Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

üheksakümmend üks eurot, 16 senti) riigituludesse. Menetluskulude jaotus

Jätta

maakohtus

ja

kantud

ringkonnakohtus menetluskulud A.U. kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Margus Müürsepp esitas hagi A.U. vastu 159 140 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole 2007. a aprillis 600 000 krooni suuruse laenu saamiseks. Kostja pakkus hagejale, et laenu kasutamise eest tasub ta igakuiselt 40 000 krooni intresse. 2007. a juulis soovis kostja laenata hagejalt täiendavalt juurde 1 000 000 krooni. 04.07.2007. a sõlmiti poolte vahel laenuleping. Kostja kinnitas laenulepingus raha summas 1 600 000 krooni kättesaamist. Hageja ja kostja leppisid kokku laenu kasutamise igakuiselt tasutava intressi summas 90 000 krooni kuni laenu põhisumma tagastamiseni. Laenu 1 600 000 krooni tagastamise tähtajaks lepiti kokku 2008. a juuli. Kostja tasus korrektselt laenu kasutamise eest intresse kuni 2008. a märtsini. Aprillis tasus kostja intresse osaliselt, summas 40 000 krooni. 2008. a juuliks pidi kostja tasuma hagejale põhivõlgnevuse 1 600 000 krooni ja laenu kasutamise eest intresse 320 000 krooni (aprill 50 000 + mai 90 000 + juuni 90 000 + juuli 90 000). Juuli lõpuks kostja oma kohustust ei täitnud. Alates 2008. a augustist on hageja korduvalt pöördunud nii suuliselt, kui ka elektrooniliste vahendite kaudu kostja poole kohustamaks kostjat laenu ja laenuintresse tagastama. Augustis tasus kostja hagejale osaliselt laenuintresse, summas 150 000 krooni. Käesolevaks ajaks on kostjal hagejale tagastamata laen 1 600 000 krooni ja laenuintressid 170 000 krooni. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkti 6 kohaselt on pooled kokku leppinud viivises 0,5% päevas. Kostja on olnud kohustuse täitmisega viivituses 6 kuud (august 2008 kuni jaanuar 2009 k.a.) ehk 180 päeva. Viivised kokku moodustavad 8000 krooni päevas x 180 päeva = 1 440 000 krooni. Arvestades hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet ning tulles vastu kostjale vähendas hageja lepingust tuleneva viivise nõuet poole võrra ehk 720 000 kroonini.

MAAKOHTU LAHEND

hagiavalduse kohaselt kinnitanud 1 600 000 krooni saamist ning kokku leppinud intresside ja viiviste tasumises. VÕS §-d 76 lg 1 ja 82 lg 1 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et pooltevaheline laenuleping oli tähtajaline, sest pooled olid suuliselt leppinud kokku raha tagastamise tähtajad, esialgu 2007. a oktoober ja viimaseks tähtajaks oli 2008. a juuli. Laenulepingust nähtuvalt ei olnud pooled kokku leppinud laenu tagastamise kohustuse tähtajas (tl 9). Hageja väited, et pooled on suuliselt lepingut muutnud ja määranud lepingu tähtaja, on paljasõnalised ning ei ole ka kooskõlas TsÜS § 77 lg 3 lause 2 mõttega. Kostja vande all antud seletus ja muud tõendid ei kinnita pooltevahelise laenulepingu tähtajalisust. Lisaks korralisele ülesütlemisele võib ka tähtajatu laenulepingu üles öelda erakorraliselt, mille eelduseks on mõjuva põhjuse esinemine. VÕS § 399 lg 1 p 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus nõustus hagejaga, et nimetatud paragrahv ei näe ette ülesütlemisavalduse vorminõuet. Seega peaks lepingu ülesütlemine olema lubatud ka kaudse tahteavaldusena. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus nõustus kostjaga, et paljundusmasina abil tehtud mobiiltelefoni ekraani pildid (tl 70) ei ole usaldusväärsed tõendama, et hageja poolt on kostjale 2008. a aprilli algul sellesisulised sõnumid saadetud ning need sõnumid on seotud käesoleva hagiga. Samuti puuduvad tõendid, et kostjale on sellised sõnumid kätte toimetatud. Tunnistajate V.K. , M.K. ja J.P. ütlustega ja hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et hageja on 2008. a maikuus nõudnud kostjalt kogu võla tagastamist, sest kostja ei ole alates 2008. a aprillikuust tasunud lepingus ettenähtud suuruses võlaintresse. Kohus nõustus hagejaga, et hageja suuline pöördumine kostja poole laenuraha ja tasumata intresside saamiseks on samuti käsitletav tähtajatu laenulepingu ülesütlemisena, sest hageja on väljendanud oma tahet raha tagasisaamiseks ning kostja on asja materjalidest nähtuvalt selle hageja tahteavalduse kätte saanud. Kohus nõustus hagejaga, et kui lugeda laenulepingu ülesütlemise tähtajaks hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse kostja poolt kättesaamise aeg, siis tuleks laenuraha kasutamise eest tasutavad intressid arvestada ka perioodi eest 2008. a august kuni hagiavalduse kostja poolt kättesaamiseni 13.02.2009. a (tl 39), millele lisandub viiviste nõue kuni põhinõude täitmiseni. Kuigi hagejal oli tulenevalt VÕS § 399 lg 1 p-st 2 intressimaksmise kohustuse mittetäitmisel õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, on hageja asja materjalidest nähtuvalt nõustunud kostja poolt pakutud laenu tagastamisega kahe kuu möödudes 2008. a juulis. Selline hageja käitumine on lubatav ka VÕS § 398 lg 1 kohaselt tähtajatu laenulepingu korralisel ülesütlemisel. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale lepingust tuleneva põhivõla 1 600 000 krooni, hageja poolt hagis nõutud intressid ja viivised tasunud. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 4 ja hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et pooled olid kokku leppinud laenu intressi tasumises 90 000 krooni kuus. Hagiavaldusest ja hageja vande all antud seletusest nähtuvalt tasus kostja intresse korrektselt kuni 2008. a märtsikuuni, 2008. a

