Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole 2007.a. aprillis 600 000 krooni suuruse laenu saamiseks. Arvestades asjaolu, et kostja oli hageja usaldusväärne tuttav ning hagejale teadaolevalt tegeles kostja kinnisasjade vahendustegevusega, laenas hageja kostjale 600 000 krooni. Kostja pakkus hagejale, et laenu kasutamise eest tasub ta igakuiselt 40 000 krooni intresse. Kostja lubas saadud laenu tagastada kolme kuu jooksul. Kostja tasus hagejale laenuintresse nõuetekohaselt 2007.a. juulini. 2007.a. juulis soovis kostja laenata hagejalt täiendavalt juurde 1 000 000 krooni. Arvestades asjaolu, et kostja oli korrektselt täitnud intresside tasumise kohustust laenas hageja kostjale täiendavalt 1 000 000 krooni. Kuna laenusumma kokku koos eelmise laenuga moodustas hageja jaoks suure summa, soovis hageja laenulepingu sõlmimist. 04.07.2007 sõlmiti poolte vahel laenuleping, kostja allkirjastas laenulepingu. Kostja kinnitas laenulepingus raha summas 1 600 000 krooni kättesaamist. Hageja ja kostja leppisid kokku laenu kasutamise igakuiselt tasutava intressi summas 90 000 krooni kuni laenu põhisumma tagastamiseni. Esialgselt lubas kostja tagastada laenu oktoober 2007.a.. Pärast tähtaja saabumist avaldas kostja soovi leppida kokku uus laenu tagastamise tähtaeg juuli 2008.a., lubades hagejale tasuda igakuiseid intresse 90 000 krooni kuni laenu tagastamise uue tähtajani. Hageja nõustus pakkumisega ning laenu 1 600 000 krooni tagastamise tähtajaks lepiti kokku juuli 2008.a.. Kostja tasus korrektselt laenu kasutamise eest intresse kuni märts 2008.a. k.a.. Aprillis tasus kostja intresse osaliselt, summas 40 000 krooni, põhjendades hetkeliste raskustega, kuna rahad olevat tehingute all kinni ning kinnisasjade võõrandamise tehingute aeg on pikenenud. Hageja tuletas kostjale meelde, et juuli lõpuks peab kostja kokkuleppe kohaselt tagastama laenu koos intressidega. Kostja lubas hagejale õigeaegselt laenu tagastada. Kuni juuli 2008.a. k.a. kostja intressi tasumise kohustust ei täitnud. 2008.a. juuliks pidi kostja tasuma hagejale põhivõlgnevuse

2 (10)

