lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-120-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 10.11.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-120-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
10.11.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1608
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 79 lg 1Töölepingu lõpetamine kokkuleppelTLS § 82 lg 1Töölepingust taganemise keeldTLS § 84 lg 2Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemiselTLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTsMS § 363Hagiavalduse sisuTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (38)

lahend.ee
2-22-11302/10Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja12.12.20222-20-10330/22Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.01.20212-18-12301/63Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.09.20202-18-13629/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.02.20202-18-19299/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.09.20192-17-3225/66Tartu Maakohus Valga kohtumaja19.03.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-120-05 Otsuse kuupäev Tartu, 10. november 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi OÜ Balti Intermed hagi Aili Laanemetsa vastu 7203 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 22/445/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aili Laanemetsa kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 31. oktoober 2005. a Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2005. a otsus.
2.Teha uus otsus, millega jätta OÜ Balti Intermed hagi Aili Laanemetsa vastu 7203 krooni saamiseks rahuldamata.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.Mõista OÜ-lt Balti Intermed Aili Laanemetsa kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni õigusabikulude katteks.
5.Tagastada A. Laanemetsale kassatsioonkaebuselt 12. mail 2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Balti Intermed esitas Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, milles palus Aili Laanemetsalt töölepingu seaduse (TLS) § 84 lg 2 alusel välja mõista hüvitise töötaja poolt enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu lõpetamise eest 7203 krooni. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja OÜ-s Balti Intermed raamatupidajana. Kostja esitas 3. mail 2004. a hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks alusel tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Hageja teatas kostjale 4. mail 2004. a, et pooltevahelise lepingu lõpetamine eeltoodud alusel ei ole põhjendatud. Kostja esitas 5. mail 2004. a avalduse täpsustuse, märkides töölepingu alusel lõpetamise põhjendused. Hageja teatas 7. mail 2004. a kostjale veelkord, et ta ei nõustu lepingu lõpetamisega sellel alusel. Pärast 7. maid 2004. a kostja tööle ei ilmunud, lahkudes töölt omavoliliselt. Hageja lõpetas kostjaga töölepingu 10. mail 2004. a lg 1 alusel töötaja algatusel. Hageja leidis, et kuna kostja teatas töölepingu lõpetamisest 3. mail 2004. a, kuid lg 1 järgi pidi ta sellest ette teatama vähemalt ühe kuu, siis oleks tal olnud õigus töölt lahkuda alles pärast 3. juunit 2004. a. Kostja teatas töölepingu lõpetamisest ette ainult 4 päeva. Seetõttu on hagejal lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva 19 tööpäeva eest.
2-14-56217/71
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
29.11.2016
2-14-60308/16Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.01.2015
2-11-43716/35Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.11.2012
3-2-1-54-12Riigikohus08.05.2012
2-10-57944/31Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval12.04.2012
3-2-1-170-11Riigikohus06.02.2012
2-09-9969/41Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja17.01.2012
2-10-1402/78Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.11.2011
2-09-49194/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.04.2011
2-09-20680/23Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.01.2011
2-08-27203/58Tartu Ringkonnakohus08.11.2010
2-09-20680/15Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.06.2010
2-08-71980/14Tallinna Ringkonnakohus10.02.2010
2-08-61608/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.02.2010
2-08-51501/18Tallinna Ringkonnakohus28.10.2009
2-08-59308/16Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja07.09.2009
2-08-64896/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja03.07.2009
2-08-61608/12Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.05.2009
2-08-51501/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval27.04.2009
2-08-15390/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.04.2009
2-08-15390/5Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja18.12.2008
2-07-49650/10Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja09.12.2008
2-07-34638/18Tallinna Ringkonnakohus30.09.2008
2-07-34623/7Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja08.09.2008
TLS § 82
TLS § 82
TLS § 79
TLS § 79
TLS § 84
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja arvates lahkus ta töölt seaduslikul alusel, mitte omavoliliselt. Kostja ei esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 79, vaid TLS § 82 alusel, sest hageja rikkus pooltevahelist lepingut. Hageja ei saanud kostja avaldust käsitada töötaja omal soovil lahkumise soovina TLS § 79 alusel. Kostja pidas oma avaldust põhjendatuks ega läinud enam pärast etteteatamise tähtaja möödumist tööle. Hageja võinuks lõpetada kostjaga töölepingu TLS § 86 alusel, kuid ta seda ei teinud.
3.Tallinna Linnakohus jättis 23. detsembri 2004. a otsusega hagi rahuldamata. Linnakohtu otsuse