aprillis 40 000 krooni ja 2008. a augustis 150 000 krooni. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Tulenevalt VÕS § 88 lg-st 8 on põhjendatud hageja seisukoht, et ta arvestas kostja poolt 2008. a augustis makstud summa intresside tasumisena. Seega on kostja intressivõlgnevus (aprill 50 000 + mai 90 000 + juuni 90 000 + juuli 90 000 - augustis makstud 150 000) 170 000 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Leppetrahvi (viivise) alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kostja ülesanne on tõendada, et viivised on ülemäära suured. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et viivised on ülemäära suured. Võrreldes laenu ja haginõude suurusi, nähtub, et kostja ei ole mitme aasta jooksul vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele laenu tagastanud ega midagi teinud selle tagastamiseks. Kohus nõustus kostjaga, et TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtuvaidluses viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kohus jättis tähelepanuta hageja esindajate viited kohtuvaidluste käigus (tl 209) Mederex Grupp OÜ juhi ja osaniku, Võru Maja OÜ ainuosaniku kohta ning kinnistute liikumisest Spada Invest OÜ, sest asja sisulisel arutamisel neid asjaolusid esile ei toodud. Kohus leidis, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1 600 000 krooni, tasumata intressid 170 000 krooni ja viivised 720 000 krooni, seega kokku 2 490 000 krooni, s.o. 159 140 eurot. Kohus jättis jõusse Tartu Maakohtu 06.02.2009. a määruse ja 09.06.2010. a määruse alusel hagi tagamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid Margus Müürsepa kasuks ning A.U. le kuuluva Werrohof Invest OÜ osa nimiväärtusega 72 000 krooni arestimise 890 000 krooni ulatuses kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning märkis, et hagi tagamise abinõud kuuluvad tühistamisele otsuse täitmisel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Apellant leiab, et hageja käitumisest ei ole mõistlikult võimalik aru saada, et hageja avaldas tahet laenuleping üles öelda. Kui ei ole tahet kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, ei saa rääkida tahteavaldusest, mis oleks tegijale õiguslikult siduv ja tooks kaasa õiguslikke tagajärgi; 2) leiab apellant, et tunnistaja T.K. ütluste ja kostja seletuse vahel ei ole vastuolu, kuna kohtuistungil ütluste andmise ajal ei olnud T.K. il enam ärialaseid suhteid kostjaga. Tunnistaja andis selgeid ütlusi kostja poolt hagejale raha üleandmise fakti kohta; 3) jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse vähendada hageja viivisenõuet mõistliku suuruseni. Kuigi hageja vähendas viivisenõuet poole võrra, on see siiski ebamõistlikult suur, kuna aastaseks viivisemääraks tuleb 91,25%. Maakohus ei ole kostja vastuväidet sisuliselt hinnanud, rikkudes TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohustusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.