1 600 000 krooni ja laenu kasutamise eest intresse 320 000 krooni (aprill 50 000 + mai 90 000 + juuni 90 000 + juuli 90 000). Juuli lõpuks kostja oma kohustust ei täitnud. Alates august 2008.a. on hageja korduvalt pöördunud nii suuliselt, kui ka elektrooniliste vahendite kaudu kostja poole kohustamaks kostjat laenu ja laenuintresse tagastama ning juhtinud kostja tähelepanu hageja õigusele nõuda lepingust tulenevaid viiviseid. Augustis tasus kostja hagejale osaliselt laenuintresse, summas 150 000 krooni. Pärast augustikuud ei ole kostja rahalisi makseid hagejale teinud. Käesolevaks ajaks on kostjal hagejale tagastamata laen 1 600 000 krooni ja laenuintressid 170 000 krooni. Hagejapoolsetele nõudmistele on kostja alates august 2008.a. andnud pidevalt mitmesuguseid lubadusi, kuid vaatamata sellele, ei ole kostja oma võlakohustust käesoleva ajani täitma asunud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkti 6 kohaselt on pooled kokku leppinud viivised 0,5 % päevas. Kostja on olnud kohustuse täitmisega viivituses 6 kuud (august 2008 kuni jaanuar 2009 k.a.) ehk 180 päeva. Viivised kokku moodustavad 8000 krooni päevas x 180 päeva = 1 440 000 krooni. Seega laenulepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu põhisumma 1 600 000 krooni tagastamist + tasumata laenuintressid 170 000 krooni + kohustuse täitmisega viivitamise eest viiviseid 1 440 000 krooni. Arvestades hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet ning tulles vastu kostjale vähendab hageja lepingust tuleneva viivise nõuet poole võrra ehk 720 000 kroonini. Neil asjaoludel palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks laenulepingust tulenev täitmata kohustus põhivõlgnevus 1 600 000 krooni ja tasumata intressid 170 000 krooni, kohustuse täitmisega viivituses oldud aja eest viivised 720 000 krooni, seega kokku 2 490 000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista hagi. Tegelikult on kostja tagastanud hagejale kõik summad. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus ei ole kokku lepitud laenu tagastamise tähtajas. Laenu tähtaeg mõjutab aga otseselt nõude sissenõutavust ja viiviste arvestust. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel alusel peab hageja enne 04.07.2007.a. laenulepingu sõlmimist saadud raha intressiks. Poolte vahel puudus sel hetkel kirjalik leping, milles oleks olnud kokku lepitud intressis ning hagis toodud väited selle kohta on paljasõnalised. Kostja leiab, et kuna lepingus ei ole kokku lepitud laenu tagastamise tähtajas, siis hagejal ei ole igal juhul käesoleval ajal nõuet tekkinud. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks laenulepingu korraliselt või erakorraliselt üles öelnud. Kostja tegelikult ei olegi saanud hagejalt enne kohtumenetlust ühtegi avaldust, millega hageja oleks laenulepingu üles öelnud. Kui laenuleping ei ole nõuetekohaselt üles öeldud, siis ei ole võimalik käesoleval ajal nõuda kogu laenu tagastamist ning hageja nõue on alusetu. Kostja leiab, et kuna senimaani ei ole selge, kas hageja nõue on sissenõutav või millisest kuupäevast nõue on sissenõutav, siis ei ole võimalik täpselt määratleda seda, mis hetkest algab viivisearvestus. Lisaks eeltoodule leiab kostja seoses viivisega, et viivisemäär on ebamõistlik. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6 kohaselt on viivisemäär 0,5% päevas, mida hageja on vähendanud poole võrra, s.o sisuliselt on viivisemäär 0,25% päevas. Kostja leiab VÕS § 162 alusel, et kui arvesse võtta isegi need summad, mille saamist hageja tunnistab ning sellest tulenevalt hageja majanduslikku seisundit, on selge alus viivise vähendamiseks olemas. Samuti tuleks arvesse võtta ka seda, et seni tuvastatud asjaolude järgi ei ole hageja kostjale võla sissenõudmise kohta esitanud eelnevat kohtuvälist hoiatust ega teatanud, millal ja kuidas peab maksmine toimuma (tl 48-51). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED

3 (10)

Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud laenulepingu koopia (tl 9), fototabeli mobiiltelefonist (tl 70), pakkumise (tl 185). Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled on sõlminud laenulepingu, mille kohaselt on hageja kostjale andnud laenu 1 600 000 krooni ja kostja on laenusumma kätte saanud. Kostja väidab, et ta on laenatud summa hagejale tagastanud. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingust (tl 9) nähtub, et pooled on sõlminud lepingu, mille kohaselt laenuandja (hageja) annab laenuvõtjale (kostja) laenu 1 600 000 krooni, andes laenusumma laenuvõtjale kätte sularahas. Laenu intress on 6% kuus laenu summalt. Laenuvõtja omab täielikku õigusvõimet käesoleva lepinguga endale võetud kohustuste täitmiseks ning vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Laenuvõtja maksab laenuandjale 0,5% viivist päevas kõigilt tähtaegselt tasumata maksetelt. Protsendi maksmine toimub igakuiselt 25.kuupäevaks sularahas. Laenusumma on laenuvõtja kätte saanud 04.07.2007. Kohus loeb paljasõnaliseks kohtuistungil kostja A. U. poolt vande all antud seletuses (tl 201203), esitatud väite, et laenulepingusse on trükitud blanketile laenuintress ja viivised hiljem juurde kirjutatud, sest need väited ole kooskõlas teiste tõenditega (laenulepinguga, hageja vande all antud seletusega). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole eelneva menetluse vältel sellist väidet esitanud ega ei ole taotlenud tsiviilasja kaheaastase menetluse vältel võimalikku kirjaekspertiisi teostamist. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kostjal on asja kogu menetluse jooksul olnud kohtus esindajaks advokaat. Väheusutav on, et hageja laenab välja suure summa raha kostjale ilma intresside ja viiviste tasumise kokkuleppeta. Kostja A. U. seletab vande all (tl 201-203), et tal laenusuhteid tänaseks päevaks enam kostjaga ei ole, võlga ei ole, kõik summad on tasutud; tasumine toimus tagasi osaliselt summa-summa haaval; kogu summa tasuti tagasi 2008.a. jaanuaris; raha tagastamine toimus kokkusaamistel kostjaga, kus ei viibinud kõrvalisi isikuid; viimane suurem summa tagastati Kubija hotellis, kus viibis juures Toomas Kreitsberg; istuti lauas, hageja tuli sisse ja A. Uibokand andis raha; raha 800 000 oli tavalises kilekotis, olid 500-krooniste pakid, raha ei loetud üle; osa raha oli tekkinud ajapikku endal, osa võttis A. Uibokand ei mäleta, mis pangast. Tunnistaja Toomas Kreitsberg annab ütlusi (tl 116), et 2009.a. jaanuarikuus Kubija hotelli restoranis kohtus ta hagejaga raha üleandmisel; kostja ei tahtnud üksi minna; olid Kreitsberg, Uibokand ja pärast tuli Müürsepp; põhimõtteliselt ei räägitud midagi, toimus raha üleandmine; Andres tuli kohale, raha oli kilekotis pakkides ja andis üle; kohapeal raha üle ei loetud; raha oli 800 000, 16 pakki; raha anti üle ja mindi laiali; ei mäleta, kas restoranis oli palju rahvast; ei mäleta, et oleks sellist jutuajamist olnud, et mille eest see raha üle anti. Hageja annab vande all seletuse (tl 187), et ta ei ole mitte kunagi kohtunud Toomas Kreitsbergiga Kubija hotellis; Toomas Kreitsberg on Võru Maja haldur

4 (10)

