30. november 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-40435
Tsiviilasi
KÜ hagi IIPIAS vastu liikluskahju otsuse osalise tühisuse tunnustamiseks
Tsiviilasja hind
383,47 eurot (6 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX), lepinguline esindaja L Ü (XXX) Kostja IIPIAS (registrikood XX, asukoht XXX), volitatud esindaja Allan H (XXX)
Kohtuistung
25.10.2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja LÜ Kostja volitatud esindaja Allan H
RESOLUTSIOON
Jätta KÜ hagi IIPIAS vastu liikluskahju otsuse osalise tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses (100%) välja KÜ’ilt IIPIAS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.KÜ esitas Kindlustuse Vaidluskomisjonile kaebuse IIPIAS vastu liikluskahju otsuse osaliseks läbivaatamiseks.
2.12.08.2010 otsusega jättis Kindlustuse Vaidluskomisjon kaebuse nr 7-1/10/86 rahuldamata.
3.KÜ ei nõustunud Kindlustuse Vaidluskomisjoni 12.08.2010 otsusega ja esitas kohtule hagiavalduse IIPIAS vastu liikluskahju otsuse osalise tühisuse tunnustamiseks. Asjaolud
4.12.02.2010 kell 11:21 toimus Tallinnas Tartu mnt ja Liivalaia tn ristmikul liiklusõnnetus, kus keelava punase fooritulega sõitis ristmikule sõiduk Honda, reg.märgiga XXX, mida juhtis RK, pöörates ootamatult ette mööda Liivalaia tn Tartu mnt ristmikule lähenenud sõidukile Ford Galaxy, reg.märgiga XXX mida juhtis KÜ, mille järel toimus nimetatud sõidukite vahel kokkupõrge ning, millele järgnes kokkupõrge Fordi ja hageja poolt juhitud sõiduki Peugeot 206, reg.märgiga XXX vahel.
5.05.03.2010 juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega nr XXXXXXXXX luges kostja liikluskahju põhjustajaks vastavalt kahjuteatele hageja, kes rikkus liikluseeskirja § 129 (tl 10). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub tunnustada kostja liikluskahju otsuse nr. XXXXXXXXXXXX osa, millega loeti kahju põhjustajaks hageja, tühisust. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 1050 lg 1, LE § 123, § 129.
7.Kokkupõrke tulemusena sai hageja sõiduauto esiosa ja KÜ mootorsõiduki tagaosa kerevigastusi, mille kohta algatati Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse poolt väärteoasi nr. XXXXXXXXX (Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimik). Hageja teavitas, toimunud liiklusõnnetusest ja väärteomenetluse alustamisest, elektrooniliselt oma liikluskindlustusandjat ehk kostjat interneti kodulehe kaudu, kes registreeris hageja poolt edastatud teate ülalkirjeldatud sündmusest, toimiku number XXX.
8.Hageja esitas oma sõiduki Peugeot 206 kostjale ülevaatamiseks, kes tegi kahju ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud. Samas selgitas hageja kostjale liiklusõnnetuse asjaolusid ja täitis kahjuteate, esitas koopia sõiduki registreerimistunnistusest ja juhiloast (Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimik). Vaatamata sellele, et märgitud liiklusõnnetuse asjaolude selgitamine oli Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse poolt alustatud väärteoasjas nr. XXX alles pooleli ning polnud veel tuvastatud kas hageja oli liiklusõnnetuses süüdi ja liikluskahju põhjustanud, tegi kostja 05.03.2010 juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse nr XXX, millega luges hageja liikluskahju põhjustajaks vastavalt kahjuteatele, kes rikkus liikluseeskirja § 129. Hageja ei nõustunud kostja otsusega osas, millega kostja luges hageja liikluskahju põhjustajaks vastavalt kahjuteatele, kes rikkus liikluseeskirja § 129 ning esitas 22.06.2010 kaebuse Garantiifondi Kindlustuse vaidluskomisjonile. Kindlustuse vaidluskomisjoni 12.08.2010 otsusega jäeti hageja kaebus rahuldamata. Hageja ei nõustu Kindlustuse vaidluskomisjoni 12.08.2010 otsuse järeldustega, olles arvamusel, et otsuses ei ole hinnatud esitatud tõendeid, liiklusõnnetuse süüdlase selgitamise kohustus on pandud hagejale, vääralt on tõlgendatud seadust ning tehtud otsus, mis ei tugine asjas esitatud tõenditele ega lähtu seadusest.
