Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 30.11.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: Swedbank Liising AS-i hagi AAvastu 4 579,85 euro (71 659,08 krooni) ja viiviste nõudes Hagihind: 4 579,85 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 09.06.2011. a Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Külli R (xxx) Kostja: AA(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.Swedbank Liising AS-i hagis AAvastu rahuldada osaliselt: 1.1 Mõista kostjalt AA hageja Swedbank Liising AS kasuks 45 661,64 krooni e. 2 918,31 eurot. 1.2 Mõista kostjalt AA hageja Swedbank Liising AS kasuks välja viivis VÕS §113 lg 1 sätestatuid määras (seadusjärgne viivis ) alates 23.09.2010 kuni põhinõude 2 893,97 euro tasumiseni. 1.3 Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
1.1.Hageja nõue 24.05.2010 esitas Swedbank Liising AS maksekäsu kiirmenetluse avalduse AA vastu. Seoses vastuväite esitamisega anti asi üle asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 12.10.2010 esitas esitas Swedbank Liising AS Harju Maakohtule hagi AA vastu. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 71 659,08 krooni ehk 4 579,85 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 71 659,08 krooni). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Nõude alusena viitab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 23 lg 1, § 455 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 367 lg 1 ja lg 4, TsMS § 367.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse ja 26.04.2011 seisukoha kohaselt Swedbank Liising AS (endise nimega AS Hansa Liising Eesti) ja AA sõlmisid 31.08.2007 liisingulepingu , mille esemeks oli sõiduauto Citroen C4 1.6, ehitusaasta 2007. Hageja kohustus vara lepingu perioodiks kostja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt graafikule. 11.09.2007 sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Kindlustusandjaks oli AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusmakseid kohustus kostja tasuma hageja vahendusel. Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi ning jättis maksed tasumata. Hagejale on tasumata debitoorne võlgnevus (põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kaskokindlustuse võlgnevus) 27 568,24 krooni, viivisevõlgnevus moodustab 380,78 krooni. Hageja saatis kostjale 10.03.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta koos vara müügiprotseduuri kirjeldusega. Kostjat informeeriti võlgnevuse suurusest ning anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kokkulepete sõlmimiseks paluti kostjal hagejaga viivitamatult ühendust võtta. Kostja ühendust ei võtnud ning hageja luges lepingu erakorraliselt üles öelduks alates 05.05.2009. Seoses lepingu ülesütlemisega kohustus kostja hagejale üle liisingueseme (vara) valduse. Hageja oli sunnitud pöörduma vara tagastamiseks CE OÜ poole. Vara valdus taastati 31.08.2009. Hageja andis vara võõrandamiseks üle SA AS-ile 01.09.2008. Varale leiti ostja hinnaga 115 000 krooni (95 833,33 krooni käibemaksuta). Hageja tegi ostjale allahindluse summas 17 600,33 krooni, kuid nimetatud hinnavahet kostjalt välja mõista ei palu. CE OÜ ja SA AS esitasid teenuste eest hagejale arved kokku summas 5 670,77 krooni. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja nõuet kostja vastu. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 167 492,41 krooni (vara jääkmaksumus 133 872,62 krooni, debitoorne võlgnevus 27 568,24 krooni, vara tagastamise ja realiseerimise kulud 5 670,77 krooni). Kostja võlgneb hagejale 71 659,08 krooni (167 492,41 – 95 833,33). Hageja on seisukohal, et hind, millega vara võõrandati, vastab vara väärtusele TsÜS § 65 mõttes. Turuväärtuse määramisel on keskseks küsimuseks selle kohalik keskmine müügihind, mis nähtub hageja esitatud müügiaktist. Kostja soovib turuväärtust tõendada portaali www.auto24.ee pakkumiste väljatrükkidega. Pakkumishind ei näita sõiduki turuhinda ehk hinda, millega sõiduk tegelikult võõrandada õnnestuks. Pakkumise alusel ei saa väita, et sõiduki väärtus ei saa olla sellest madalam. Kostja oleks võinud ise varale kõrgema hinnaga ostja leida. 10.03.2009 teatisele oli lisatud müügiprotseduuride kirjeldus kostja võimaluste kohta protsessis osalemiseks. Vara suunati müüki 28.09.2009, millest hageja teavitas kostjat 08.10.2009 teatisega. 29.10.2009 vara võõrandati. Asjaolu, et võõrandati mitu eset korraga, ei kahjusta kostjat. Hageja ei palu kostjal hüvitada allahindluse tõttu tekkinud hinnavahet. Isegi, kui tuvastada hageja poolt esitatust erinev vara väärtus, on hagejal lahendist nr 3-2-133-08 tulenevalt õigus lähtuda 10% erinevast hinnast. Ebaõige on väide, et kostja viis vara ise müügiplatsile, seda tehti pärast CE OÜ poole pöördumist. Hageja ei nõustu ka seisukohaga, et lahendist nr 3-2-1-33-08 tulenevalt on hageja liisingulepingu üldtingimused tühised. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule liisingulepingu maksegraafiku, üldtingimuste ja lisadega (t lk 33-47), kindlustusleppe (t lk 48-50), arved (t lk 51-65), kinnituse kindlustusmaksete kohta (t lk 66-67), kindlustuspoliisi (t lk 68-69), lepingu ülesütlemise teatise müügikirjeldusega (t lk 70-71), üleandmise-vastuvõtu akti (t lk 72-73), müügiakti (t lk 74), CEOÜ ja SA AS arved (t lk 75-80), õiendi nõude arvestuse kohta (t lk 81), 07.12.2009 ja 27.01.2010 teatised (t lk 82-87).