ja neil kostjaga on ruumid kõrvuti tubades ning hageja teada ühised ärilised huvid; 2009.a. jaanuari alguses kostja helistas talle ja kutsus Kubija hotelli; hageja sõitis Kubija hotelli ette ja kostja kutsus teda sisse; hageja ütles, et ei saa minna, kuna haige koer oli autos; kostja tuli hageja auto peale ja istus kõrvalistmele ning seal jälle lubas, et nädala-kahe pärast saab hageja 1 600 000 krooni ja protsendid; autos olid ainult hageja ja kostja. Kohus nõustub hagejaga, et tunnistaja Toomas Kreitsbergi ütlused ja kostja vande all antud seletus kostja poolt raha hagejale üleandmise kohta ei ole usaldusväärsed. Toomas Kreitsberg on avaldanud (tl 116), et tal ei ole ärialaseid ega tööalaseid suhteid kostjaga. Samas on kostja vande all seletanud (tl 202), et tema teada on Kreitsberg varem olnud seotud äriühinguga Spada Invest; A. Uibokand on selle äriühingu juhatuse liige. Tunnistaja T. Kreitsbergi ütlused on vastuolulised. Tunnistaja T. Kreitsberg algul avaldab, et hageja tuli hiljem, pärast aga et kostja tuli ja raha anti üle. Tunnistaja T. Kreitsberg ei tea, mille eest raha anti, ei mäleta, et sellest jutuajamist oleks olnud; kuigi rahasummat üle ei loetud, teab tunnistaja, et üle anti 800 000 krooni; tunnistaja ei mäleta, kas restoranis oli palju rahvast. Kostja kinnitab kohtuniku korduvale küsimusele, millal see sündmus toimus, korduvalt, et jaanuaris 2008 (tl 202), samas kui tunnistaja T. Kreitsberg annab ütlusi raha üleandmise kohta 2009.a. jaanuaris (tl 116); kostja ei oska täpsemalt selgitada 800 000 krooni omamise asjaolusid. VÕS § 96 lg 1,3 kohaselt, kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja on lepingus tunnistanud laenu kättesaamist, seega on leping ühtlasi käsitletav võlatunnistusena (võladokumendina). Võladokumenti ei ole võlgnikule tagastatud, kirjalikku tunnistust võla tagastamise kohta antud ei ole, seega ei saa eeldada, et kostja on kohustuse täitnud. Kostja A. Uibokand on seletanud vande all, et ta on tegelnud põhiliselt vahendustegevusega, tal on väga palju erinevaid ettevõtteid olnud, on spordiühing, on pidanud piljardisaali, pidanud toidukohta, kinnisvara vahendanud, on OÜ Rannatare ja OÜ Volante Kinnisvara, on olnud tegev Luha Keskuses, on Spada Invest OÜ juhatuse liige, on sõlminud lepinguid ja ka finantseerimislepinguid. Seega on kostja olnud tegev äritegevuses, mistõttu eeldab kohus, et ta oli teadlik ka kirjaliku laenulepingu alusel võetud laenu tagastamise fikseerimise vajadusest. Kui hageja ei usaldanud kostjale raha laenata ilma kirjaliku laenulepinguta, ei ole põhjendatud ka kostjapoolne eriline usaldus laenu tagastamise fikseerimatajätmise või laenutunnistuse tagastamise mittenõudmise näol. Neil asjaoludel leiab kohus, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud kogu võla (sealhulgas 800 000 krooni) tasumist hagejale. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas ei oma tähendust, millistel asjaoludel kostja tasus hagejale intresse raha kasutamise eest enne 04.07.2007.a. sõlmitud laenulepingut, sest hageja nõue tuleneb 04.07.2007.a. poolte vahel sõlmitud laenulepingust, millega on kostja hagiavalduse kohaselt kinnitanud 1 600 000 krooni saamist ning kokku leppinud intresside ja viiviste tasumises.

5 (10)