9.Hageja on seisukohal, et antud juhul toimus kompleksne liiklusõnnetus, selliselt, et Liivalaia ja Tartu mnt ristmikule väljus keelava märgutulega sõiduk, mis põrkas kokku hageja ees sõitnud autoga Ford Galaxy. Hageja ja hageja ees sõitnud sõiduauto Ford Galaxy sõitsid mõistlikult, valgusfoori lubava tulega, Liivalaia tn ja Tartu mnt ristmikule, täites LE ja LS nõudeid. Seega ei saa käsitleda liiklusõnnetust eespool sõitnud sõiduautole otsasõiduna ning liiklusõnnetuse asjaolusid tuleb antud juhul käsitleda tervikuna, kogu mitme sõidukiga toimunud liiklusõnnetuse ulatuses, mitte aga eraldada hageja osalust liiklusõnnetuses kogu liiklusõnnetuse kompleksist iseseisvaks nähtuseks.
2-10-40435 Kuivõrd muidu ühtlases liiklusvoolus kulgevas liikluses toimus vahetult hageja ees kolme sõidukiga ootamatu liiklusõnnetus, milles osales ka hageja ees sõitnud Ford Galaxy, siis liiklusõnnetuse toimumise hetkel seiskus ootamatult kogu liiklus. Sellise rahulikult kulgeva liikluse ootamatu seiskumine ei ole võrdne mõistega „autole otsasõiduga“, sest ootamatult seiskunud auto puhul on tagant otsasõidu asjaolud erinevad. Hageja on arvamusel, et sõiduk Ford Galaxy, mis liiklusõnnetuse toimumise hetkel seiskas ootamatult kogu liikluse, ei olnud hagejale mitte kuidagi ega mitte mingil moel ette aimatav, sest puudus mistahes tajutav teave liikluse seiskumise kohta fooris lubava märguandega rahulikult kulgevas liiklusvoolus. Hageja valis sõidukiiruse ca 40 km/h ja pikivahe ca 20 m vastavalt liiklustihedusele ja ilmastikuoludele arvestusega, et hageja suudab auto etteaimetava mistahes takistuse ees peatada. Antud juhul toimus aga hageja ees vahetult sõitnud autoga liiklusõnnetus, kus ootamatust seiskumisest eelnevalt märku ei antud, kokkupõrge toimus liikumise pealt ning tulenevalt just sellest teele tekkinud libedusest libises ka hageja auto Ford Galaxy’le tagant sisse, riivates selle auto tagumist osa. Kui Ford Galaxyga ei oleks avariid toimunud ja Ford oleks lihtsalt pidurdanud ja seisma jäänud, siis oleks ka hageja saanud oma sõiduki ohutult peatada. Liiklusõnnetuse asjaolude põhjal ei ole võimalik väita ja ei ole tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal hageja ei kohandanud oma sõidukiirust vastavalt liiklustihedusele ja liiklusoludele. Hageja leiab, et hageja pooltvalitud kiirus ja pikivahe oli igati mõistlik mõistliku ja ohutu liiklemise tagamiseks. Seega arvestas hageja kõikide võimalike etteaimatavate asjaoludega, nii nagu sätestab LE § 123.
10.Sõiduki pidurdamise ja peatamise protsess toimub liikumise ajal ja hõlmab teatud maa pikkuse, mida saab arvestada tagasõitja oma kiiruse ja pikivahe hoidmise määramisel. Eessõitja pidurdamisest antakse märku pidurituledega, mis peab olema taga sõitjale nähtav reageerimiseks ja oma auto peatamiseks. Antud juhtumi puhul, hageja ees sõitnud Ford Galaxy, pidurdamist ei toimunud, vaid toimus Ford Galaxy liikumise pealt kokkupõrge, mis seiskas hetkega autode liikumise. Selline juhtum ei ole käsitletav Ford Galaxy pidurdamisena ja peatumisena, millega tema taga sõitev hageja oleks saanud arvestada. Sellist asjaolu, et vastassuunast, punase keelava fooritule ajal sõidab keegi ristmikul rohelise lubava tulega liikuvatele autodele ette, ei saa tavapärases liikluses eeldada, seda ette aimata ega sellega arvestada. Hageja täitis LE ja LS nõudeid, juhtunud liiklusõnnetuses osales ootamatult tekkinud ja hageja poolt juhitamatute asjaolude tõttu, olles seepärast liiklusõnnetuses tegelikult kannatanu ja liikluskahju saaja, mitte aga liikluskahju põhjustaja, nagu märgitakse kaevatavas otsuses.