põhjenduste kohaselt rikkus hageja töölepingu seadust, kui ta vabastas töötaja töölt TLS § 79 järgi, ilma et kostja seda soovinuks. Kostja teatas hagejale kirjalikult töölepingu lõpetamise soovist TLS § 82, mitte § 79 alusel. Tulenevalt TLS §-s 72 sätestatud kirjaliku teatamise kohustusest ei olnud hagejal alust käsitada kostja käitumist tahteavaldusena lõpetada tööleping TLS § 79 alusel. Kuna hagejal ei olnud õiguslikku alust vabastada kostja töölt TLS § 79 alusel, siis ei ole tal ka õigust saada TLS § 84 lg-s 2 sätestatud hüvitist.

4.Hageja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. aprilli 2005. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7203 krooni. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus kohaldas asjas vääralt töölepingu seadust. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja esitas 3. mail 2004. a hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Kostja avaldas töötamise lõpetamisega alates 8. maist 2004. a otsest tahet töösuhte lõpetamiseks. Seetõttu lõpetas hageja temaga töölepingu 10. mail 2004. a TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel. Töölepingu lõpetamist sellel alusel ei ole kostja vaidlustanud. Linnakohtu istungil kinnitas kostja esindaja, et tema esindatav oli töölepingu lõpetamisega TLS § 79 lg 1 alusel rahul. Linnakohus jättis tähelepanuta, et pooled vaidlevad TLS § 84 lg-s 2 sätestatud hüvitise saamise õiguse, mitte töölepingu lõpetamise aluse üle. Kuivõrd töötaja nõustus töölepingu lõpetamisega TLS § 79 lg 1 alusel, siis ei olnud linnakohtul õigust anda hinnangut töölepingu lõpetamise seaduslikkusele ega jätta hagi sellest hinnangust tulenevalt rahuldamata. Vastavalt TLS § 79 lg-le 1 teatab töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette vähemalt ühe kuu. Kuna kostja lahkus töölt enne ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist, on hagejal õigus nõuda temalt TLS § 84 lg-s 2 ette nähtud hüvitist. Kostja ei esitanud hageja hüvitise arvestusele vastuväiteid.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse linnakohtu otsus. Ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse normi, kui jättis arvestamata asjas olulised tõendid ja faktilised asjaolud, mis välistavad TLS § 84 lg 2 kohaldamise. Kohus ei arvestanud, et kostja soov oli tööleping lõpetada TLS § 82 alusel ning ta võis pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkuda. Kuna kostja ei ole esitanud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel, siis ei olnud hagejal seaduslikku alust sellel alusel töölepingut lõpetada. Tööandjale, kes toimis ebaseaduslikult, ei saa mõista sellele tuginedes välja hüvitist töötajalt, kes toimis seaduslikult. Ringkonnakohus ei ole kostja eeltoodud vastuväidetele vastanud ega põhjendanud, miks ta loeb kostja töölt lahkumise omavoliliseks ja ennetähtaegseks. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et linnakohus andis ebaõigesti hinnangu töölepingu lõpetamise aluse seaduslikkusele ja jättis sellele tuginedes hagi rahuldamata. Linnakohus ei hinnanud töölepingu lõpetamise seaduslikkust, vaid seda, et kostjal ei olnud tahteavaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel. Ringkonnakohus kohaldas seega vääralt TLS § 84 lg-t 2. Kostja palus hagejalt välja mõista kostja kantud kohtukulu.
7.Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud protsessiõiguse normi.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium saab tuvastatud asjaolude põhjal teha ise uue otsuse ja jätta hagi rahuldamata.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas 3. mail 2004. a avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu ja 8. maist 2004. a enam tööle ei ilmunud. Hageja lõpetas kostjaga töölepingu 10. mail 2004. a TLS § 79 alusel töötaja algatusel. Oma nõudes TLS § 84 lg 2 alusel hüvitise saamiseks tugines hageja sellele, et kostja ei ole järginud töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel ettenähtud etteteatamise tähtaega.
10.Töölepingu seaduse § 72 lg 1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette teatama kirjalikult ja soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Kuivõrd töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel, vaid esitas avalduse lepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, siis ei olnud tööandjal seaduslikku alust töölepingut TLS § 79 alusel lõpetada. Eeltoodud seisukohale on Riigikohus asunud ka 30. septembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03 (RT III 2003, 28, 297). Seega on ringkonnakohus järeldanud ebaõigesti, et kui hageja ei nõustunud lõpetama kostjaga töölepingut TLS § 82 alusel, oli tal õigus vormistada töölepingu lõpetamine 10. mail 2004. a TLS § 79 alusel töötaja algatusel.
11.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et kostja nõustus töölepingu lõpetamisega TLS § 79 alusel. Ringkonnakohus tugines oma järelduses sellele, et kostja esindaja on linnakohtu istungil kinnitanud, et tema esindatav oli töölepingu lõpetamisega TLS § 79 alusel nõus. Kolleegium on seisukohal, et lepingulise esindaja seletus ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 (RT III 2005, 17, 181)). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 113 kohaselt on asjas tõendiks vaid poole seadusliku esindaja, mitte lepingulise esindaja seletused. Samuti ei saa asjaolust, et kostja ei ole töölepingu lõpetamist TLS § 79 alusel vaidlustanud, tuletada järeldust, et kostja oli töölepingu lõpetamisega sellel alusel nõus. Kostja leidis, et hageja rikkus töölepingu tingimusi ja tal oli õigus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel. Sama seaduse § 83 lg 1 mõtte kohaselt võib töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt ära jääda ka siis, kui tööandja ei vormista töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud korras. Seega on kostja käitumine töösuhte lõpetamisel kooskõlas seadusega.
12.Kolleegium märgib, et hagejal oli vaidlusaluses olukorras võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Riigikohus on 30. septembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03 selgitanud, et kui vaidluse lahendamisel töövaidlusorganis selgub, et töötajal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, kuid ta on töölt lahkunud ning tööandja ei ole vaidluse tõttu