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitised.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja allkirjastas liisingulepingu V AS-i müügisalongis 04.09.2007. Hageja esindajat allkirjastamise juures ei viibinud, allkirjastamisel liisingulepingu kohta tekkinud küsimustele vastuseid saada ei õnnestunud. Hageja nõue on hageja äririsk ja sellest tulenev müügikahju. Kostjal ei lasu kohustust hageja ebaprofessionaalsusest tekkinud kahjusid korvata. Liisinguese (vara) ei ole võõrandatud parimal viisil. Kostjale ei ole edastatud vara müüki suunamise akti, kuigi alusdokumente on korduvalt küsitud. Lepingu ülesütlemise teatisele lisatud müügiprotsessi kirjeldust ei osanud kostja koheselt leida ja ei saanud protsessis osaleda. Kostja leiab, et tegelikult müügiprotsessi ei toimunudki. Müük oli hulgimüük, ostjaks oli Belgias autode müügiga tegelev W NV. Tegemist on sarnaste huvidega koostööpartnerite vahelise ostu-müügiga. Kostjal on kahtlus, et tegemist on SA-iga nö samas grupis tegutseva ettevõttega ja reaalset müüki toimunud ei ole, kaks sõsarettevõtet vahetasid omavahel varasid. Liisingulepingus ega ka üleandmis-vastuvõtu aktides ei ole kogu liisingueseme spetsifikatsiooni kirjas. SAAS-i müügikuulutused on eksitavad. Kuulutustes puudub vara kasutusele võtmise kuu ehk aeg, mis näitab vara kasutamise pikkust. Ekslikult tundub, nagu oleks vara võetud kasutusele 2007. a. jaanuaris, kuigi tegelikult tehti seda septembris. VEAS päring-väljatrüki ja XXX kuulutustest nähtub, et ühtegi teist selle aasta autot nii madala hinnaga müügis ei ole. 2009. a. oktoobris kasutatud autode ülepakkumist müügiturul ei olnud. Hageja müügihind oleks reaalne autole väljalaskeaastaga 2006. a. alguses või 2005. a. lõpus, läbisõiduga 60 000 km. Müügihind on ilmselgelt madal ja müügi oleks saanud teostada kõrgema hinnaga. Soome müügikeskkondades küündisid sarnaste autode hinnad 200 000 kroonini. Selgusetu on vara jääkmaksumuse kujunemise metoodika ning lepingu lõppemine. Seetõttu on debitoorne võlgnevus nõudes põhjendamata. Arusaamatu on, kas nõude hulka on arvestatud käibemaks. Põhjendatud ei ole liisingulepingu lõppemisega kindlustusmaksete tasumine, koos lepingu lõppemisega oleks tulnud tagasi nõuda liigselt tasutud kindlustusmaksed. Müügiakt on fiktiivne. Vara maksumus ning kuupäev on valed. Aktis on müügiaega kunstlikult pikendatud, sellega seoses on fiktiivne ka SAAS-i hoiutasu arve. Õigustatud ei ole remonttööde ja ülevaatuse arve. Vara oli läbinud VE esinduses garantiilõpueelse kontrolli ning tunnistatud tehniliselt üliheas seisukorras olevaks. Uueks ülevaatuseks puudus vajadus. CE OÜ arve on alusetu, sest kokkuleppe kohaselt pidi kostja viima vara ise müügiplatsile. Kostja oli seisukohal, et vara tuleb enne müüki suunamist parandada. 