11.Hageja on arvamusel, et otsuse osa, millega loeti hageja liikluskahju põhjustajaks, kes rikkus liikluseeskirja § 129, tehti kiirustades ning ennatlikult, juhtumi tehiolusid piisava põhjalikkusega uurimata ning rikub otseselt hageja õigusi ja tekitas hagejale otsest varalist kahju kõrgenenud liikluskindlustuse makse näol 1 000 krooni.
12.Kuivõrd kõnesoleva liiklusõnnetuse situatsioon oli piisavalt keeruline, mis tingis vajaduse antud liiklusõnnetuse asjaolude igakülgseks ja põhjalikuks uurimiseks Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse poolt alustatud väärteoasjas nr. XXX, siis tulenevalt sellest asjaolust pikendati 18.03.2010 uurimismenetlust (tl 11). Juba see fakt, et Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalitus ei saanud väärteomenetluse uurimise käigus selgust, kes on kõnesolevas liiklusõnnetuses süüdi ning liikluskahju tekitaja, viitab liiklusõnnetuse asjaolude erilisele komplitseeritusele, mis ei võimaldanud teha süü ja kahju osas otsust. Hageja arvates ei olnud mõistlik ega põhjendatud kostja poolt otsuse tegemine enne riiklikul tasemel läbi viidava uurimise lahendit, kus tegelikult just oligi selgitamisel, kas hageja oli liiklusõnnetuse tekkimises süüdi ning kas hageja rikkus LE § 129 nõudeid, mis vastaks LS § 7417 lg 1 kvalifikatsioonile ning tooks endaga kaasa seaduses ette nähtud tagajärjed. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse 18.04.2010 määrusega lõpetati VTM § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus väärteoasjas nr. XXX(tl 12) seoses sellega, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi hageja tegevuses puudusid väärteo tunnused, hageja ei tekitanud varalist kahju, ei rikkunud LE § 123 ja § 129 nõudeid ning koostatud väärteoprotokollis nr. AB 1171411 oli hagejale ebaõigesti inkrimineeritud LE § 7417 lg 1 kohane väärtegu. Seega tuvastas Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalitus liiklusõnnetuse toimumise fakti ja kõik asjaolud, selgitades, et kõnesolevas
2-10-40435 liiklusõnnetuses hageja süüdi ei ole ega ole tekitanud kellelegi ka varalist liikluskahju, hageja ei ole rikkunud LE § 123 ja 129 nõudeid. Hageja arvates tulnuks kostjal hinnata selle tõendi tähendust oma otsuse tegemisel.
13.Hageja sõiduauto on saanud liikluskahju, varalist kahju, LKS § 26 lg 2 mõistes, olles kõnesolevas liiklusõnnetuses kannatanu. Kostja on oma otsuses aga märkinud kahju põhjustajaks hageja, mis ei ole õige ega õiglane ega seaduslik. Hageja taotles, et kostja muudaks kaevatava otsuse osa, millega loeti hageja liikluskahju põhjustajaks ning võetaks menetlusse hageja kahjuteade liikluskahju olemasolu kohta kahju hüvitamise korraldamiseks, kuid kostja kahjukäsitlus keeldus kaevatava otsuse muutmisest põhjusel, et see on juba registreeritud Liikluskindlustuse Fondis ja KÜ auto remondi eest on kostja juba tasunud ning kogu protsessi ei saa kostja iseseisvalt enam tagasi pöörata.
