2-10-1402 A L hagi M Mi vastu 3 195,58 euro 50 000 krooni väljamõistmiseks 3 195,58 eurot (50 000 krooni)
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M Mi apellatsioonkaebus Hageja A L (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja advokaat Helvia Räägel; Kostja M M (isikukood xxxxxxxxxxx. 10.11.2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.10.2010 otsus A L hagis M Mi vastu (50 000 krooni) väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3 195,58 euro
Menetluskulude jaotus. Jätta apellatsioonimenetluse kulud MMi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.11.01.2010 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu alusetult saadud 50 000 krooni väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.10.2009 lihtkirjalikus vormis lepingueelsete läbirääkimiste protokolli ja hageja tasus protokolli p-i 9 kohaselt kostjale 50 000 krooni. Pooled kinnitasid protokollis, et nende eesmärgiks on saavutada kokkulepe kostja omandis oleva kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Tegemist on tühise tehinguga, sest asjaõiguslepingu sõlmimine peab toimuma notariaalses vormis ning eelleping peab olema sõlmitud põhilepinguga samas vormis. Protokoll on lihtkirjalik ja seega on see vorminõudeid rikkudes sõlmitud ja tühine. Hageja nõuab tühise tehingu alusel üleantu tagastamist, sest tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles selle vastu.
4.Vastuväidete kohaselt üritasid pooled neljal korral sõlmida kinnistu võõrandamiseks lepinguid, kuid lepingu sõlmimine ebaõnnestus, sest hageja tõi iga kord mingi ettekäände. Hageja poolne müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisest keeldumine ei ole kooskõlas hea usupõhimõttega. Hagejale oli teada asjaolu, et osa kinnistul asuvast majast on koormatud üürilepinguga. Hagejal oli võimalik üürniku olemasolust aru saada, kui ta kinnistut vaatamas käis. Hageja on krediidiasutuse töötaja ja seetõttu sai ta kostja kohta teada pangasaladusega kaitstud informatsioonist.
5.Hageja eesmärgiks oli algusest peale sundida kostjat müüma kinnistut turuhinnast odavama hinnaga. Kostja pakutud kompromissivõimalustele hageja ei reageerinud. Hageja ei ilmutanud müügilepingu sõlmimise vastu huvi ka pärast üürilepingu lõppemist 2010.a mais, millest võib järeldada, et hageja ei soovinudki kinnistut kokkulepitud hinnaga. Sooritus on tehtud õiguslikul alusel ja seetõttu ei tule raha tagastada. Kostjale on müügilepingu sõlmimata jätmisega tekitatud kahju. Protokoll ei ole tühine. Maakohtu otsus
6.29.10.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda.
7.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. AÕS § 641 järgi peab asjaõigusleping olema notariaalses vormis. VÕS § 33 lg 2 sätestab, et eellepingule kohaldatakse põhilepingu vorminõudeid, seega peab kinnisomandi müügilepingu eelleping olema notariaalses vormis.
8.Kohtule esitatud protokolli eesmärgiks oli p. 1 järgi müügilepingu tingimuste ja lepingueelsete kohustuste kindlaksmääramine. Protokolli p-st 9 nähtub, et hageja tasus kostjale müügilepingu sõlmimise ettevalmistamise tasu 50 000 krooni (3195,58 eurot), mis tasaarvestatakse kinnistu müügihinnaga müügilepingu sõlmimisel. Punktis 11 on kokku lepitud müügilepingu esemes ning seda kirjeldatud, kokku on lepitud müügihinnas, tasumise tingimustes, valduse üleandmise tingimustes ja kostja müügilepingujärgsetes kohustustes. Tegemist on oma olemuselt eellepinguga. Protokollis on määratud ära nii müügilepingu objekt kui ka hind ja maksetingimused, mis on müügilepingu olulised tingimused. Protokolli alusel tehtud makset müügilepingu ettevalmistamiseks ei saa käsitleda eraldi tehinguosana, sest rahasumma tagastamine ja selle müügihinnaga tasaarvestamine on seotud müügilepingu sõlmimisega ja leppetrahvi tasumise kohustusega müügilepingu sõlmimata jätmisel.
