Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Piret Randmaa
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-19657
Tsiviilasi
JK hagi SK ja NK vastu üürivõlgnevuse 917,96 euro (14 363,00 krooni) ja kommunaalkulude 1917,35 euro ( 30 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2835,31 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja JK(ik XXX, elukoht XXX); Kostja SK(ik XXX, elukoht XXX) Kostja NK(ik XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja Natalja Perova (Klassen Õigusbüroo OÜ)
esindajad
Kirjalik menetlus Menetluse liik
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused Kostjad elasid üürilepingu alusel hagejale kuuluvas korteris Tallinn, XXX ning jäid hagejale võlgu 14 363 krooni kasutatud kommunaalteenuste eest ja 30 000 krooni tasumata üüri eest. Kostja NK on teinud 30.09.2009.a. omakäelise võlatunnistuse teatise summas 44 363 krooni. Kostjad võlgnevust hagejale ei ole tasunud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista üürivõla 917,96 eurot (14 363,00 krooni) ja kommunaalkulud 1917,35 eurot ( 30 000 krooni). Hageja esitab tõenditena eluruumi üürilepingu, mis oli sõlmitud JK ja SK vahel. (t/l 7-10) ning NK poolt väljastatud võlatunnistuse (t/l 6).
Kostjate vastuväited ja põhjendused. Kostja NK esitas hagiavaldusele vastuse 14.12.2010.a., kus märgib, et tunnistab hagi. NK väidetel lahkus tema mees SK kodust ning kolis ära Venemaale, pärast mida jäi NK lapsega üksi ja ei suutnud tasuda õigeaegselt kommunaalteenuseid ja üüri. Alates 2009..a. asus kostja NK elama teise korterisse. Kostja kirjutas küll võlakirja, et tasub võlgnevuse osade kaupa, igakuiselt 3000 krooni, kuid tema sissetulek ei võimaldanud maksta kokkulepitud summat. Kostja on nõus tasuma võlgnevuse hagejale osade kaupa. Kostjale SK on menetlusdokumendid koos hagiavalduse ja selle lisadega kätte toimetatud 23.03.2011.a., mida tõendab väljastusteade kostja allkirjaga (t/l 80), kuid kostja hagiavaldusele vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja poolte poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kostja SK suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 Lk (3) 2
sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles. Võlaõigusseadus (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse § 292 lg 1 kohustab üürnikku lisaks üürile tasuma ka kõrvalkulusid juhul kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend - üürileping – tõendab, et nimetatud leping sõlmiti JK ja kostja SK ́i vahel 01.10.2008.a. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust saab hageja nõuda üüri ja kõrvalkulude võlgnevust VÕS § 271 ja 292 lg 1 alusel SK kui üürnikult, mitte aga NK kui üürniku perekonnaliikmelt. NK üürilepingust tulenevad kohustused ei laiene. Muul alusel hageja aga nõuet NK vastu kohtule esitanud ei ole. Üürilepinguga on tõendatud, et üürileandja andis eluruumi kostja SK kasutusse 02.10.2008.a. ja eluruumi üüriks oli kokku lepitud 191,73 euro (3000 krooni) kuus. Ka kõrvalkulude tasumises on üürilepingu pooled kokku leppinud üürilepingu p-s 4.3. Hageja väidetel SK üüri tasunud ei ole, samuti ei ole ta tasunud üürilepinguga kaasnevaid kõrvalkulusid. Kostja nimetatud hageja väiteid vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt SK välja mõista hageja JK kasuks kokku 2835,31 eurot, millest üürivõlg moodustab 917,96 eurot (14 363,00 krooni) ja kõrvalkulud moodustavad 1917,35 eurot ( 30 000 krooni). Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hageja nõude kostja SK osas, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja SK ́i kanda. Kuna kohus jätab hagi NK vastu rahuldamata, jäävad viimase menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Eeltoodust tulenevalt on käeoleva tsiviilasja hagihind 2835,31 eurot.
Kohtunik
Lk (3) 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.