14.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hagis on tõendatud, et hagejal ei ole tsiviilvastutust tekkinud. Vastutuse tekkimiseks peavad olema täidetud kõik vastutuse koosseisu elemendid: õigusvastasus, kahju olemasolu, põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ja süü. Hageja juhib tähelepanu sellele, et vastutus realiseerub õigustatud isiku poolt seaduses ettenähtud toimingute rakendamise kaudu. Vaidlust ei ole selles, et hageja tsiviilvastutusleping nr. XXX oli sõlmitud kostjaga ning kõnesoleva liikluskahju tekkimisel oli kostja õigustatud võtma vastu otsuse, kas liikluskahju põhjustaja on hageja ning millist õigusakti hageja rikkus. Kas ja kui palju kostja otsuse langetamiseks kogub tõendeid ja kontrollib fakte ei ole hageja kontrollida, mis tähendab, et hageja ei saa sekkuda kostja tegevusse tsiviilvastutuse asjaolude väljaselgitamise protsessi. Seega, tulenevalt hea usu põhimõttest, eeldatakse, et kostja kui tsiviilvastutust kaasa toovat otsust langetama õigustatud isik, on teinud faktiliselt kindlaks hageja poolt LE § 129 rikkumise ning tsiviilvastutuse koosseisu kõikide elementide olemasolu. Liikluskahju tekkimises süüdi oleva ja LE sätteid rikkunud isiku kindlakstegemine ei ole hageja võimuses ega ka hageja ülesanne.
15.Hageja leiab, et käitus VÕS § 1050 lg 1 kohaselt, esitades kostjale õigeaegselt väärteomenetluse lõpetamise määruse kui tõendi selle kohta, et hageja ei ole rikkunud kaevatava otsuse aluseks olnud LE § 129 nõudeid, mis tõendas, et hageja ei ole rikkunud LE § 129 nõudeid, mistõttu kaevatav otsus selles osas, et hageja on liikluskahju tekitamise süüdi LE § 129 rikkumise tõttu, ei ole õige. Kostja ei saa panna hagejale kohustust, tõendada, et otsasõit toimus asjaolude tõttu, mille eest vastutab mõne muu sõiduki juht. Kostja kohustus selgitada, kas hageja rikkus LE nõudeid ning rikkumine vastavalt dokumenteerida.
16.Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, millega saaks tuvastada hageja poolt LE § 129 nõuete rikkumist. Kostja üksnes eeldab sõidukiiruse vähendamist ja pikivahe pikendamist, oma väidet mitte millegagi tõendamata. Hageja ei vaidle selle vastu, et kostjal on õigus tõendeid hinnata ja hageja poolt esitatud tõendil ei ole automaatset jõudu. Kuid siis peaksid olema kostjal mingid täiendavad tõendid, milledega kostja saaks hageja tõendid objektiivselt ümber lükata. Hageja on seisukohal, et oluline on väärteomenetlust lõpetava määruse olemus, mis võtab kokku juurdluse käigus kogutud tõendid, milliste pinnalt on tehtud järeldus, et hageja ei ole LE ja LS nõudeid rikkunud. Hageja ei ole kunagi tuginenud väärteomenetluse korras süüdi- või õigeksmõistmisele, küll aga väärteomenetluse korras LE rikkumise puudumise tuvastamisele. Hageja arvates on kostja asunud antud vaidluses tõendeid sorteerima, soovides jätta kõrvale kostjale ebasobivaid. Kostja vastuväited
17.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ja põhjendamatu.
18.Kostja on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja, kes ebapiisava pikivahe tõttu sõitis tagant otsa KÜ juhitud sõidukile Ford Galaxy. Hageja on rikkunud liikluseeskirja § 129 nõudeid, mille kohaselt juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Hageja ei hoidnud eesliikuva sõidukiga Ford Galaxy piisavat pikivahet, mis oleks hagejal võimaldanud ees pidurdanud või peatunud sõidukile otsasõitu.