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et laenuleping on alati kestvusleping, sest selle puhul eksisteerib kestvuslepingule tsentraalne tunnus- laenuandja püsiv kohustus võimaldada laenusaajal laenuperioodi kestel laenusummat kasutada ja laenusaaja kohustus maksta selle eest laenuandjale tasu intressi näol (M. Käerdi. Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne). Seega on tegemist lepinguga, mille raames eksisteerivad lepingupoolte vastastikused püsiva iseloomuga põhikohustused VÕS § 195 lg 3 tähenduses. VÕS §-d 76 lg 1 ja 82 lg 1 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus, mis muutub reeglina sissenõutavaks laenulepingus sätestatud ajal. Kohus ei nõustu hageja väitega, et pooltevaheline laenuleping oli tähtajaline, sest pooled olid suuliselt leppinud kokku raha tagastamise tähtajad esialgu oktoober 2007 ja viimaseks tähtajaks juuli 2008.a. Laenulepingust nähtuvalt ei olnud pooled kokku leppinud laenu tagastamise kohustuse tähtajas (tl 9). Hageja väited, et pooled on suuliselt lepingut muutnud ja määranud lepingu tähtaja, on paljasõnalised ning ei ole ka kooskõlas TsÜS § 77 lg 3 2.lause mõttega. Kostja vande all antud seletus ja muud tõendid ei kinnita pooltevahelise laenulepingu tähtajalisust. Tähtajatu on laenuleping, mille puhul ei ole pooled leppinud kokku laenusaajale väljamakstud laenusumma tagastamise kohustuse täitmise ajas. Tähtajatu laenulepingu korral muutub laenu tagasimaksmise kohustus üldjuhul sissenõutavaks laenulepingu korralise ülesütlemise korral. VÕS § 398 lg 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Lisaks korralisele ülesütlemisele võib ka tähtajatu laenulepingu üles öelda erakorraliselt, mille eelduseks on mõjuva põhjuse esinemine. VÕS § 399 lg 1 p 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus nõustub hagejaga, et see paragrahv ei näe ette ülesütlemisavalduse vorminõuet. Seega peaks lepingu ülesütlemine olema lubatud ka kaudse tahteavaldusena. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega ei ole ilmselt sellise tahteavalduse puhul määrav, et lepingupool oma avaldust selgesõnaliselt ülesütlemiseks ei nimeta. Ülesütlemine on tahteavaldus, mis jõustub teise poole poolt kättesaamisega. Hageja M. M. annab vande all seletuse (tl 187), et aprillis 2008 oli viimane osaline laekumine ja maikuus 2008.a. ütles ta kostjaga lepingu üles näost näkku; 16.mail 2008.a. oli Virgo Kibena kõrval, kes kuulis pealt, kui hageja nõudis raha ja kostja ütles, et saad oma raha; varem saatis hageja kostjale sõnumeid telefoniga ja nõudis oma raha tagasi; järgmine kord oli maikuus, kui tulid sõbrad külla, Kurvits oli seal ja kostja tuli kauplusest välja; hageja ei öelnud niimoodi, et leping on lõpetatud; kui inimene küsib oma raha, siis ongi leping üles öeldud, kui inimene ei maksa igakuiselt protsente.

6 (10)

Tunnistaja Virko Kibena annab ütlusi (tl 112), et ta kohtus A. U. M. M. pulmas 16.mail 2008, A. U. tuli talle õnne soovima, Margus küsis ta käest, et kuna ta raha kätte saab, A. U. ütles, et kahe kuu pärast saad raha kätte; teinekord oli ta M. M. pool detsembri algul 2008 ja sinna tuli Kaido Kurvits naisega; siis tuli A. U. Marguse poole; jutt käis 1,6 miljonist ja pluss protsendid 400 000; A. U. lubas ära maksta rahad, et Viljandi notarist peaks raha saama. Tunnistaja Markel Kurvits annab ütlusi (tl 113), et ta nägi juhuslikult A. U. , kelle hüüdnimi on Känd, 2008 maikuus Võrus Favora tankla juures, kui tuli sõbra Jüri Prussiga Margusele külla; Margus küsis Uibokannult, et millal ta oma raha tagasi saab ja Uibokand vastas, et saad oma miljoni kuussada ja pluss protsendid juulikuus. Tunnistaja Jüri Pruss annab ütlusi (tl 114), et kunagi 2008.a. maikuu alguses, kui nad Markel Kurvitsaga tulid Margusele Võrru külla ja said kokku Favora tankla ees, Uibokand tuli poest välja ja tervitas Margust ja Margus küsis, et kuna ta võla ära maksab, Uibokand ütles, et maksab juulikuus ära kogu summa pluss protsendid; Margus ütles neile, et see on A. U. . Tunnistaja Sigrit Müürsepp (tl 115), kes on hageja abikaasa, annab ütlusi, et A. U. käis 16.mail 2008.a. korra neil pulmas ainult õnne soovimas; nende pool käis ta viimati 2008.a. detsembri alguses, kui seal olid ka Kaido Kurvits, Laura ja Virko Kibena; ükskord augusti alguses 2008 said nad kokku Statoilis ja Margus küsis Andrese käest raha ning Andres vastas, et saad raha, see pole sinu probleem, vaid minu probleem. Kohus nõustub kostjaga, et paljundusmasina abil tehtud mobiiltelefoni ekraani pildid (tl 70) ei ole usaldusväärsed tõendama, et hageja poolt on kostjale aprilli algul 2008 sellesisulised sõnumid saadetud ning need sõnumid on seotud käesoleva hagiga. Samuti puuduvad tõendid, et kostjale on sellised sõnumid kätte toimetatud. Tunnistajate Virko Kibena, Markel Kurvitsa ja Jüri Prussi ütlustega ja hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et hageja on maikuus 2008 nõudnud kostjalt kogu võla tagastamist, sest kostja ei ole alates aprillikuust 2008 tasunud lepingus ettenähtud suuruses võlaintresse. Kohus nõustub hagejaga, et hageja suuline pöördumine kostja poole laenuraha ja tasumata intresside saamiseks on samuti käsitletav tähtajatu laenulepingu ülesütlemisena, sest hageja on väljendanud oma tahet raha tagasisaamiseks ning kostja on asja materjalidest nähtuvalt selle hageja tahteavalduse kätte saanud. Kohus nõustub hagejaga, et kui lugeda laenulepingu ülesütlemise tähtajaks hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse kostja poolt kättesaamise aeg, siis tuleks laenuraha kasutamise eest tasutavad intressid arvestada ka perioodi eest august 2008.a. kuni hagiavalduse kostja poolt kättesaamiseni 13.veebruaril 2009 (tl 39), millele lisandub viiviste nõue kuni põhinõude täitmiseni. Kuigi hagejal oli tulenevalt VÕS § 399 lg 1 p 2 intressimaksmise kohustuse mittetäitmisel õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, on hageja asja materjalidest nähtuvalt nõustunud kostja poolt pakutud laenu tagastamisega kahe kuu möödudes juulis 2008. Selline hageja käitumine on lubatav ka VÕS § 398 lg 1 kohaselt tähtajatu laenulepingu korralisel ülesütlemisel. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale lepingust tuleneva põhivõla 1 600 000 krooni, hageja poolt hagis nõutud intressid ja viivised tasunud. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, 7 (10)