töölepingu lõpetamist vormistanud, on töövaidlusorganil õigus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 lg-s 1 ettenähtud ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisest alates.

13.Töölepingu lõpetamine töötaja algatusel on võimalik nii TLS § 79 lg 1 kui ka TLS § 82 lg 1 alusel. Töölepingu seadus seob määramata ajaks sõlmitud töölepingu töötaja algatusel lõppemise vähemalt ühekuulise etteteatamise tähtajaga. Töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingu rikkumise korral tuleb töötajal nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest ette teatada vähemalt viis kalendripäeva. Seega juhul, kui tööandja rikub töölepingu tingimusi, on töötajal seaduse järgi töölepingu lõpetamiseks oluliselt lühem etteteatamistähtaeg. Enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu lõpetamise tagajärjed sätestab TLS § 84 lg 2, mille kohaselt on tööandjal õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Kuivõrd tuvastatud asjaolude kohaselt on kehtiv kostja tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel, puudus hagejal õigus lõpetada kostjaga tööleping TLS § 79 lg 1 alusel ja nõuda sellest tulenevalt TLS § 84 lg-s 2 sätestatud hüvitist.
14.Kostja on tasunud õigusabi eest linnakohtus 2360 krooni, ringkonnakohtus 2950 krooni ja kassatsioonimenetluses 1180 krooni. Kuna kohus lahendas hinnaga hagi ja hagi jäi rahuldamata, saab kolleegium TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel hagejalt kostja kasuks õigusabi eest välja mõista kuni 5% hagi hinnast. Kolleegium mõistab õigusabikulude katteks hagejalt kostja kasuks välja 360 krooni. A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.