunnistuse numbrit. Üldtuntuks tuleb pidada asjaolu, et haridustaset saab tõendada ainult vastav kirjalik ja ametlik dokument – näiteks: tunnistus, diplom või kutsetunnistus. Juhul, kui kostjal oli vaja tööle võtta vastava haridustasemega isikut, siis oli vaid temal haridustaset tõendava dokumendi nõudmise ja kontrollimise kohustus. Kostja töötaja poolt tavalise

3 (6)

2-11-13483 hoolsuskohustuse rikkumist isikukaardi ebaselge ja puuduliku täitmise näol ei saa ette heita hagejale, kuigi viimane on selle andnud oma allkirja. Isikukaardile kantud andmete kogumist ei järeldu hageja õigusvastast käitumist ega ebaõigete andmete esitamist. Muu hulgas viitab ka märge „8. kl“ selgelt sellele, et hagejal on kaheksas klass pooleli. Lõpetamata kaheksandat klassi ei olnud võimalik võrdsustada põhiharidusega. Seega saab isikukaardi andmetest ja täitmisest kohus TsÜS § 132 lg 1 alusel järeldada, et kostja pidi selle täitmisel (eeldatavalt 02.08.2008) juba aru saama, et hagejal puudus hooldajana tööle asumisel põhiharidus. Vaatamata selle, et hagejal puudus põhiharidus, viis kostja ta 01.08.2008. a üle abitegevusjuhendaja ametikohale (kohtu tl 52 pöördel – 54), kus vastavalt ametijuhendile (kohtu tl 54 pöördel – 56), millega tutvus hageja 21.10.2008, oleks töötajal vastavalt kostja juhatuse 26.06.2008. a otsusele nr 31 pidanud olema isegi erialane kutseharidus keskhariduse baasil või vähemalt keskharidus. Taolisest tööandja käitumisest saab järeldada, et kostja ei pidanud ametijuhendis fikseeritud haridusenõuet ja sellest kinnipidamist hageja puhul oluliseks ega vajalikuks. Peale seda viis kostja hageja 19.05.2009. a nooremtegevusjuhendajaks (tagasiulatuvalt alates 01.05.2009. a), kus oli nõutav põhiharidus (kohtu tl 50, 60-63). Kohus märgib, et hageja kui nooremtegevusjuhendaja põhihariduse nõue kehtestati seadusega (SHKS § 1134 lg 1 p 1) alates 01.01.2009. a. Seega pidid pooled seda nõuet vähemalt 1. jaanuarist 2009. a endale teadvustama ja täitma. See omakorda aga tähendas kostjale VÕS § 196 lg 2 esimese lause kohaselt ja lähtudes mõistlikkuse põhimõttest seda, et ta oleks pidanud kirjalikus taasesitamist võimaldamas vormis andma hagejale mõistliku tähtaja põhiharidust tõendava dokumendi esitamiseks koos hoiatusega, et kui määratud tähtajaks vastavat dokumenti ei esitata, siis öeldakse temaga sõlmitud tööleping üles. Hageja pidi aga määratud tähtajaks esitama kostjale vastava tunnistuse. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et enne töölepingu ülesütlemist ei andnud ta hagejale võimalust põhiharidust tõendava dokumendi esitamiseks. Ka ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejalt nõudnud taolise dokumendi esitamist kindlaks tähtpäevaks. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et kostja pidi olema juba hageja töölevõtmisel teadlik viimase tegelikust haridustasemest, kuid ütles töölepingu üles alles 27.12.2010. a avaldusega 27.01.2011. a (kohtu tl 59, 60), s.o pärast 01.01.2009. a ebamõistliku tähtaja jooksul, siis leiab kohus, et kostja on sellega rikkunud vähemalt TLS § 88 lg-s 4 sätestatud nõuet. Hageja väited, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel kostja kohtles teda teistega ebavõrdselt ega pakkunud teist töö (kirjalikult), ei ole põhjendatud. Töölepingu (kohtu tl 79-83) ja ametijuhendiga (kohtu tl 84-87) on tuvastatud, et kostja võttis 03.02.2011. a nooremtegevusjuhendajana tööle A. H. . Samas nähtub tõendist (kohtu tl 49) ja tunnistusest (kohtu tl 88), et töölepingu sõlmimise ajal omas A. H. . Seega on hageja ennast ebaõigesti võrrelnud isikuga, kellel on juba põhiharidus ja kes võib töötada erihooldekodus tegevusjuhendaja. A. S. H. J. E. (kohtu tl 76) kohaselt puudusid Erastvere hooldekodus enne hagejaga töölepingu ülesütlemist vabad töökohad. Kuna kostjal ei olnud vabu töökohtu, mida oleks saanud hagejale enne töölepingu ülesütlemist pakkuda, siis ei ole ta rikkunud TLS § 88 lg-s 2 sätestatud nõuet. Ka ei ole seaduslik hageja väide, et vabade töökohtade puudumisel, oleks kostja pidanud talle teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4 (6)

2-11-13483

TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu õlesütlemine tühine. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Lähtudes sellest, et töölepingu ülesütlemisel eiras kostja TLS § 88 lg-s 4 sätestatud nõuet, siis on TLS § 104 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemine hagejaga tühine ning seda ei saa TLS § 107 lg 1 alusel lugeda lõppenuks ülesütlemisega. Seega puudub kohtul alus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Arvestades asjaolu, et hageja on nõudnud töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitust ning kostja ei pea võimalikuks hagejaga töösuhte jätkamist, siis saab sellest järeldada, et mõlema poole tahe on tööleping lõpetada. Kuna töölepingu lisa 2 (kohtu tl 60) kohaselt oli hagejal viimane tööpäev 27.01.2011. a, siis lõpetab kohus hageja ja kostja vahelise töölepingu alates 28.01.2011. a TLS § 107 lg 2 alusel poolte taotlusel. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud hüvitise nõue - 3 kuu keskmise töötasu, s.o 1476,93 euro ulatuses, ei ole mõistlik ega põhjendatud ning seda tuleb vähendada. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja töötas kostja juures muu hulgas abi- ja nooremtegevusjuhendajana ning alates 01.01.2009. a kehtiva SHKS § 1134 lg 1 p 1 kohaselt vajas ta tegevusjuhendaja ametikohal töötamiseks vähemalt põhiharidust. Valga Kaugõppekeskkooli arvestusraamatu andmete kohaselt jäi hagejal 1967. a kaheksas klass lõpetamata, s.o põhiharidus omandamata. Lähtudes sellest, et hageja ise ei ole olnud vajalikul määral hoolas ega ole põhihariduse omandamiseks midagi ette võtnud ning kostja juures töötades oli tal alates 01.01.2009. a selleks aega ligi 2 aastat, mis peaks põhihariduse viimase klassi lõpetamiseks olema igati mõistlik ja piisav aeg, siis vähendab kohus väljamõistetavat hüvitust tema ühe kuu keskmisele töötasule. Vastavalt kostja poolt esitatud tõenditele (kohtu tl 64, töövaidluskomisjoni tl 65, 69) sai hageja ajavahemikul 2010. a juuli – detsember töötasu kokku 41596 krooni. Järelikult oli hageja keskmine 6 kuu töötasu sel perioodil 6932,70 (41596:6) krooni ehk 443,08 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 443,08 euro ulatuses. TsMS § 123, § 124 lg 1 ja § 134 lg 3 alusel on käesoleva tsiviilasja hagihinnaks 1476,93 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

5 (6)

2-11-13483

Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.

Lembit Käis kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.