Tegemist on tühise tehinguga, sest eiratud on seadusega sätestatud kohustuslikku vorminõuet ja vorminõude järgimata jätmine toob kaasa tehingu tühisuse. Tühise tehingu järgi saadu tuleb TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 50 000 krooni. Kohtu arvates ei ole seetõttu oluline, kas müügilepingu sõlmimine jäi ära hageja või kostja tegevuse tõttu ning sellekohaseid tõendeid kohus ei analüüsinud.
9.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta täies ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus
10.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 29.10.2010 kohtuotsuse, saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks otsustamiseks või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Maakohus on otsuses vääralt kohaldanud õigusnormi ja ebapiisavalt tuvastanud asjaolu, mille tulemusel oli menetlus ühekülgne ja puudulik, samuti on rikutud menetlusõiguse normi. Kostja esitas 13.10.2010 toimunud kohtuistungil vastavalt TsMS §-le 333 vastuväite selle kohta, et kohus ei rahuldanud taotlust kutsuda hagejat ütluste andmiseks kohtuistungile. Hageja kutsumine poolena kohtuistungile ei oleks olnud erand, sest esitatud tõendid omasid asjas sellist kaalu. Kostjal ei võimaldatud esitada küsimusi hageja esindajale. Kostja soovis istungi helisalvestamist ja selleks võimaluse loomise puudumise kohta esitas kostja vastuväite.
12.Kostja ei vaidlusta maakohtu seisukohta (kohtuistungi protokoll lk 2), et hageja ja tema eelnev esindaja Urmas Kukk olid pahausksed. Kostja ei omanud õigusselgust, kas esitada kahju nõue hagejale või ka hageja eelmisele esindaja U. Kukkele. Selle tuvastamiseks oleks pidanud kutsuma istungile ütluste andmiseks hageja (kas hagejale on antud pahauskset õiguspärast ootust, või kas ta tunnustab lepingueelseid läbirääkimisi). Selles õigusselguses sõltusid kostja täiendavad taotlused kohtuistungil. Tuvastamata jäid asjaolud, millisel eeldusel hageja 27.10.2009 lepingueelsetesse läbirääkimistesse astus ning milles seisnes hageja vestlus 08.12.2009 kostja laenuhalduriga (kostja vastus hageja avaldusele 04.03.2010).
13.Kostjale esitati hageja vastuväide kostja poolt esitatud 11.06.2010 kirjalikule taotlusele kohtuistungil, millele oleks pidanud jääma kostjal vähemalt mõistlik aeg tutvumiseks (7 päeva). Kohus võttis vastuväite vastu TsMS § 329 lg 2 sätestatud tähtaega ületavalt ja kostjalt sellele seisukohta küsimata.
14.Protokoll ei ole tühine ja omab vastavalt VÕS § 14 asjakohast vorminõuet. Kohus on vääralt kohaldanud õigusnormi, lugedes lepingueelsed läbirääkimised täies ulatuses eellepinguks ja seega tühiseks VÕS § 33 lg 2 ja § 1028 lg 1 kohaselt, mis on vastuolus VÕS § 2 lg 1 sätestatud printsiibiga, mille kohaselt toimib võlasuhe ainult poolte vahel ja kolmandad isikud ei saa seda suhet ümber hinnata teiseks suhteks või esitada vastuväiteid muust õigusest. Samuti ei saa lugeda tühiseks selles lepingus p-s 12 kirjutatud kahju ja p-s 11 kirjutatud kõikide kohustuste osas. Samuti on jäänud tähelepanuta lepingueelsete läbirääkimiste protokolli teised punktid (3, 5 ja 6).