2-10-40435
19.Väärteomenetluse käigus on hageja andnud ütlusi, mille kohaselt oli tee libe. Hageja ütluste kohaselt hoidis hageja pikivahet eessõitva autoga umbes 15-20 meetrit. KÜ 12.02.2010 kirjutatud seletusest BTA kindlustusele nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal olid tee- ja ilmastikuolud väga halvad: pinnatuisk, kerge lumesadu, tee libe. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduki Peugeot sõidukiirus ca 40 km/h ja pikivahe eessõitjaga ca 20 m. Sõidukiirust on siin ilmselt tahtlikult vähendatud. Hageja ees liikunud sõiduki Ford juht on oma sõidukiiruseks märkinud 45 - 50 km/h. Kuivõrd hageja liikus vahetult KÜ järel, siis ei saanud hageja liikumiskiirus olla väiksem kui 45 - 50 km/h. Maanteeameti liiklusohutuse talituse andmetel on sõiduauto peatumisteekond sõidukiirusel 50 km/h kuival asfaldil ca 25 m, märjal asfaldil ca 35 m, aga jäisel või lumisel teel mitmeid kordi pikem. Järelikult ei olnud hageja poolt mainitud pikivahe 20 meetrit piisav liiklusõnnetuse vältimiseks, mida iseenesest tõendab ka liiklusõnnetuse toimumine. Siinjuures juhib kostja tähelepanu lisaks sellele, et RK juhitud Hondaga põrkas kokku ka Fordi ja Peugeot kõrvalrajal liikunud sõiduk Mazda ning väheusutav on, et selle taga ei liikunud ühtegi sõidukit. Sõidukile Mazda tagant otsasõitu aga ei toimunud, sest tagaliikujad hoidsid mõistlikku pikivahet. Fotodel sõidukist Ford ei ole tuvastatavad sõiduki esiosal ulatuslikud deformatsioonid, mis oleksid tekkinud olukorras, kus sõiduk Ford oleks eelkõige järsult seiskunud just kokkupõrke tõttu sõidukiga Honda, mitte aga rakendunud pidurite tõttu. Vormil teade liiklusõnnetusest, mille on täitnud RK ja KÜ, on sõiduki Fordi esiosa vigastuseks märgitud ainult katkine esimene põrkeraud.
20.Politsei on 18.04.2010. koostanud väärteomenetluse lõpetamise määruse, milles asus seisukohale, et hageja teos puuduvad väärteotunnused. Määrus tõendab seda, et hageja suhtes on väärteomenetlus lõpetatud. Väärteomenetluse lõpetamise määrus ei tõenda isikul tsiviilvastutuse lasumist ega selle puudumist. Väärteo- ja tsiviilõiguses kehtivad erinevad tõendamise põhimõtted. Väärteomenetluses kohaldatakse kõik kahtlused süüdistatava kasuks, siis tsiviilõiguses sellist printsiipi ei tunta ja analüüsida tuleb kogutud tõendeid. Väärteomenetluses on tõendamise standart kõrgem kui tsiviilõiguses. Tsiviilõiguse põhimõtete kohaselt tuleb välja selgitada kahju põhjustaja. Mootorsõiduki valdaja, kui suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutus on oma olemuselt süüta vastutus ning selle tuvastamise eelduseks ei pruugi olla isiku süüdimõistmine väärteomenetluse korras.
21.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et Riigikohus on 2.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10 muutnud oma senist praktikat ning väljendanud seisukohta, et liikluskindlustuse vaidlustes tuleb kohaldada riskivastutuse, mitte deliktivastutuse sätteid. Mootorsõiduki käitaja vastutab suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Seda ei muuda ka asjaolu, et liiklusõnnetuses osaleb kaks moorsõidukit kui suurema ohu allikat.
22.Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski, s.o suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumise tagajärjel kahju tekkimist. Sõidukile Ford Galaxy tekkis kahju sõiduki Peugeot 206 käitamisele iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel VÕS § 1056 lg 1 esimese lause mõttes, sest sõidukit Peugeot kui mootorsõidukit saab pidada suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 esimese lause mõttes eelkõige seetõttu, et seda juhtides ei ole juhil võimalik kõikidel juhtudel vältida kokkupõrget teise esemega, sh teise mootorsõidukiga. VÕS § 1057 p 3 järgi ei vastuta mootorsõiduki otsene valdaja käitamisel tekkinud kahju eest juhul, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu. Antud juhul puuduvad VÕS § 1057 p 3 nimetatud vastutust välistavad asjaolud. Kohtuotsuse põhjendus
23.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
2-10-40435
24.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
25.Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 59 lg 10 alusel hagi või avalduse saamisel nõuab kohus komisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.