2009. juulis toimunud kokkusaamisel hageja esindaja K. J lepiti kokku, et kostja laseb garantiikorras vara parandada ja viib selle ise müügiplatsile. Hiljem aga taheti liisingueset CEOÜ poolt kostjalt jõuga kätte saada. Hirmutatud kostja sõitis autoga ise müügiplatsile ning allkirjastas üleandmisevastuvõtu akti. 08.10.2009 käis kostja koos hageja esindajaga SAAS-i müügiplatsil, et vaadata üle paranduses olnud esilogari olukord. Kostjale on siiani teadmata, kas parandus toimus või ei. Pärast vara hagejale üleandmist oli kuu aega segadus, kes peaks vara parandama. Seetõttu ei pea kostja õigeks SAAS-i arvet liisingueseme hoidmise eest. Müügiplatsil selgus, et vara oli juba müüdud. Seda kinnitab ka Krediidiinfos olev teave. Vara võeti müüki 28.09.2009 ja kostja maksehäire lõpetati 06.10.2009. Järelikult müük on toimunud vähem kui nädalaga. Ka SAAS-i esindaja väitel leidus ostja 2-3 päevaga. Vara ei üritatudki reaalse hinnaga müüa, varale pandi kohe ebamõistlikult madal hind. Kostja on pikaajaline registreeritud töötu. Kokkuleppe sõlmimise asemel lõpetas hageja lepingu. Dokumenti, kus oleks kirjas liisingulepingu lõppemise kuupäev, kostja saanud ei ole. „Teatist“ ei saa dokumendiks pidada. Tekkinud ja tulevikus tekkivate viiviste arvestamine on kostja majandusolukorda arvestades ebamõistlikult kahjustav ja kostja palub jätta viivise arvestamata. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-33-08 leiab kostja, et liisingulepingu üldtingimused on tühised osas, mis paneb vara võõrandamise hinnariski üksnes liisinguvõtjale. Hageja on Riigikohtu seisukohast aru saanud valesti. Silmas on peetud kuni 10% madalamat hinda, s.t. 03
10% erinevust. Antud juhul on vara hinna alandamine täiesti põhjendamata. Lahendis oli kuni 10% erinevus lubatud pikaajalisel müügil, antud juhul toimus müük 2-3 päevaga. Menetluse käigus ei ole kostjal õnnestunud hageja esindajatega e-posti teel kontakti saada. Kostjat koheldakse väga ebaviisakalt, hageja esindaja seisukohad riivavad kostja õiglustunnet. Kostja leiab, et hageja pahatahtlikkuse tõttu on hagi tühine. Kostja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks kahjutasu tekitatud ebameeldivuste, kostja au ja väärikuse alandamise eest 1 500 eurot ja õiglustunde riivamise eest 500 eurot. Samuti palub kostja välja mõista hagejalt õiglane hüvitis valetamise ja teabe varjamise eest. CEOÜ töötaja TK käitumise eest palub kostja hagejalt välja mõista kahjutasu mitte vähem kui 10 000 eurot. VEAS-i poolsete defektsete remonttööde tõttu palub kostja hagejalt välja mõista 1 000 eurot või leida hagejapoolne võimalus kostjal läbirääkimisteks kohtuda VEAS-i juhatuse esimehega. CEOÜ-le kostja andmete edastamise ja isikuandmete kaitse seaduse rikkumise eest palub kostja hagejalt välja mõista õiglane hüvitis kostja kasuks. Oma väidete kinnitamiseks on kostja esitanud kohtule kirjavahetuse (t lk 139-144, 168, 170, 176), üleandmisakti (t lk 145-147), üleandmise-vastuvõtu akti (t lk 148, 177), müügipakkumised ja muud müügihinnaga seonduvad dokumendid (t lk 149-159, 161), 08.10.2009 teatise (t lk 160), maksehäire väljavõtte (t lk 163-165), arved (t lk 167-169, 171), töötukassa teatise (t lk 172), TK ja Swedbanki partnerite andmed (t lk 173-175).