et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Laenulepingust ja poolte vande all antud seletusest tulenevalt on kostja saanud laenu 1 600 000 krooni, mille väljamõistmist hageja nõuab. Kohus kontrollib ka hageja esitatud intresside ja viiviste kostjalt väljamõistmise nõudeid. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooltevahelises laenulepingus on kokku lepitud intressi tasumine. Laenulepingu p 4 ja hageja M. M. vande all antud seletusega on tõendatud, et pooled olid kokku leppinud laenu intressi tasumises 90 000 krooni kuus, mida kostja asja materjalidest nähtuvalt esialgu ongi teinud. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS ei sätesta laenulepingult tasutava intressi suuruse ülempiiri. Hagiavaldusest ja hageja vande all antud seletusest nähtuvalt tasus kostja intresse korrektselt kuni märtsikuuni 2008.a., aprillis 2008 40 000 krooni ja augustis 2008 150 000 krooni. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Tulenevalt VÕS § 88 lg 8 on põhjendatud hageja seisukoht, et ta arvestas kostja poolt augustis 2008 makstud summa intresside tasumisena. Seega on kostja intressivõlgnevus (aprill 50 000 + mai 90 000 + juuni 90 000 + juuli 90 000- augustis makstud 150 000) 170 000 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja arvestanud viiviseid alates augustist 2008.a. kuni jaanuar 2009 laenuraha 1 600 000 krooni tagastamisega viivituses oldud aja eest kokku 1 440 000 krooni, kuid hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendanud viiviste nõuet poole võrra 720 000 kroonini. Hageja ei ole arvestanud viiviseid intresside tasumisega viivituses oldud aja eest. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Leppetrahvi (viivise) alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Leppetrahvi (viivise) eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on kostja ülesanne tõendada, et viivised on ülemäära suured.