15.Protokolli p 1 on märgitud, et pooled peavad läbirääkimisi müüja omandis oleva hoonestatud kinnistu müügilepingu tingimuste ning poolte lepingueelsete kohustuste kindlaks määramiseks. Protokolli p-s 11 on lisaks kohtuistungi protokollis olnud selgitustele veel kirjutatud, pooled lepivad kokku, et valduse üleandmisel on müüja kinnistul paiknevast elamust täielikult ära viinud teisaldatava mööbli (mis ei ole kinnitatud hoone külge) ja isiklikud esemed sh kodutehnika. Müüja kinnitab, et annab kinnistu ja sellel oleva elamu üle korrektselt toimivate tehnosüsteemidega ja ei eemalda elamult selle külge kinnitatud ning ekspluatatsiooniks vajalikke esemeid ja esemeid (sh Sanitaartehnika, elektripaigaldised, küttekehad, valgustid, kardinapuud, kapitaalselt hoonega seotud mööbel jms). Lisaks jätab müüja ostjale elamus ladustatud ehitusmaterjalid. Protokolli p-s 12 on kirjutatud, et juhul, kui
ostja katkestab lepingueelsed läbirääkimised ning seetõttu jääb müügileping p-s 7 toodud tähtajal sõlmimata, on müüjal õigus jätta käesoleva protokolli p-s 9 fikseeritud rahasumma 50 000 krooni leppetrahvina endale ning ostja kohustub hüvitama müüjale täiendavalt kõik müügilepingu sõlmimata jäämisest tulenevad kahjud. Käesolevas punktis toodud juhul on müüjal õigus leppetrahvile sõltumata ostja poolt lepingueelsete läbirääkimiste katkestamise vabandatavusest.
16.Samuti on hageja esindaja 08.02.2010 taotluse p-s 1 tunnustanud lepingueelseid läbirääkimisi, viidates 01.02.2010 e-maili teel saadetud kirjavahetusele. Kostja viitas sellele ka 13.10.2010 kohtuistungil. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 on hageja sellega kinnitanud lepingueelseid läbirääkimisi, rajanud lepingueelsetele läbirääkimistele omad faktilised asjaolud, millega põhjendab asjaõiguslepingu mittesõlmimist 05.02.2010. Kui tehing on tühine seadusest tuleneva vormi järgimata jätmise tõttu, siis nõutava vormi andmises väljendub tehingu kinnitamine, aga ühtlasi on sellega kõrvaldatud ka tehingu tühisust tingiv asjaolu.
17.TsÜS § 84 lg-s 2 väljendub konversiooni kontseptsioon, mille kohaselt juhul, kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane ja TsÜS § 85 kohaselt ei too lepingu ühe osa tühisus kaasa lepingu teiste osade tühisuse, kui selle tühise osa põhjustas seaduses ettenähtud vormi nõude puudumine. Läbirääkimised on ise võlasuhte tekkimise aluseks VÕS § 3 p 6, § 72 järgi. TsÜS § 84 lg-s 2 sisalduva reegli eesmärgiks on võimaldada tehtud tühise tehingu kehtima jäämine mingi teise tehinguna. Siin tuleb arvestada, et üheaegselt esineksid mõlemad tingimused: 1) pooled ei teadnud algselt tehtud tehingu tühisusest; 2) kui nad oleksid sellest teadnud, oleksid nad tõenäoliselt sõlminud selle tehingu, mis saab olla kehtiv. Seega on oluline poolte tahte väljaselgitamine ja selle tõlgendamine, millist eesmärki nad tehinguga soovisid saavutada. Pooled pidasid VÕS § 14 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi, mis ei nõua eellepingule kohaldatavat vorminõuet ja kohus oleks saanud seda tuvastada juhul, kui hageja oleks kutsutud kohtuistungile. Igasugune kohtu poolt lepingulisse suhtesse sekkumine peab olema õigustatud. Seega peab kohus kaaluma, kas kaitstav hüve õigustab lepinguvabaduse ja poolte autonoomia põhimõtte järgimata jätmist.
18.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-05 märkinud, et lepingulise esindaja seletus ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-41-05 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja seletuse võib lugeda poole enda seletuseks ja seega tõendiks üksnes siis, kui pool või tema seaduslik esindaja viibib vahetult lepingulise esindaja seletuse andmise juures ja kinnitab selgesõnaliselt kohtule, et ta nõustub lepingulise esindaja seletusega.