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostjad on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse ning pooled on oma seisukohad kohtule kirjalikult esitanud. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Tulenevalt tsiviilasja materjalidest oli poolte vahel sõlmitud liisinguleping. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. . VÕS § 76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles VÕS § 101 lg1 p1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist 3.mai 2011 istungil on kostja tunnistanud võlgnevust 27 948.77 krooni suuruses summas (debitoorne võlgnevus ja viivis). VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Asja materjalidest nähtuvalt koosneb hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu vara jääkmaksumus 133 872,62 krooni, debitoorne võlgnevus 27 568,24 krooni, viivis 380,78 krooni, vara tagastamise ja realiseerimise kulud 5 670,77 krooni). Kohus peab põhjendatuks hageja nõuet jääkmaksumuse, debitoorse võlgnevuse ja viiviste osas. Osaliselt peab kohus põhjendatuks hoiutasu. Kohus on seisukohal, et debitoorne võlgnevus nähtub maksegraafikust (15.05.2009 seisuga). VÕS §367 3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohtu praktika kohaselt on poolte kokkuleppel lubatav lähtuda ka tegelikust müügihinnas, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatav hinnaerinevus on siinjuures kuni 10%. Tulenevalt VE esitatud tõendist on liisingu eseme turuhinnaks 31.08. 2009 seisuga 140 820 krooni koos käibemaksuga e 117 350,00 krooni ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt oleks põhjendatud liisingueseme võõrandamine mitte odavamalt kui 106681,82 krooni suuruses
summas. Liisinguese on võõrandatud aga 95 833, 33 krooni. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandaja sõidukite kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 3.7 tühine osas, millega see ei arvesta tagastatava vara väärtusega tagastamise hetkel. Kohus ei pea põhjendatuks hageja nõuet tagastusteenuse eest. Kostja esitatud materjalidest nähtuvalt on kostja ja tagastusteenuse pakkuja pidanud kirjavahetust, millest nähtuvalt oli viimane teadlik auto viibimisest remondis. VÕS 367 lg4 kulutused peavad olema vajalikud. Kohus on seisukohal, et kulutust tagastusteenusele ei saa pidada vajalikuks olukorras, kus tagastusteenuse osutajat oli liisinguvõtja poolt teavitatud sõiduki asukohast ja tagastamise takistustest. Kohus ei pea põhjendatuks ka hageja nõuet müügieelse tehnilise ülevaatuse kohta. Kohus on seisuskohal, et antud nõue ei ole kooskõlas VÕS §127 lg3 sätestatud kahju ettenähtavuse reegliga. Kostja füüsilise isikuna (tarbijana) ei pea ette nägema liisinglepingut sõlmides selliste kulude tekkimist. Põhjendatuks ei pea kohus ka SAAS arvet pirni ja remonttööde eest. Sõiduki üleandmisel pole fikseeritud, et mõni sõiduki tuli ei põle. Hoiuteenuse eest on esitatud arve hagejale arve perioodi 31.08.09.-27.10.2009 eest summas 2380 krooni (tl 79). Sõiduk on müüki suunatud 28.09.2009(tl 74). Seega pole kohtu hinnangul põhjendatud hoiutasu küsimine perioodi 31.08.09.-27.10.2009 eest. Eeltoodust tulenevalt hoiutasu tuleb vähendada 1190 kroonini. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 45 661,64 krooni e. 2 918,31 eurot (133 872,62 + 27 568,24 + 380,78 + 1190 – 117 350,00). VÕS §113 lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS§113 lg 1 sätestatuid määras (seadusjärgne viivis ) alates 23.09.2010 kuni põhinõude 45 280,84 krooni (44 471,64 – 380,78 ) e. 2 893,97 euro tasumiseni. Vastuseks kostja seisukohtadele märgib kohus alljärgnevat. Kostja on asunud esitama hageja vastu nõudeid ja taotlusi oma 4.08.2011 menetlusdokumendis. Kohus on seisukohal, et nõuete ja taotluste esitamine selliselt pole võimalik. Kui kostja soovib esitada nõudeid hageja vastu, tuleb tal esitada hagi. Taotlused tuleb aga TsMS §329 kohaselt esitada üldjuhul eelmenetluses. Kostja pole toonud välja asjaolusid, miks ta pole taotlusi saanud varasemalt esitada. Kostja on avaldanud seisukohta ,et kuivõrd liisinguese müüdi Eesti Vabariigist välja, oleks tulnud lähtuda EL liikmesriikide hindadest. Kohus on seisukohal, et selline turuväärtuse arvestamine oleks asjakohane juhul, kui Eest Vabariigis ei oleks võimalik turuväärtust määrata, s.t juhul kui puuduks turg liisinguesemele. Kostja seisukoht 22 500 krooni tagastamisest ei põhine seadusel ega poolte vahel sõlmitud lepingul. Kostja seisukoht käibemaksu arvestamisel on ekslik. Tegemist on kasutusrendi, mitte kapitalirendiga, mille korral tuleks arvestada autoväärtusesse ka käibemaks. Kohus ei nõustu, kostja esitatuga, nagu oleks vara müügiakt fiktiivne. Hageja on esitanud täiendavalt ka lepingu milline kannab 30.10.2009 kuupäeva. Kostja viited siinjuures maksehäirete registrile ei ole siinjuures asjakohased.
3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad TsMS §163 kohaselt kohtukulud kostjate Poolte enda kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.