8 (10)

Laenulepingu p 6 kohaselt (tl 9) on pooled kokku leppinud, et laenuvõtja maksab laenuandjale 0,5% viivist päevas kõigilt tähtaegselt tasumata maksetelt. Hageja on vähendanud oma viiviste nõuet poole võrra. Hageja on pöördunud hagiga kohtusse, sest kostja ei ole lepingut täitnud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja põhivõlgnevuse likvideerimisel käesoleva ajani tasunud ühtegi senti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et viivised on ülemäära suured. Viiviste tasumine oli poolte sõlmitud lepingus ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Leppetrahvi (viiviste) vähendamisel võtab kohus arvesse võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ja tähelepanuväärivat võlausaldaja huvi. Võrreldes laenu ja haginõude suurusi, nähtub, et kostja ei ole mitme aasta jooksul vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele laenu tagastanud ega midagi teinud selle tagastamiseks. Kostja viitab küll viivise vähendamise võimalusele seaduses ja Riigikohtu lahendile, kuid ei ole põhjendanud, millistel konkreetsetel asjaoludel on antud asjas nõutav viivis ebamõistlik ning milline viivis antud juhul oleks mõistlik. Samuti moodustab hageja viiviste nõue põhinõudest vaid 45 protsenti. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Kohus nõustub kostjaga, et TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtuvaidluses viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Samas on kostja vande all seletanud (tl 202), et tema teada on Kreitsberg varem olnud seotud äriühinguga Spada Invest; A. Uibokand on selle äriühingu juhatuse liige. Mis puutub hageja esindajate poolt kohtuvaidlustes viidatud kostja seotusele äriühinguga Werrohof Invest OÜ, siis asjas on arestitud hagi tagamiseks kostjale kuuluv Werrohof Invest OÜ osa ja äriregistri kandest nähtuvalt (tl 130) on kostja Werrohof Invest OÜ juhatuse liige. Kohus jätab tähelepanuta hageja esindajate viited kohtuvaidluste käigus (tl 209) Mederex Grupp OÜ juhi ja osaniku, Võru Maja OÜ ainuosaniku kohta ning kinnistute liikumisest Spada Invest OÜ, sest asja sisulisel arutamisel neid asjaolusid esile ei toodud. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1 600 000 krooni, tasumata intressid 170 000 krooni ja viivised 720 000 krooni, seega kokku 2 490 000 krooni, s.o. 159 140 eurot. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Seega tuleb jätta jõusse Tartu Maakohtu 6.veebruari 2009.a. määruse ja 9.juuni 2010.a. määruse alusel hagi tagamiseks seatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriossa nr 3242504 Ukuaru kinnistule, asukohaga Ukuaru Teedla küla Rõngu vald Tartu maakond, kohtulik hüpoteek summas 450 000 krooni; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru 9 (10)

jaoskonna registriossa nr 1020141 kinnistule, asukohaga Koreli 83 Võru, kohtulik hüpoteek summas 250 000 krooni; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru jaoskonna registriossa nr 370141 kinnistule, asukohaga Pikk 1 Võru, kohtulik hüpoteek summas 250 000 krooni; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva jaoskonna registriossa nr 478938 Albri A 113 kinnistule, asukohaga Kärsa küla Ahja vald Põlvamaa, kohtulik hüpoteek summas 250 000 krooni; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna registriossa nr 3672206 kinnistule, asukohaga Kalevi Treimani küla Häädemeeste vald Pärnu maakond, kohtulik hüpoteek summas 250 000 krooni; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva jaoskonna registriossa nr 2364438 kinnistule, asukohaga Kaasiku Metste küla Põlva vald Põlva maakond, kohtulik hüpoteek summas 50 000 krooni; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva jaoskonda registriossa nr 1405838 Metsa I kinnistule, asukohaga Tännassilma küla Põlva vald Põlva maakond, kohtulik hüpoteek summas 100 000 krooni M. M. kasuks ning A. U. kuuluva Werrohof Invest OÜ osa nimiväärtusega 72 000 krooni arestimine 890 000 krooni ulatuses kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning kuuluvad tühistamisele otsuse täitmisel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik:

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.