26.Pooltel vahel puudub vaidlus, et 12.02.2010 kell 11:21 toimus Tallinnas Tartu mnt ja Liivalaia tn ristmikul liiklusõnnetus, kus keelava punase fooritulega sõitis ristmikule sõiduk Honda, reg.märgiga XXX, mida juhtis RK, pöörates ootamatult ette mööda Liivalaia tn Tartu mnt ristmikule lähenenud sõidukile Ford Galaxy, reg.märgiga XXX, mida juhtis KÜ, mille järel toimus nimetatud sõidukite vahel kokkupõrge, mille tagajärjel sai kahjustada Fordi esiosa. Eelnevalt liiklusõnnetusse sattunud Fordile sõitis tagant otsa sõiduk Peugeot 206, reg.märgiga XXX, mida juhtis hageja, kes ei suutnud pidurdamise teel vältida kokkupõrget Fordiga. Samuti puudub vaidlus, et hageja tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures ning, et 05.03.2010 juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega nr XXX luges kostja liikluskahju põhjustajaks vastavalt kahjuteatele hageja, kes rikkus liikluseeskirja § 129 (tl 10).
27.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja, kes sõitis oma sõidukiga Peugeot sõidukile Ford tagant otsa, vabaneb tsiviilvastutusest sõiduki Ford omaniku suhtes, põhjendusega, et ka Peugeot poolt Fordi tagaosa kahjustamise eest on vastutavsõiduki Honda juht, kes pööras eelnevalt ootamatult ette sõidukile Ford.
28.Kohtu hinnangul on antud liiklusõnnetuste puhul tegemist kahe erineva liiklusõnnetusega, esiteks kokkupõrge vasakpööret sooritanud sõiduki Honda ja sellele otsa sõitnud Ford’i vahel ning teiseks kokkupõrge eelnevalt liiklusõnnetusse sattunud Fordi ja hageja sõiduki Peugeot vahel. Vaidlus puudub, et kahe suurema ohu allika, Ford ja Peugeot, vahelises kokkupõrkes põhjustas kahju sõiduki Peugeot paiskumine vastu sõidukit Ford ja mitte vastupidi. Selleks, et hageja vabaneks tsiviilvastutusest sõiduki Ford omaniku suhtes, seoses sõiduki Ford tagaosa kahjustusega, peavad esinema ja olema tõendatud kaebuse esitaja kui suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutust välistavad asjaolud. Antud juhul saaks hageja suhtes selliseks asjaoluks olla mõne teise sõidukijuhi süü tuvastamine. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega tulenevalt VÕS § 1050 lg 1 tulenevalt peab kaebuse esitaja kui sõiduki Fordi tagaosa kahjustaja tõendama, et otsasõit toimus asjaolude tõttu, mille eest vastutab mõne muu sõiduki juht. Käesoleval juhul ei saa eeldada, et kuivõrd Honda juht rikkus liikluseeskirju ja lõi takistuse Fordi juhile, on Honda juht vastutav ka sõidukite Ford ja Peugeot vahel toimunud kokkupõrke osas. Hageja peab tulenevalt VÕS § 1050 lg 1 tõendama, et hagejal puudus teiste juhtide tegevusest tulenevalt võimalus tagant otsasõitu Fordile vältida. Kohtule aga ei ole esitatud tõendeid, mis viitavad üheselt asjaolule, et Honda ja Fordi kokkupõrke iseloomust tulenevalt puudus hagejal võimalus vältida tagant otsasõitu sõidukile Ford. Fotodelt (Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimikus) ei ole tuvastatavad sõiduki Ford esiosal ulatuslikud deformatsioonid, mis oleksid tekkinud olukorras, kus sõiduk Ford oleks eelkõige järsult seiskunud just kokkupõrke tõttu sõidukiga Honda, mitte aga rakendunud pidurite tõttu. Teatel liiklusõnnetuses, mille on täitnud RK ja KÜ, on Fordi esiosa vigastuseks märgitud ainult Fordi esimene põrkeraud (Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimik). Ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et kokkupõrge sõidukite Honda ja Ford vahel oleks olnud niivõrd tugev, et see oleks hetkega Fordi edasise liikumise lõpetanud. Tulenevalt liikluseeskiri (LE) § 123 juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. LE § 129 järgi juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Väärteomenetluse käigus on hageja andnud ütlusi, mille kohaselt oli tee libe (tl 12). KÜ12.02.2010 kirjutatud seletusest BTA kindlustusele nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal olid tee- ja ilmastikuolud väga halvad:
2-10-40435 pinnatuisk, kerge lumesadu, tee libe. Seega on tõendatud, et teeolud olid väga halvad. Hageja väidete kohaselt hoidis hageja pikivahet eessõitva autoga Ford umbes ca 20 meetrit ning sõitis kiirusega ca 40 km/h. KÜ on oma sõidukiiruseks märkinud 45 - 50 km/h. Kuivõrd hageja liikus vahetult KÜ järel, siis ei saanud hageja liikumiskiirus olla väiksem kui 45 - 50 km/h, mistõttu võib eeldada, et juht ei valinud sobiva kiiruse vastavalt teeoludele ja ilmastikutingimustele. Maanteeameti liiklusohutuse talituse andmetel on sõiduauto peatumisteekond sõidukiirusel 50 km/h kuival asfaldil ca 25 m, märjal asfaldil ca 35 m, aga jäisel või lumisel teel mitmeid kordi pikem (Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimik). Seega ei olnud hageja poolt mainitud pikivahe 20 meetrit piisav otsasõidu vältimiseks ootamatult ees pidurdanud või peatunud sõidukile, mistõttu, kui hageja oleks hoidnud vastavalt liiklustihedusele, teeoludele ja ilmastikutingimustele piisavat pikivahet ja valinud veel väiksema kiiruse kui oli, ei oleks hageja juhtides sõiduautot Peugeot paiskunud vastu sõiduautot Ford. Suurema ohu allika (sõiduki) valdaja, peab olema alati kõrgendatud tähelepanuga liikluses ja valmis äkiliseks olukorra muutuseks, mistõttu ei ole põhjendatud hageja väited, et äkiline eessõitva sõiduki peatumine ei olnud etteaimatav. Kohus nõustub, et liiklusõnnetuse toimumine ei ole etteaimatav, kuid see ei vabanda LE § 129 kohustust valida ohutu kiirus ja pikivahe.
29.Politsei poolt 18.04.2010 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruses (tl 12) on küll asutud seisukohale, et kaebuse esitaja teos puudusid väärteotunnused, kuid nimetatud määrusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on politsei sellisele järeldusele jõudnud, millised faktilised asjaolud on politsei lugenud tõendatuks: kui suur oli Peugeoti sõidukiirus vahetult enne liiklusohu tekkimist? Kui suur oli Fordi sõidukiirus? Kui tugev oli sõidukite Honda ja Ford vaheline kokkupõrge ning kuidas see avaldas arvestuslikult mõju Fordi pidurteekonnale võrreldes olukorraga, kui Fordi juht oleks peatanud Fordi ainult sõiduki pidureid kasutades jne. Nimetatud tõendiga on eelkõige tõendatud, et hageja suhtes on väärteomenetlus lõpetatud. Väärteomenetluse lõpetamise määrus ei tõenda isikul tsiviilvastutuse lasumist ega selle puudumist. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja tegi 05.03.2010 otsuse kiirustades ja ennatlikult, kohus on seisukohal, et kostja on võtnud arvesse kõiki asjaolusid piisava põhjalikkusega ning, kuna väärteomenetlus ei tõenda isikul tsiviilvastutuse lasumist, siis kostja ei pidanud ootama väärteomenetluse lõppu. Kohus märgib, et Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalitus jätkas väärteomenetlust seoses lahknevustega kogutud tõendites (tl 11), mitte seoses liiklusõnnetuse situatsioon piisava keerukusega ning kohus ei nõustu, et asjaolu, et politsei jätkas menetlust, et tähenda, et see ei võimaldanud teha kahju osas otsust kostjal.
30.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja poolt 05.03.2010 koostatud juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse nr XXX, osa, millega loeti kahju põhjustajaks hageja, ei ole tühine. Menetluskulud
31.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.