19.Hageja ja tema eelnev esindaja U. Kukk pöördusid Harju Maakohtusse, sellest kostjale eelnevalt teatamata, pidades samaaegselt lepingueelseid läbirääkimisi. Hageja oli teadlik, et kostjal oli ka teisi ostjaid, kellega kostja ei astunud läbirääkimistesse, kuna oli eellepingu tõttu hagejaga seotud. Hageja teadis, et AS Swedbank võib pöörata oma sissenõude kostja varale. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
22.Maakohus on käsitlenud vaidlusaluse tehingu eesmärki ja kehtivuse eeldusi ning selgitanud piisava selgusega, miks tuleb hagi kostja vastuväidetele vaatamata rahuldada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel 29.10.2009 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli tuleb pidada eellepinguks (I kd, tl 7-9). Pooled on protokolli p-s 2 sõnaselgelt kinnitanud, et nende eesmärgiks on saavutada kokkulepe kostja omandis oleva kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kuna sõlmitud kokkulepe on suunatud kinnistu võõrandamisele, pidi see olema õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks VÕS § 33 lg 2 ja AÕS § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Selle vorminõude rikkumisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu 28.01.2011 ostus tsiviilasjas nr 3-2-1-11910, p 17; 24.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 18; 10.11.2003 otsus tsiviilasjas nr 32-1-127-03, p-d 27-29; 19.11.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-03, p-d 23-26 ja 20.12.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-04, p-d 15 ja 16). Kuna pooled ei ole sõlminud asjaõiguslepingut ning hagejat ei ole kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, ei ole alust ka AÕS § 119 lg 2 kohaldamiseks (vt selle kohta Riigikohtu 05.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-05 p 13 ja 09.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-09 p 17). Tühise tehingu järgi saadu tuleb TsÜS § 84 lg 1 järgi vastavalt alusetu rikastumise sätetele tagastada. VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
23.Kolleegium, ei jaga kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud seisukohta, et hageja kohustus tasuda kostjale 50 000 krooni on protokolli p-i 12 alusel kehtiv TsÜS § 85 järgi, mille kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Ringkonnakohtu hinnangul on pooled protokolli p-i 2 kohaselt pidanud lõpliku eesmärgina silmas kostja kohustust kinnisasi võõrandada ja hageja kohustust see omandada ning seetõttu oleks pidanud ka protokolli p-des 12 ja 13 sätestatud kokkulepped, mis olid suunatud kinnistu võõrandamise ja omandamise kohustuste tagamiseks olema samuti notariaalselt tõestatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole protokolli p-des 12 ja 13 sätestatud tehingu tagamise kokkulepped tehingu muust osast kehtivatena lahutatavad, kuna need muutuksid iseseisvate kokkulepetena poolte tegelikku tahet ja tühiseks osutunud tehingu eesmärki arvestades sisutuks.
24.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Asjaolu, et kostja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et kohtu järeldused oleksid ebaõiged või põhjendamata.
25.Kuna vaidlusalune tehing on tühine, ei oma tähtsust asjaolud, mille tõttu pooled kinnistu omandi üleandmiseni ei jõudnud ning neid puudutavad tõendid.
26.Kaebuse etteheited, mille kohaselt ei kutsutud hagejat maakohtu istungile, ei võimaldatud kostjal esitada küsimusi hageja esindajale ega istungit helisalvestada, ei anna kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on kostja esitanud kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 alusel vastuväite. Kuigi protokollist ei nähtu TsMS § 333 lg 1 viimase lause järgi nõutavat kohtu määrust vastuväite lahendamise kohta, on protokolli põhjal jälgitava istungi käigu põhjal võimalik järeldada, et kohus on jätnud kostja vastuväited rahuldamata (II kd, tl 53 ja 54). Kolleegiumi arvates ei anna vastuväite lahendamise määruse protokollimata jätmine üksi alust maakohtu otsust tühistada. Maakohtu seisukoht, et kostja poolt kohtuistungil esitatud taotlused olid asjakohatud, on õige.
27.Kostja taotluse kohustada hagejat osalema ringkonnakohtu istungil ja võtta apellatsioonimenetluses vastu täiendavad tõendid, on kolleegium jätnud ringkonnakohtu istungil rahuldamata. Kostja poolt selgitatud sooviks oli hageja istungil osalemisega ja uute tõendite esitamisega arutada hageja poolt kostjale väidetavat tekitatud kahju küsimust. Kuna käeolevas tsiviilasjas ei ole kostja vastavasisulist nõuet ega tasaarvestamise avaldust esitanud, jättis kolleegium kostja taotlused vaidluse raame arvestades rahuldamata.
28.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.